Käelaba ja sõrmede motoorika arendamine


Käelaba ja sõrmede

motoorika arendamine

Uju, kala!

Eesmärk. Õpetada tegema käteliigutusi täiskasvanu matkimise järgi, arendada tähelepanu.

Mängu käik. Õpetaja räägib: „Teil on julged ja osavad käed, nad oskavad väga palju teha.” Ta paneb peopesad kokku, paneb need enda ette lauale ja liigutab käsi kord vasakule, kord paremale poole. Samal ajal seletab ta: „Vaadake minu käsi. Ma panin peopesad kokku ja tuli välja nagu kala, kes ujub. Näe, kala ujub! Pange teie ka peod kokku ja tehke nii nagu mina. Ujuge, kalad!” Raskuste puhul tehakse liigutusi koos.

Igale sõrmele rõngas

Eesmärk. Õpetada lapsi iga sõrme eraldi välja sirutama.

Vahendid. Karbid, milles igaühes on 5 värvilist rõngast.

Mängu käik. Õpetaja teatab lastele, et nad hakkavad rõngastega mängima. Ta teeb karbi lahti, võtab sealt välja ilusa rõnga, paneb selle väiksesse sõrme: „See on väikse sõrme rõngas.” Nüüd jagab ta lastele karbid, palub need avada, võtta sealt üks rõngas ja panna see väiksesse sõrme. Edasi ütleb ta lastele, et need teeksid nii nagu tema: paneksid igasse sõrme ühe rõnga. Rõnga sõrme panekul nimetatakse sõrmede nimetusi: pöialpoiss, kotinõel, pikk-peeter, nimetamats, väikeats.

Ole tähelepanelik!

Eesmärk. Jätkata kätega tegutsemise õpetamist täiskasvanut matkides, arendada tähelepanu.

Mängu käik. Lapsed istuvad laua taga ja õpetaja teeb ettepaneku kätega mängida. Ta ütleb: „Meie käed oskavad koputada nagu haamrid.” Ta paneb ühe käe sõrmed rusikasse, koputab vastu lauda ja räägib: „Kop-kop!” Teise käega teeb ta teistsuguse liigutuse – paneb peopesa vastu lauda ja ütleb: „Pats-pats!” Siis vahetab ta käte liikumist ja palub lastel teha sama: ühe käega üht, teise käega teist liigutust.

Igal sõrmel oma müts

Eesmärk. Õpetada iga sõrme eraldi välja sirutama.

Vahendid. Igal lapsel 5 värvilist sõrmkübarat.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele läbipaistvat karpi, milles on sõrmkübarad, ja näitab, kuidas sõrmkübarat sõrme otsa panna. Ta teeb lastele ettepaneku panna igasse sõrme kübar ja ütelda iga sõrme nime: „See on pöialpoiss, see kotinõel, see pikkpeeter, see on nimetamats ja see väikeats.” Nüüd öeldakse koos salmi:

Kus mu sõrmed, kus mu sõrmed?

Nemad siin, nemad siin.

Tantsivad kõik sõrmed, tantsivad kõik sõrmed.

Tore tants, tubli poiss!

(Kirjandusmuuseum)

Mängu lõpus küsib õpetaja lastelt sõrmede nimesid: „Näita, kus on sinu pöialpoiss, kus on kotinõel…” jne.

Vanaema prillid

Eesmärk. Jätkata täiskasvanu matkimise õpetamist sõrmeliigutusi tehes, hoida sõrmi koos, ühendada pöial nimetissõrmega.

Mängu käik. Täiskasvanu teeb ettepaneku mängida sõrmemängu ja näitab sõrmede asendit: mõlema käe sõrmed on koos, aga pöial ja nimetissõrm on ühendatud, moodustavad rõnga. Ta tõstab käed silmade ette ja ütleb: „Vanaema pani prillid ette ja vaatas lapselast.”

Lastele tehakse ettepanek matkida täiskasvanu liigutusi. Mängitakse mitu korda.

