Käelaba ja sõrmede motoorika arendamine


Käelaba ja sõrmede motoorika arendamine Uju, kala! Eesmärk. Õpetada tegema käteliigutusi täiskasvanu matkimise järgi, arendada tähelepanu. Mängu käik. Õpetaja räägib: „Teil on julged ja osavad käed, nad oskavad väga palju teha.” Ta paneb peopesad kokku, paneb need enda ette lauale ja liigutab käsi kord vasakule, kord paremale poole. Samal ajal seletab ta: „Vaadake minu käsi.…

Sobitamistegevuste arendamine (Peenmotorika)


Sobitamistegevuste arendamine Didaktilised mängud käe ja sõrmede peenmotoorika arendamiseks Jaga kuulid laiali Eesmärk. Jätkata lastele selle õpetamist, kuidas sihipäraselt tegutseda, sobitada iga kuul oma avasse. Vahendid. Mitmevärvilised plastmassist kuulid, sisselõigetega puust tahvel, milles on 6 horisontaal- ja 4 vertikaalrida, sisselõike suurus on veidi väiksem kui kuul. Mängu käik. Õpetaja näitab lastele, kuidas tuleb kuule kätte…

Didaktilised mängud käe ja sõrmede peenmotoorika arendamiseks (Haaramine)


Didaktilised mängud käe ja sõrmede peenmotoorika arendamiseks Lapse käte motoorika areng saab alguse juba imikueas esemetega tegutsemisest. See on väga tihedalt seotud lapse füsioloogilise ja psüühilise arenguga. Esmalt kujunevad haaramisliigutused. Laps haarab voodi kohale riputatud esemeid ja hakkab pikkamööda eesmärgipäraselt tegutsema, õpib õigesti määrama eseme asukohta (suunda ja kaugust) ruumis, tegutsedes arvestama esemete suurust ja…

Tegevuste õppimine ettenäitamise ja näidise järgi


Tegevuste õppimine ettenäitamise ja näidise järgi Sotsiaalset arengut suunavad mängud ja harjutused Sotsiaalse kogemuse omandamise oluliseks meetodiks on tegutsemine näidise järgi, kuid see erineb matkimisest põhimõtteliselt, kuna näidise järgi tegutseda on lapsele tunduvalt raskem kui matkida. Täiskasvanu loob näidise, kuid laps ei näe tegevuse või asja loomisprotsessi, vaid tulemust. Näiteks kui täiskasvanu tõstab lapse ees…

Matkimise arendamine


Matkimise arendamine Sotsiaalset arengut suunavad mängud ja harjutused   Matkimine on peamisi viise omandada sotsiaalset kogemust. Matkimise abil omandab laps igapäevaelu kogemusi ja kõnet. Matkimine ei kujune lapsel kohe, iseenesest, vaid seda peab täiskasvanu teadlikult suunama. Matkida tähendab korrata täiskasvanu liigutusi või esemetega tegutsemist. Täiskasvanu näitab lapsele, mida teha, ja laps kordab tegevust. Sellepärast nimetatakse…

Tähelepanu arendamine


Tähelepanu arendamine Sotsiaalset arengut suunavad mängud ja harjutused Kui tähelepanu ei ole piisav, ei õpi laps täiskasvanut matkima, näidise järgi tegutsema ega sõnalist korraldust täitma. Sellepärast on algusest peale tingimata vaja kasutada tähelepanu arendavaid mänge ja harjutusi nende mängude kõrval, mis õpetavad saavutama emotsionaalset kontakti täiskasvanuga ja jäljendama, täitma suulisi korraldusi või tegutsema näidise järgi.…

Ettekujutuse loomine endast ja teistest


Ettekujutuse loomine endast ja teistest Sotsiaalset arengut suunavad mängud ja harjutused Selleteemaliste mängude eesmärk on aidata lapsel endast ettekujutust luua, õpetada ennast positiivselt hindama, arendada täiskasvanute ja eakaaslastega koostegutsemise oskusi, kujundada adekvaatset pilti ümbritsevatest esemetest ja nähtustest, kasvatada heatahtlikku hoiakut elusa ja eluta looduse vastu. Mängude põhisisu on sotsiaalse kogemuse saamine ja kinnistamine. Täiskasvanutega koostegutsemise…

Sotsiaalset arengut suunavad mängud ja harjutused


Käekesed Eesmärk. Täiskasvanuga emotsionaalse kontakti loomine. Mängu käik. Mängitakse kas ühe või mitme lapsega. Täiskasvanu paneb lapse enda ette istuma, võtab tema käed oma kätte ja lapse käsi rütmiliselt kokku lüües ütleb: „Kus on, kus on meie käed? Siin on, siin on meie käed.” Korratakse 2–3 korda. Tule siia Eesmärk. Täiskasvanuga emotsionaalse kontakti loomine. Mängu…

Didaktilise mängu roll arendus- ja kasvatusprotsessis


Didaktiline mäng on lapse õpetamise ja mõjutamise vorm. Mäng iseenesest on lapse peamine tegevus. Seega on didaktilisel mängul kaks eesmärki: õpetav, mida juhib täiskasvanu, ja mänguline, mille nimel tegutseb laps. Didaktiline mäng on õppeviis, mida saab kasutada igasuguse õppematerjali omandamiseks individuaalses ja grupitöös. Mängu saab kasutada nii muusikalistes tegevustes kui ka jalutuskäikudel. Didaktilises mängus luuakse…

Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes


  Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes Toimetaja Eve Kikas  http://eduko.archimedes.ee/files/EDUKOraamatkaanega.pdf Raamat annab ülevaate algklasside laste arengu ja õppimise iseärasustest ning sellest, kuidas neid iseärasusi laste õpetamisel arvestada ning see läbi laste arengu protsessi paremini toetada. Kirjeldatakse psüühiliste protsesside, võimete ja oskuste arengut ning seda, kuidas arengutaseme iseärasusi õpetamisel arvestada ning nende edasist arengut…