Laps tahab trenni

Kehaline koormus ei kasvata ainuüksi muskleid ja rammu, vaid soodustab ka mõttetööd.

Seitsmeaastastele lastele sobivad hakatuseks alad, mis arendavad kõiki lihasgruppe, koordinatsiooni ning osavust, näiteks pallimängud ja ujumine. Tüdrukutele sobivad ka rütmika ja iluvõimlemine, et areneksid tasakaal ning painduvus. Tennise ja vibu võiks jätta hilisemaks, sest need spordialad arendavad peamiselt üht kehapoolt. Muidugi on alasid, millega alustatakse juba enne kooli, näiteks judo või iluuisutamine.

Tuleb jälgida, et lapse koormus oleks mõõdukas ja treening mänguline. Vahel võivad ka andekad lapsed liiga kurnavast trennist tüdida. Või lähevad sportimisega nii hoogu, et ei märkagi, kui on endale liiga teinud. Ülekoormusele viitavad närvilisus, pidev väsimus, isutus ja unehäired.

Ala	Millal alustada?	Mida arendab?	Vastnäidustused
Ujumine	Igas vanuses; mida varem, seda parem	Koordinatsioon, painduvus, tasakaal	Epilepsia.
Uisutamine, iluuisutamine.	Alates 5. eluaastast.	Rütmitunne, painduvus, vastupidavus, koordinatsioon, tasakaal.
Võistlustants	Alates 5. eluaastast.	Painduvus, rüht, koordinatsioon, tasakaal, plastilisus.
Iluvõimlemine, rütmika.	Alates 5. eluaastast.	Painduvus, koordinatsioon, tasakaal.	Nakkuslikud nahahaigused.
Judo, maadlus jt võistluskunstid.	Poisid alates 5.-6. eluaastast, tüdrukud 7.-8. eluaastast.	Koordinatsioon, tasakaal, painduvus, vastupidavus, kogu lihaskond.	Nakkuslikud nahahaigused (mädavillid, herpes) ja tõsisem kaelatrauma.
Tennis, sulgpall	Alates 5. eluaastast	Koordinatsioon, kiirus, tasakaal.	Võib süvendada südame rütmihäireid.
Suusatamine	Alates 12. eluaastast.	Vastupidavus, koordinatsioon	Diabeet, astma.
Sportmängud (korv-, võrk-ja jalgpall, hoki)	Poisid alates 7.-9. eluaastast, tüdrukud soovitavalt pärast murdeiga.	Kiirus, koordinatsioon, osavus, jõud.	Arendab üht kehapoolt, ei sobi noorukiea luustumishäirete puhul ja südamehaigetele.
Aeroobika	Alates 12.-14. eluaastast.	Painduvus, koordinatsioon, vastupidavus, tasakaal.	Liigeseprobleemid.
Ratsasport	Alates 8.-9. eluaastast. (soovit. Poisid al.13. ja tüdrukud al. 14. eluaastast.)	Tasakaal, rektsioon, empaatia, enesehinnang, juhtimisoskus.	Skolioos, rühi-ja luustumishäire. NB! Traumaoht.
Poks	Alates 13.-14. eluaastast.	Kiirus, reaktsioon, tasakaal, koordinatsioon, vastupidavus.	Närvisüsteemi häired, peatraumad, epilepsia, teadvusekaotus.
Jalgratas võistlusspordina	Poisid al. 12 aastat, tüdrukud al. 13-14 aastat.	Vastupidavus, koordinatsioon.	Diabeet, astma

Suurte kehalist koormustega tasub eriti ettevaatlik olla murdeeas, mil organismis toimuvad suured muutused. Kui nooruk pole varem tõsisemat trenni teinud, võiks algul eelistada pigem vastupidavust arendavaid alasid, nagu suusatamine, jalgrattasõit ja ujumine. Ent ka nende puhul tuleks hoiduda liiga intensiivsest treeningust.

Kasvuperioodil esineb rohkem noorukiea vildakselgsust ja luustumishäireid (lülisamba, põlvedel, kannal). Nende puhul tuleks piirata alasid, mille juurde kuuluvad hüpped (kõrgushüpe, võrk-ja korvpall), kohased on suusatamine ja ujumine. Põlvehädade korral ei sobi jooksualad ja hüpped (sportmängud, küll aga ujumine ja rattasõit. Eriti hästi kõlbab ujumine bronhiaalastma, rühihäirete, sünnitraumade ja liigeseprobleemide korral.

Et hinnata lapse kehalisi võimeid ja koormustaluvust, tasub käia spordiarsti vastuvõtul. Eestis on selleks kaks võimalust. Tallinnas Spordimeditsiini Sihtasutuses ja Tartus Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini Keskuses.

On väga oluline, et teie laps oskaks rõõmu tunda liikumisest ega unustaks end arvuti taha.

Allikad: Arst-õppejõud Agnes Mägi ning Eve Pihl Tartu Ülikooli

spordimeditsiini ja taastusravi kliinikust.