Vilepill

Eesmärk. Õpetada sõrmede ja käte üheaegseid liigutusi ja kahe käega korraga pliiatsit peos veeretama, hoidma eset kahe käe sõrmedega.

Vahendid. Tavaline kandiline pliiats igal lapsel.

Mängu käik. Täiskasvanu näitab lastele pliiatsit ja räägib: „See on pliiats, sellega saab joonistada.” Ta näitab, kuidas pliiatsiga jooni tõmmatakse. „See on võlupliiats. Sellega saab mängida vilepilli: uu-uu-uu. Ma õpetan teid vilepilli mängima. Võtame pliiatsi pihku ja veeretame seda peos (näitab, kuidas seda tehakse), aga nüüd võtame pliiatsi kahe käe sõrmede vahele, toome käed suu juurde ja laulame: „Uu-uu-uu, meie laul on uu-uu-uu.”” (Võib peaga rütmi kaasa noogutada.) Täiskasvanu aitab lapsel sõrmi pliiatsi peal hoida ja laulab lapsega kaasa. Seejärel võtab ta uue pliiatsi ja jälgib, et laps matkiks tema liigutusi: pliiatsi veeretamist peopesade vahel, sõrmedega pliiatsi hoidu, pliiatsi hoidmist näo lähedal jne.

Rong

Eesmärk. Tegutseda matkides, arendada käelaba liikuvust, õpetada tahtlikult liigutuste kiirust reguleerima.

Mängu käik. Õpetaja pigistab käed rusikasse, paneb need lauale ja ütleb: „Kuulake, rong tuleb.” Ta hakkab aeglaselt koputama vastu lauda, öeldes iga koputuse juures „tšuh-tšuh-tšuh” ja paludes lastel teha samu liigutusi – vagunid sõidavad. Pikkamööda suurendab õpetaja koputuste kiirust ja „tšuh-tšuh-tsuh” ütlemist. Lapsed püüavad teha sama.

Varjuteater

Sõrmede kokkupanekuga saab seinal näidata paljude loomade kujutisi: jänest, koera, hunti, hane jt.

Vahendid. Ekraan, laualamp (valgusallikas).

Jänesed

Eesmärk. Arendada käelaba ja sõrmede liigutusi, matkimisoskust, tekitada huvi ja positiivset emotsionaalset hoiakut mängu vastu.

Mängu käik. Õpetaja paneb sõrmed kokku nii, et ekraani peal tekiks jänese vari: pöial hoiab peopessa painutatud väikest ja nimeta sõrme kinni (jänese pea), aga kaks esimest sõrme on üles tõstetud – need on jänese kõrvad, käelaba on ettepoole kallutatud. Jänes hüppab ekraanil. Õpetaja ütleb lastele: „Jänkuema otsib oma lapsi. Näidake talle, kus pojad on.” Ta aitab igal lapsel sõrmed õigesti paika sättida. Kõik jänkud hüppavad ja rõõmustavad, teevad ekraanil jäneste varje. Õpetaja kiidab lapsi.

Jänest tehakse ka teise käega.

Haned

Eesmärk. Jätkata tähelepanu ja sõrmede ning käelaba liigutuste arendamist, õpetada sooritama korraga kahe käe liigutusi, tekitada huvi mängu vastu.

Mängu käik. Õpetaja räägib lastele, et täna tulevad lastele külla haned, mitte jänesed. Ta ühendab neli sõrme omavahel, pöial toetab neid altpoolt, käelaba on järsult ette kallutatud.

„Ka-ka-ka, kus mu pojad on?” küsib õpetaja ja aitab lastel ühel käel hane asendit võtta. Hanepojad jalutavad koos emahanega. Haneema hüüab: „Haned, haned!” Lapsed vastavad: „Ka-ka-ka!” „Kas kõht on tühi?” jätkab õpetaja. „Ja-ja-ja!” vastavad lapsed.

Edaspidi võib mängu keerulisemaks muuta. Iga laps toob jalutama kaks hanepoega, s.t ta teeb hane kahe käega. Hanepojad võivad kõndida ema kõrval või taga.

