Ettekujutuse loomine endast ja teistest


Ettekujutuse loomine endast ja teistest

Sotsiaalset arengut suunavad mängud ja harjutused

Selleteemaliste mängude eesmärk on aidata lapsel endast ettekujutust luua, õpetada ennast positiivselt hindama, arendada täiskasvanute ja eakaaslastega koostegutsemise oskusi, kujundada adekvaatset pilti ümbritsevatest esemetest ja nähtustest, kasvatada heatahtlikku hoiakut elusa ja eluta looduse vastu.

Mängude põhisisu on sotsiaalse kogemuse saamine ja kinnistamine. Täiskasvanutega koostegutsemise aluseks on emotsionaalne kontakt, mis on kõige tähtsam lapsel motivatsiooni tekitamiseks. Vahetust tajust areneb sügavam tunnetuslik huvi, mis on teiste lastega suhtlemise ja koostöö aluseks

Mängude käigus õpib laps ennast ja oma mina avastama. Ta hakkab ennast eristama ümbritsevatest esemetest ja inimestest. Oma mina avastamine saab teoks tänu „isiklikule mälule”, sõnaliselt kinnistatud kogemustele, lülitumisele lähedaste inimeste ellu, ea ja sugupoolega seotud väärtustele.

Tule ringi

Eesmärk. Õpetada last reageerima oma nimele.

Mängu käik. Õpetaja võtab lapsed ringi ja ringis liikudes räägib: „Käime, käime ringi. Kes läheb ringi sisse? Tule, Kalle, ringi, võta rätik oma kätte!” Nende sõnade järel jäävad lapsed seisma ja plaksutavad käsi. Kalle läheb ringi sisse, võtab rätiku ja lehvitab sellega. Kalle läheb ringi tagasi. Mäng jätkub, kuni kõik lapsed on saanud ringi sees käia ja lehvitada.

Leia oma koht

Eesmärk. Õpetada lapsi ennast fotol ära tundma ja oma nime nimetama.

Vahendid. Mängus osalejate fotod.

Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. Õpetaja näitab neile järjekorras nende fotosid. Kui laps on ennast ära tundnud ja oma nime öelnud, sirutab õpetaja foto lapse poole ja paneb siis selle lapse ette. Kui laps ei tunne ennast pildil ära, nimetab õpetaja ise selle lapse nime ja annab talle foto. Kui kõik on oma nime ja foto ühendanud, jäävad fotod toolidele. Lapsed hakkavad õpetaja juhendamise järgi ruumis „lendama nagu linnukesed”, „hüppama nagu jänkud” jne. Teine täiskasvanu vahetab samal ajal laste piltide asukohad. Pärast liikumist ütleb õpetaja lastele, et igaüks istuks sellele toolile, kus on tema pilt. Mängu lõpus küsib õpetaja iga lapse käest, mis on fotol oleva lapse nimi.

Räägi endast

Eesmärk. Kinnistada laste ettekujutust oma välimusest, õpetada kasutama peeglit oma välimuse kirjeldamiseks, keha- ja näoosade nimetamiseks ja funktsiooni täpsustamiseks.

Vahendid. Suur peegel lapse täispikkuses vaatamiseks, fotod, nukk.

Mängu käik. Õpetaja palub lapsel vaadata ennast peeglist ja vastata küsimusele „Kes on peeglis?”. Siis näidatakse lapsele rühmafotot ja palutakse tal näidata, kus ta sellel fotol on. Seejärel pannakse lapse ette kaaslaste üksikfotod ja palutakse tal enda foto teiste hulgast üles leida. Küsitakse, kuidas ta ennast ära tundis.

Nüüd palutakse lapsel ennast uuesti peeglist vaadata ja rääkida endast: „Vaata peeglisse ja räägi, milline sa oled (juuste ja silmade värvus). Nimeta kehaosad, mis sul on. Näita, kus on su käed (jalad, keha, kael, pea, sõrmed).

Nimetada näo osad. Mis sul näos on. Näita, kus on su silmad (nina, suu). Milleks silmi vaja on (nina, suud, kõrvu, juukseid)? Milleks käsi vaja on (sõrmi, jalgu, pead, kaela)?”

Kui laps ei näita oma kehaosi, palutakse tal seda teha nuku peal.

Viska palli

Eesmärk. Õpetada lapsi nimetama oma kaaslasi nimepidi.

Vahendid. Pall.

Mängu käik. Lapsed seisavad poolringis õpetaja ees. Õpetaja ütleb lastele, et nad püüaksid palli ja viskaksid seda teistele, aga enne viskamist peab igaüks ütlema selle lapse nime, kellele ta palli viskab. Õpetaja näitab tegevuse ette: „Püüa, Anni!” ja viskab palli Annile. Anni püüab ja jätkab mängu. Mängitakse seni, kuni kõik on saanud palli püüda, nime ütelda ja palli visata.

