Käelise tegevuse kaudu arenevad lapse tunnetuslikud ja loomingulised võimed ning ta omandab hulga vajalikke oskusi.
Olen pika tööaja jooksul märganud, et täiskasvanud ei oska väärtustada sõimeealiste laste kunstiloomingut, sest nad ei leia piltidelt tuttavaid objekte. Eriti kahju on kuulda noorte emade-isade hinnangut lapse pildi kohta: “No mida sa siia sodinud oled!” Enamasti kiidetakse heaks pilt, mille on valmis joonistanud õpetaja ja laps on teinud vaid seelikule triibud või vihmapilvest veenired. Minu arvates on hoopis olulisem lapse enese mõte ja teostus, sest mäng värvidega arendab loovust.
Laste kujutav looming saab kunstilis-loomingulise iseloomu teadmiste, oskuste ja vilumuste kasvades. Kunstimeele esimesed suunajad on kodu ja loodus. Loodusest saadud elamused on kunsti põhielemendid: tundmused ja ilu tajumine. Looduses arenevad värvi-, vormi- ja helitaju. Valguse ja varju mäng ning looduse rütmid annavad ainet mõtlemiseks ja eneseväljenduseks. Kunstiga tegelemine aga pakub lastele rõõmu, põnevust ja rahulolu.
Laps suudab pliiatsit käes hoida ja sellega tegutseda pooleteise aasta vanuselt, aga ta ei oska kohe märgata, et pliiats tekitab joone. Pliiatsi korduval kasutamisel näeb laps oma “töö” tulemust – kriipsukesi.
Teisel eluaastal on mõistlik lapsele tutvustada paberit vältimaks kriipselduste tekkimist sobimatule pinnale. Teine eluaasta ongi nn kritseldamise periood. Laps märkab, et tema käe liigutamise tulemusena jääb paberile jälg. Hea oleks lapsele muretseda sobivad töövahendid, et ta harjuks hoidma pintslit-pliiatsit õigesti käes. Mõnusad on Lyra Colorsi jämedad pliiatsid ja kolmetahulised pliiatsid. Last võiks innustada tõmbama erinevaid jooni: pikki, lühikesi, kõveraid, sirgeid, lainelisi või siksakina kulgevaid.
Lapse kunstitööd näevad hoopis rõõmsamad välja, kui on kasutatud erksaid värve. Eriti tänuväärsed on Lyra ja Yovi näpuvärvid. Lastele pakuvad rõõmu ja naudingut mängud. Vahva on värvidega mängida peitusemängu: on suur valge paber ja valge värv tahab peitu pugeda teiste värvide taha – laste ülesanne on valge värv ära peita võimalikult paljude värvitoonidega. Lapsel on naudingut pakkuv tegevus ja õpetaja on mängu abil suunanud lapsi katma paberi kogu pinna. Nii õpivad lapsed tundma ka värvusi.
Paber on laste käelise tegevuse arendamisel väga tänuväärne materjal. Paberi abil saab mängida kuulamismänge, paberit saab ribastada, kortsutada, visata, puhuda jne.
Alla kolmeaastaseid huvitab tegevus ise, mitte töö tulemus. Neid tuleb tegutsemisel pidevalt ergutada ja julgustada, siis saab laps rahulolutunde. Lapse iga tööd tuleks vaadata ja imetleda koos temaga. Vaadata nii, et laps näeks selles kunstitöös midagi, mõelda koos lapsega nii, et ta aru saaks.
Väikelapse peenmotoorika arengus on väga oluline voolimine. Laps tutvub voolimismaterjali niiskuse ja plastilisusega. Savitüki plastilisus tekitab temas soovi muuta selle kuju, pigistada ja muljuda seda. Juhuslikult vajutatud lohuke annab voolingule sellise vormi, mis tuletab lapsele meelde tuttavat eset või selle mingit osa, ning laps rõõmustab ootamatult tekkinud kujundi üle. Edasisel tegutsemisel jälgib ta juba tähelepanuga voolingu muutuvat vormi ning on valmis selles ära tundma tuttavat eset. Tegevus muutub sihipärasemaks: kaks kokkupandud savitükki võivad lapsele meelde tuletada elusolendit, kellel on keha ja pea. Täiskasvanu suunamisel saab lisada jalad ning saba. Valmis kujundiga võib mängida.
Sõimeealiste voolimismänguks sobib hästi omavalmistatud voolimistaigen, mis on mõnusalt pehme. Taignat on lihtne teha ja materjaligi ei kulu palju: 2 klaasi jahu, 1 klaas peensoola, 2 spl sidrunihapet, 1,5 spl toiduõli. Kõik see tuleb segada 2,5 klaasi keeva veega. Värvitooni saamiseks lisada toiduvärvi. Sobib ka Yovi mesilasvahaga plastiliin, mida on saada säravates värvitoonides ja mis ei määri käsi. Plastiliin tuleb enne laste kätte andmist soojendada või pehmeks mudida.
Kogu loomisprotsess peab olema mänguline. Kunstitegevuste puhul on kõige olulisemad saadud kogemused, elamused, rõõm ja rahulolu, võimalus väljendada oma maailmanägemist. Tähtis on ergutada käelise tegevuse kaudu lapse loovust, uudishimu, kujutlus- ja algatusvõimet.
Allikas: Tiiu-Tea Aus (2005, 4. november) Õpetajate Leht
HUVI OÜ 