Didaktilised mängud käe ja sõrmede peenmotoorika arendamiseks (Haaramine)


Didaktilised mängud käe ja

sõrmede peenmotoorika arendamiseks

Lapse käte motoorika areng saab alguse juba imikueas esemetega tegutsemisest. See on väga tihedalt seotud lapse füsioloogilise ja psüühilise arenguga.

Esmalt kujunevad haaramisliigutused. Laps haarab voodi kohale riputatud esemeid ja hakkab pikkamööda eesmärgipäraselt tegutsema, õpib õigesti määrama eseme asukohta (suunda ja kaugust) ruumis, tegutsedes arvestama esemete suurust ja kuju. Nii areneb tal taju ja nägemis-liigutuskoordinatsioon. Samal ajal areneb käte osavus, kujuneb välja mõlema käe koostöö (väikseid asju võtab ta ühe, suuri asju kahe käega) ja haaramistüüp – kas kogu käega, kolme sõrmega või nimetissõrme ja pöidlaga (osutav haaramine). Diferentseeruvad sõrmede liigutused – ta oskab sõrmi laiali ajada, kokku suruda, kasutada ühte või kahte sõrme. Tavapärase arengu korral on kõik need liigutused välja kujunenud esimese eluaasta lõpuks, teise alguseks.

Käte motoorika arengus on varases eas oluline roll seostatud tegevustel. Neis tegevustes on vaja kokku panna kaks eset või ühe eseme kaks osa. Seostavate tegevuste põhimõte on paljude didaktiliste mängude aluseks (tornide ehitamine, matrjoškad, püramiidid jne). Nendega mängides täiustub lapse käte osavus, silmamõõt, käte kooskõlastatud tegevus.

Didaktilised mängud arendavad käte motoorikat.

Haaramise arendamine

Viska kuuli

Eesmärk. Õpetada lapsi täitma täiskasvanu ette näidatud ülesannet – võtta kuul kätte ja visata seda kindlas suunas (korvi).

Vahendid. Karp, milles on erinevast materjalist (plastmassist, kummist, puust, rauast jm) mitmes suuruses ja erinevat värvi kuulid.

Mängu käik. Õpetaja juhib laste tähelepanu kuulidega täidetud karbile, ütleb, et kõik need kuulid tuleb

korvi visata, ja näitab ette, kuidas seda teha. Raskuste korral tegutsetakse koos või kasutatakse matkimist. Õpetaja saadab lapse tegevust sõnalise kommentaariga: „Võtame kätte, siis viskame korvi – hopp! Tubli!”

Uju, kala!

Eesmärk. Õpetada lapsi tegutsema eesmärgipäraselt: haarama ja viskama asju ühe käega.

Vahendid. Bassein (või suur kauss, akvaarium) veega, ämber plastmassist kaladega, mida lapsel oleks mugav ühe käega võtta.

Mängu käik. Lapsed viskavad kalu ämbrisse ja võtavad neid sealt välja.

Püüa palli

Eesmärk. Õpetada haarama suuri asju kahe käega, sirutades sõrmed laiali, määrata õigesti oma kaugust pallist, suunda ruumis (vasakul, paremal, ees), arendada nägemis-liigutuskoordinatsiooni, tegutseda kahe käega.

Vahendid. Täispuhutav eredavärviline pall, nöör, konks palli riputamiseks.

Mängu käik. Laps istub toolil. Tema pea kohal lastakse õhku nööriga pall, nööri ots on õpetaja käes. Nöör läheb konksu tagant läbi. Õpetaja laseb palli pikkamööda allapoole ja lapsel palutakse seda püüda ilma toolilt tõusmata. Kui ta proovib palli haarata ühe käega, näitab õpetaja, kuidas seda sõrmi harali hoides teha. Vajadusel paneb õpetaja ise lapse sõrmed palli ümber. Pall ilmub lapse ette kord vasakult, kord paremalt, niisuguses kauguses, et laps saaks seda kahe käega haarata.

Tantsime kõristitega

Eesmärk. Õpetada haarama väikseid asju ühe käega, arvestades nende suurust ja kuju, määrata enda kaugust mänguasjast, liikumissuunda ruumis, õpetada kindlalt ja kaua hoidma kõristit tantsu ajal käes, matkida täiskasvanu tegevust.

Vahendid. Erineva suuruse ja kujuga kõristid, igal lapsel üks, nöör.

Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis laudade taga niisuguses kauguses, et nad ulatuksid kõristit võtma.

Täiskasvanu liigutab kõristit nööri mööda ja palub lastel seda püüda. Kui kõik lapsed on saanud kõristid kätte, moodustatakse ring ja neile näidatakse, kuidas kõristit käes hoida ning üles tõsta. Seejärel tantsivad lapsed täiskasvanut matkides kõristitega.

Paiguta mänguasjad ümber

Eesmärk. Õpetada võtma väikseid asju sõrmeotstega, arendada kahe käe koordineeritud tegevust.

Vahendid. Väiksed asjad (nupud, nööbid, mosaiik), väiksed kandikud, kõrged läbipaistvad nõud.

Mängu käik. Lapsed istuvad laua taga, igaühe ees on nõu, lapsest paremal on kandiku peal väiksed asjad.

Õpetaja ees laual on samasugused asjad.

Õpetaja näitab, kuidas sõrmeotsi koos hoida, võtab asju ja paneb need purki (nõusse). Laste tähelepanu juhitakse sellele, et teise käega tuleb hoida nõust kinni. Õpetaja palub lastel teha samuti nagu tema.

Vajadusel näitab õpetaja individuaalselt, kuidas sõrmedega haarata ja esemeid võtta. Pärast seda kui lapsed on asju võtnud parema käega, raputatakse asjad uuesti kandikule. Kandik on nüüd lapsest vasakul. Laps peab asju võtma vasaku käega ja paremaga hoidma nõud.

Veereta kuule

Eesmärk. Arendada nägemis-liigutuskoordinatsiooni, kinnistada sõrmedega haaramise oskust, arendada sobitamistegevust.

Vahendid. Renn veeretamiseks, karp värviliste kuulidega, korv.

Mängu käik. Õpetaja näitab, kuidas võtta kuule sõrmeotstega ja panna need renni ülemise otsa peale. Ta juhib tähelepanu sellele, et kuul veereb mööda renni korvi. Seejärel kordavad lapsed ühekaupa seda tegevust. Teised vaatavad, kuidas kuul veereb. Iga laps veeretab 2–3 kuuli.

Veereta kuul läbi värava

Eesmärk. Arendada nägemis-liigutuskoordinatsiooni, kinnistada sõrmedega haaramise oskust, arendada sobitamistegevust.

Mängu käik. Õpetaja istub ühele poole, laps teisele poole lauda. Ta paneb laua keskele värava. Õpetaja võtab ühe kuuli ja veeretab selle läbi värava lapsele. Laps püüab kuuli kinni ja veeretab selle õpetajale samasuguse liigutusega tagasi. Võib kutsuda mängima kaks last, kes veeretavad teineteisele kuule. Oluline on, et kuule haaratakse sõrmeotstega.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010