Millal on laps kooliküps?


Viimasel ajal rohkelt kõneainet pakkunud koolist väljalangemise peamine põhjus on toimetulematus – nii õppetöö kui ka sotsiaalsete oskuste osas. Toimetulematuse põhjus võib peituda koolitee edutul algusel, saavutamata kooliküpsuses. Lapsevanemad peaksid teadma, et lisaks lugemis- ja arvutamisoskusele on veel mitmeid aspekte, millega lapse kooliküpsuse väljaselgitamisel arvestada. Koolivalmiduse teemal vestles Koolieluga Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade alus- ja alghariduse peaekspert Ene Kulderknup.

Millal on laps kooliküps? Milles lapse koolivalmidus avaldub?
Lapse kooliküpsusest rääkides mõeldakse selle all füsioloogiliselt programmeeritud protsesse, muudatusi, mis toimuvad ilma välise sekkumiseta. Sellest lähtudes läbivad kõik lapsed arengus ühesugused etapid, vahe on vaid protsessi ajalises kulus. Lapse füüsilist arengut jälgib ja hindab pediaater (füüsilise arengu aspekt).

Lapse arengule alles enne kooli algust tõsiselt tähelepanu pööramine küll õige ei ole. Arengu toetamine ning suunamine erinevaid arenguaspekte arvestades peab toimuma lapse sünnist alates ning siis jõutakse ka koolivalmiduse saavutamiseni. Koolivalmiduse saavutamiseks on vaja soodsat keskkonda, kus lapsel võimaldatakse pidevalt aktiivselt tegutseda.

Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse  alustamiseks, milles eristatakse sotsiaalset, füüsilist ning vaimset aspekti. Koolivalmiduse selgitamisel tuleb arvestada kõiki arenguaspekte.

Psühho-füüsiline aspekt

Koolivalmiduse seisukohalt on oluline lapse tervis. Sellest olenevad lapse koormustaluvus ja töövõime. Laps peab taluma koolipäeva ja koolitee pikkust, jaksama kanda koolikotti.

Koolivalmiduse psühho-füüsiline aspekt sisaldab järgmisi näitajaid:
– lapse kehaline areng, liikumisaktiivsus ja vastupidavus;
– erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist;
– motoorne areng – käelihaste tegevus ning mõningane käe ja silmade koostöö (viimane areneb välja esimese kooliaasta jooksul ja kindlustab motoorse kirjutamisvalmiduse – öeldu tähendab seda, et 1. klassis ei ole lapsed veel suutelised palju kirjutama, parem on rohkem joonistada, värvida, õpetada joonest kinni pidama jms);
– tervislik seisund (varased arengunäitajad ja viimasel ajal põetud haigused), samuti väsimuse saabumine ning vajadus tegevuse vaheldumise järele; väga oluline on teada lapse kuulmise ja nägemise taset.

Sotsiaalne aspekt

Sotsiaalse koolivalmiduse näitajateks on

·  motivatsiooniline valmisolek õppetööks, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi,

·  täiskasvanu korraldustest, juhistest aru saamine ja täitmine,

·  kollektiivis kaaslastega arvestamine ning koos tegutsemise oskus,

·  püüdlus alustatud tegevust lõpuni viia,

·  kohanemisvõime,

·  toime tulemine eneseteenindamisega.

·  tahtelise käitumise elemendid.

Vaimne aspekt

Lapse koolivalmiduse vaimse aspekti oluliseks näitajaks on lapse õpetatavus, mis tähendab lapse võimet täita täiskasvanu juhendamisel mitmesuguseid ülesandeid. Kooliminev laps peab oskama kuulata ja kuulda, vaadata ja näha. See eeldab tähelepanu- ja vaatlusvõime teatud arengut: kuulata teiste juttu või vastust, reguleerida oma tegevust vastavalt nõuetele, oskust plaanipäraselt vaadelda esemeid ja nähtusi ning eristada nende omadusi (värvi, suurust, vormi, ruumi).

Kokkuvõtvalt kuuluvad koolivalmiduse vaimsesse aspekti

– vaatlusoskus (oskus kuulata, uurida, koondada tähelepanu ka igavamale tegevusele);
– tajude diferentseeritus ja mõtestatus (oskus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest);
– kujutlused ruumist (all, üleval, peal, kohal, ees, taga, kõrval, vahel) ja ajast (eile, täna, homme, nädalapäevade nimetused, aastaaegade tunnused);

– oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi, s.o jada seaduspärasuste tunnetamine, võrdlemine ettepoole (paremale) ja samaaegselt tahapoole (vasakule), selleta on lapsel raske lahti mõtestada (mõista) häälikute järjekorda sõna kokkulugemisel ja naturaalarvude rea seaduspärasust;

– oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus (üldnimede osakaal sõnavaras), jutustada oma lemmiktegevusest või sündmusest, pildi ja/või saripildi järgi.

Kõige tähtsam ei ole see, mida laps teab ja oskab, vaid see, kuidas ta oma teadmised ja oskused esile toob, kuidas neid kasutab, kuidas ülesande lahenduseni jõuab.

Mille järgi peaksid lapsevanemad lapsele kooli valima – kas tavakool või  erakool?
Kooli valimisel võiks esimeseks kriteeriumiks olla kodu lähedus, et kindlustada lapsele võimalikult lühike (ka ajaliselt), turvaline ja ohutu koolitee. Arvestada tuleks, et algklassi lapse koolipäev liigselt koormavaks ei kujuneks.

Oluliseks osutub kindlasti ka üldmulje koolist – hubasus, esteetilisus, kooli poolne avatus, suhtlemine, info jagamine jpm. Kõige olulisemaks kujuneb aga see,  kuidas esimene õpetaja tagab lapsele sujuva kooliellu sisseelamise ning kuidas korraldatakse koostöö lapsevanemaga.

Erakooli valides kaalutakse üldjuhul seda, kas seal pakutakse midagi niisugust, mida munitsipaalkool pole suuteline pakkuma.  

Kui laps pole seaduses määratud koolikohustuslikkuse eas veel koolivalmis – kas vanemad saavad ajapikendust taotleda?

Lapsevanem võib taotleda maakonna/linna nõustamiskomisjonilt lapse koolikohustuse täitmise edasilükkamist ühe õppeaasta võrra. Koolikohustuse täitmise edasilükkamise aluseks on lapse tervise seisund.

Vestles Kristi Kasper