Lapsevanemaid huvitavad teemad


Lastevanemate koolitusteemade uurimusest selgus, et nii lasteaias käivate laste kui kodus viibivate lastevanemate huvid kattuvad. Neid huvitavad kõige enam konfliktide lahendamine, andestamine, lepitamine ja lapse arengupsühholoogia. (Tabelis punase värviga kaetud numbrid näitavad vastanute enam huvi pakkuvaid teemasid ja rohelise värviga märgistatud numbrid näitavad, millest nad on ühiselt vähem huvitunud). Lapsevanemad soovivad leida lahendusi esile kerkinud…

Professionaalne abi laste kasvatamisel


Küsimuse puhul, kust soovite saada professionaalset abi laste kasvatamisel, oli vaja vastajatel reastada vastused tähtsuse järjekorras: mis on nende jaoks 1- kõige olulisem, 8 – vähe oluline. Selgus, et lapsevanemad soovivad kõige enam osaleda väikestes vestlusringides. Sellele järgnesid võrdselt praktilised perepäevad ja vestlus pedagoog – nõustajaga. Vähem sooviti nõu saada psühholoogilt ja sotsiaaltöötajalt Professionaalne abi…

Vajatakse nõuandeid


Käesoleva uurimuse põhjal võib väita, et kõige enam vajavad nõu lastega kodus viibivad lastevanemad 0-2- aastaste laste puhul (58,1%), pisut vähem (53,5%) vajatakse nõu 2-4-aastaste lapse kasvatamisel. Lasteaias käivate last vanemate arvamus kodus viibivate vanematega ei kattu, kuna nende vanus on juba üle 1,5 aasta, mil nad võetakse lasteaeda. Vanemate soov on hankida teadmisi, mis…

Lastevanemate soovid saada lisateadmisi lapse kasvatamisel


Lapsevanemad soovivad saada lisateadmisi erinevatest tegevustest (%) Laste arengukiirus vanuseastmeti on erinev. Vanuseastme piirid määrab ühelt poolt ümbritsevate inimeste vahel kujunenud suhete ning teiselt poolt teadmiste, tegevusviiside ja võimete arengutaseme vaheline seos. Vanuseastme eripära määrab lapse elutingimuste, kasvatus- ja õpetamisvormide muutumise. Küsitletud lapsevanemad kahtlevad, kas nad õpetavad last õigesti, tihti ei tea nad, mis on…

Õppimise põhimõtted


Lapse õppimisvõimet võib nimetada intelligentsiks, arukuseks, mõtlemisvõimeks ja taibukuseks. Koolieelses eas on tal võime omandada uusi oskusi ja mõisteid, temaga toimunud sündmusi mõista, mälu kasutada ja probleeme lahendada (Woolfson 2001). Lapse õpetamisel on täiskasvanu üks osapool, teine pool õppimisel on õppija, kus õppija võtab vastu infot ja teadvustab endale. Lõpptulemus sõltub kogu tervikust. Seega on…

4 – 6-aastase lapse areng ja õpivalmiduse kujunemine


Koolieelne iga on lapse mitmekülgse kiire arengu aeg. Edukaks vaimseks arenguks on oluline, et lapse tajud, kujutlused, mälu ja mõtlemine leiaksid aktiivset rakendamist, sest just nende protsesside arengust sõltub valmisolek õppimiseks mitte ainult kooli, vaid ka elukestvalt (Kivi & Roosleht 2000). Kogu eelkoolieale on iseloomulikud järgmised motiivid: lapse huvi täiskasvanu maailma vastu, tahe tegutseda nagu…

Esemeline maailm ja sellega seotud tegevused


Esemelises tegevuses avalduvad lapse teadmised ja oskused esemete kasutamisviisides. Need omandatakse täiskasvanu juhendamisel, jäljendamisel või nendega koos tegutsedes. Võgotski (1991) tõi esile laste huvide skeemi, millest selgub, et laste huvide areng on tihedas seoses laste üldbioloogilise kasvuga. Arengu esimesel perioodil õpib laps juhtima oma tunnetusorganeid: liigutama käsi, pead, silmi, tekib huvi igasuguste ärritajate vastu, olgu…

Keel ja kõne


Järgnevalt antakse ülevaade kõnetegevuse põhikategooriatest – keelest ja kõnest, mis on kognitiivse arengu ühed olulisemad tegurid. Keelt vajab inimene, et suhelda teistega ühiskonnas. Igapäevane keelekasutus annab meile järjepidevat mõttetööd, mõtlemine ja keel on kaks lähedalt seotud psüühilist funktsiooni. Ent keele otstarbeks on ka meelelise tunnetuse vahendamine, organiseerimine ja täpsustamine. Väikelaps omandab keele selgeks õppimise käigus…

Taju, mõtlemise ja mälu areng


Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel,…

Füüsiline areng


Järgnevas peatükis antakse ülevaate järgmisest arengu osast: lapse motoorika ja peenmotoorika areng. Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. Iga oskuse valdamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. Suur osa imiku arengust on seotud oma keha valdama õppimisega. 12. elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme (Butterworth…