Ringmäng

Eesmärk. Kinnistada kaaslaste nimede tundmist.

Mängu käik. Õpetaja ütleb lastele, et nad hakkavad ringmängu mängima.

Lapsed seisavad ringis, käest kinni, ja ütlevad koos: „Käime, käime ringi. Kes läheb ringi sisse?” Laps, kelle nime nimetatakse, läheb ringi sisse, võtab räti kätte ja lehvitab sellega. Teised jäävad seisma ja plaksutavad käsi.

Mängu jätkatakse niikaua, kuni kõik lapsed on ringi sees käinud.

Kes on kadunud

Eesmärk. Saada selgeks rühmakaaslaste nimed.

Mängu käik. Lapsed seisavad poolringis õpetaja ees. Õpetaja palub lastel hoolega vaadata oma kaaslasi ja jätta need meelde. Nüüd valib õpetaja ühe lapse, nimetab ta mängujuhiks ja seob ta silmad kinni. Samal ajal läheb keegi lastest (Jaan) peitu. Teised lapsed plaksutavad käsi ja ütlevad koos: „Arva ära, kes on kadunud!” Mängujuhil seotakse silmad lahti ja ta peab ütlema, kes lastest puudub. Kui ta on kadunud lapse nime öelnud, hüüavad teised: „Jaan, Jaan, tule välja!” Mängu korratakse 3–4 korda.

Nukul on sünnipäev

Eesmärk. Kujundada lastes ettekujutust sünnipäevast kui pidulikust sündmusest, kinnistada selle päeva sündmuste järjekord.

Vahendid. Pidulikus riides nukk, väikesed mänguasjad, raamatud, salvrätikud.

Mängu käik. Õpetaja palub lastel vaadata pidulikus riides nukku Katit, kes saab täna viieaastaseks ja kes kutsub lapsi oma sünnipäevale. Õpetaja ja lapsed tänavad Katit kutse eest ja arutavad, kuidas sünnipäeva tähistada.

Täiskasvanu pakub välja sündmuste järjekorra.

Valida olemasolevate asjade hulgast välja sobiv kingitus (mänguasi, raamat, õhupall, legod, viltpliiatsid).

Minna nuku juurde ja öelda talle: „Palju õnne sünnipäevaks, Kati! Siin on sulle kingitus.”

Nukk Kati tänab kingituste eest. Mängitakse ringis ja lauldakse „Õnne soovime sul!”.

Kati on ringi keskel ja kostitab külalisi. Lapsed tänavad kostitamise eest.

Mängu lõpus tänab nukk Kati kõiki veel kord ja kutsub neid (õue) mängima.

Leia pildid

Eesmärk. Täpsustada laste ettekujutusi inimese välimusest, õpetada eristama inimest teistest elusolenditest, täpsustada mõisteid „inimesed”, „inimene”, „lapsed”.

Vahendid. Teemapildid „Lapsed mängivad õues”, „Poiss loeb raamatut”, „Arst ravib last”, „Lambad söövad karjamaal”, „Kana poegadega”, „Kass poegadega”.

Mängu käik. Õpetaja asetab laste ette teemapildid ja palub neil pilte vaadata. Siis ütleb ta lastele: „Leia pilt, kus on inimesed. Kuidas sa tead, et need on inimesed?”

Mis tunne tüdrukul on?

Eesmärk. Kinnistada emotsioonide eristamise oskust, seostada emotsioon selle põhjustajaga.

Vahendid. Teemapildid „Tüdrukule antakse kingitus” (rõõm) ja „Tüdruk väänas jala välja” (kurbus).

Mängu käik. Õpetaja paneb lapsed poolringis istuma ja hakkab küsima: „Millal sa rõõmus oled? Mida sa teed, kui sa oled rõõmus? Millal sa kurb oled? Mida sa siis teed, kui sul on kurb meel?”

Pärast küsimustele vastamist paneb õpetaja laste ette teemapildid ja palub neid vaadata.

Küsimused, mida õpetaja lastele pildi kohta esitab, peavad olema järjestatud lihtsamalt keerulisema

poole – üldistelt täpsustavate küsimusteni. Näiteks esimese pildi („Tüdrukule antakse kingitus”) küsimused oleksid järgmised: „Vaata seda pilti. Mida siin on kujutatud? Mis siin toimub? Mida poiss teeb? Mida tüdruk teeb? Missugune ta on? Kuidas sa saad aru, et tüdruk on rõõmus?”

