Valmistumine kooliks


Väikese lapse jaoks tähendab koolis käimise algus üleminekut ühest kindla rutiini ja reeglitega süsteemist (perekond), mis on talle hästi tuttav uude süsteemi. Süsteemi, kus on uued nõudmised ja mis on teisiti organiseeritud (Slee 2002). Laps õpib koolis mitu aastat. Seega on tähtis, et kõik need aastad oleks laps õnnelik. Paljuski sõltub see koolivalmidusest – tahe…

Kirjutamise kujunemiseks vajalikud eeldused


Kirjutamisoskuse omandamiseks on peale keeleliste oskuste vajalikud ka füüsiline, visuaalne ja oma tegevuse juhtimisega seotud valmisolek. Füüsilised eeldused ilmnevad lapse arenguga seotud motoorsetes tegevustes. Kõik üldmotoorika arendavad harjutused toetavad ka peenmotoorika arengut. Kogu keha liigutused ja nende koordinatsioon, tasakaalu- ja rütmiharjutused loovad aluse sujuva kirjutamise osaoskuse väljakujunemisele. Teine samavõrra oluline asi on kujutluspildil, mis aitab…

Lugemine ja lugema õppimise meetodid


Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekodeerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina (Jürimäe 2003). Lugemine on mitmetahuline tegevus, mis sisaldab järgmisi tegevusi: äratundmine, mõistmine, hindamine, kasutamine, kirjutatud keele mõistmine ja sellele reageerimine, sümboli tõlgendamine, kirjutaja ja…

Emotsionaalne ja sotsiaalne areng


Lapse kasvatamine algab esimestest elupäevadest. Naeratus, hellad sõnad, puudutused, süles kandmine, rinnaga toitmine – sellest kujuneb vaevumärgatav, kuid samas nii vajalik kasvatamise vorm, mida täiskasvanud nimetavad emotsionaalseks suhtlemiseks. Muidugi on veel vara rääkida lapse omadustest, nagu ausus, julgus, headus jpm. Kuid see, mis kujuneb suhtlemisel, on väga tähtis: emotsionaalne heaolu, soojus ja hubasus uues ja…

1-3 aastase lapse arengust


Areng on süsteemi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole. Arengust saab rääkida nii vaimses, sotsiaalses kui ka kehalises tähenduses (Krull 2000). Arengukiirus on erinev. Vanuseastme piirid määrab ühelt poolt ümbritsevate inimeste kujunenud suhete ning teiselt poolt teadmiste, tegevusviiside ja võimete arengutaseme vaheline seos. Lapse ja täiskasvanu vahelisel suhtlemisel omandab laps teatud vilumused, kujunevad elementaarsed…