Teise pildi kohta („Tüdruk väänas jala välja”) küsib õpetaja: „Vaata hoolega, mis siin juhtus. Miks tüdruk istub maas ja hoiab oma jalast kinni? Mis tüdrukuga juhtus? Mida ta tunneb? Missugune ta on?”

Tegevuse lõpus kordab õpetaja õpitut: „Näita pilti, kus tüdruk on rõõmus. Kus tüdruk on kurb? Miks ta kurb on?” Lõpuks palub õpetaja lapsel näidata peegli ees, missugune on kurb ja missugune on rõõmus nägu.

Meie abilised

Eesmärk. Kinnistada arusaama silmade funktsioonist, õpetada oma silmi hoidma.

Vahendid. Mänguasjad, pildid, kandikud, silmaside.

Mängu käik. Lapsed istuvad laudade taga. Suured asjad on laual, väiksed asjad kandikuil.

Õpetaja räägib: „Täna me mängime ja uurime, millised abilised inimesel on. Need abilised on igaühel olemas. Mis need on?”

Nüüd palub õpetaja lastel järjekorras kotist asju võtta ja neid iseloomustada: missugused need on, mis värvi, kuidas nendega mängida. Siis seotakse lastel järjekorras silmad kinni, palutakse võtta mänguasi ja ütelda, mis värvi see on. Edasi näitab õpetaja seotud silmadega lapsele pilti ja palub tal rääkida, mis pildil on. Loomulikult ei saa kinnisilmi midagi vastata.

Õpetaja teeb kellelegi lastest ettepaneku imiteerida mitmesuguseid liigutusi: ujuda, tantsida, lennata. Samu liigutusi, aga teises järjekorras, lastakse ära tunda kinni seotud silmadega.

Nüüd teevad lapsed järelduse, et tegevusi on kerge ära tunda neid vaadates, aga neid nägemata ei saa otsustada.

Õpetaja täpsustab: „Kes on teie abilised?” Lapsed vastavad: „Silmad.” Nüüd räägib õpetaja, kuidas tuleb silmi hoida: silmi puudutades peavad käed olema puhtad, silma ei tohi liiva visata. Kui seep või šampoon läheb silma, tuleb silmi puhta veega loputada.

Inimese abilised töös

Eesmärk. Kinnistada laste ettekujutusi käte tähtsusest.

Vahendid. Esemed ja mänguasjad, kandikud.

Mängu käik. Lapsed istuvad laudade taga. Esemed on laual, väiksed mänguasjad on kandikuil. Õpetaja räägib lastele, et inimesed on valmis teinud palju asju (nimetab neid), masinaid ja tööriistu. Kui inimene töötab, siis ta kasutab oma abilisi. Õpetaja tuletab meelde, et lapsed juba teavad väga vajalikke abilisi – silmi. Ta palub lastel mõtelda, mis abilisi läheb inimesel tööks vaja.

Kui lapsed on raskustes, esitab õpetaja suunavaid küsimusi: „Millega võetakse asju, millega neid hoitakse töötamise ajal? Kuidas asja kätte saada, kui see on kaugemal? Kuidas asju ühest kohast teise tõsta?”

Seejärel palub õpetaja lastel anda talle mõni asi, võtta pliiatseid ja panna need purki (karpi), ajada rõngaid, nööpe jm nööri peale. Lapsed veenduvad, et selleks tuleb kasutada kaht kätt.

Mängu ajal teevad lapsed väga erinevaid töid. Õpetaja kiidab nende käte osavust ja oskusi. Nüüd küsib ta lastelt: „Missuguseid abilisi te kasutasite? Milleks veel käsi vaja on?”

Mängu lõpetab õpetaja üldistusega: „Tööks on vaja käsi. Kogu elu, alati on meil käed abiks.”

Kes mida vajab

Eesmärk. Kinnistada laste arusaama mõnedest elukutsetest (arst, kokk, õpetaja, müüja).

Vahendid. Neli suurt teemapilti arsti, koka, õpetaja ja müüja kujutisega, iga pildi jaoks neli esemepilti nende elukutsete töövahenditega (kokku 16 pilti).

Mängu käik. Lapsed istuvad laudade taga. Õpetaja küsib lastelt, mis ameteid nad teavad, mis tööd teevad nende vanemad. Siis öeldakse lastele, et nad hakkavad mängima mängu, kus tuleb anda igale ametimehele tema töövahendid. Õpetaja paneb tahvlile teemapildid ja jagab lastele ümbrikud, mille sees on esemepildid tahvlil olevate ametite töövahenditega. Lapsed vaatlevad oma pildikomplekte, nimetavad neil kujutatud asju ja panevad need pildid tahvlile sobiva teemapildi juurde. Nad põhjendavad valikut: „See on kraadiklaas, mida on vaja arstil. Aga see on kulp, mida kasutab kokk,” jne.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010