Klaverimäng

Eesmärk. Arendada mõlema käe sõrmede peenliigutusi, õpetada matkima täiskasvanut, jätkata positiivse emotsionaalse hoiaku kujundamist mänguasjade vastu ja tekitada soovi tegutseda koos täiskasvanuga.

Vahendid. Lasteklaver, nukk.

Mängu käik. Õpetaja paneb lauale klaveri ja palub lastel tuletada meelde muusikatundi. Siis näitab ta lastele nukku ja palub, et lapsed laulaksid nukule laulu. Alguses mängib õpetaja ise mingit lihtsat, lastele tuttavat viisi, lauldes (la-la-la) ja ärgitades lapsi kaasa laulma. Seejärel löövad lapsed õpetaja abiga parema käe nimetissõrmega vastu klahve, pärast teiste sõrmedega ja laulavad la-la-la.

Edaspidi mängivad nad karule või mõnele teisele mänguasjale klaverit, nii ühe kui kahe käega.

Mosaiik

Eesmärk. Õpetada haaramist sõrmeotstega, tutvustada osutavat tüüpi haaramist, arendada tähelepanu, matkimisoskust, lihtsa näidise analüüsimise ja taastamise oskust.

Vahendid. Mosaiik (kuuekandilised elemendid) igale lapsele, väiksed teemakohased mänguasjad (matrjoškad, jänesed, nukud jne).

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele mosaiigi plaati, pöörab tähelepanu avadele. Ta võtab ühe mosaiigitüki, näitab igale lapsele kübarat ja jalga (nagu seen), õpetab, kuidas panna kujund avasse, jagab igaühele komplekti ja palub lastel tükid avasse panna. Tegutsemise ajal juhendab ta lapsi, kuidas võtta tükke sõrmeotstega.

Järgmistes mängudes teevad lapsed matrjoškale teed (ta kõnnib seda mööda), jänesele maja, nukule lille jne.

Pärast seda kui lapsed on õppinud tegutsema matkides, hakkavad nad ülesannet täitma näidise järgi.

Rong

Eesmärk. Jätkata sõrmeliigutuste arendamist, sõrmeotstega ja kahe sõrmega haaramist, kujundada kahe käega korraga ühesuguseid koordineeritud liigutusi, tegutseda eesmärgipäraselt ja kasvatada positiivset suhtumist mängimisse, õpetada matkima õpetaja tegevust.

Vahendid. Plastmasskonstruktori osad.

Mängu käik. Õpetaja palub lastel ehitada rong ja jagab neile konstruktori tükid. Osade hulk suureneb mänguoskuse kasvades (alguses 4–5, hiljem 10–15 osa).

Õpetaja seletab, et punane tükk on vedur, aga vagunid on kollased. Ta ühendab tükid omavahel, näidates iga liigutust. Alguses näitab ta, mida teeb üks käsi, hiljem näitab, mida teevad kaks kätt korraga. Lapsed matkivad õpetajat. Kui kõik rongid on valmis, lähevad need sõitma: tšuh-tšuh-tšuh.

Aed (tara)

Eesmärk. Jätkata üksikesemete ja väikeste esemegruppide võtmise õppimist, arendada kahe käe koordinatsiooni, kujundada eesmärgipärast tegutsemist, emotsionaalsust mängus, täiskasvanu matkimist.

Vahendid. Väiksed valmis majad, väiksed kassipojad. (Konstruktorid „Ehita küla” ja „Koonus”.)

Mängu käik. Õpetaja jagab lastele majad ja räägib, et majas elavad väiksed kassipojad. Maja ümber on vaja ehitada aed, et koer ei pääseks kasside majja. Õpetaja ehitab järk-järgult aeda ja näitab, kuidas detaile ühendada.

Siis annab ta lastele konstruktorid, et nad ehitaksid ka aia. Kui vaja, aitab õpetaja lapsi. Kui ehitis on valmis, võtab õpetaja ühe kassipoja ja mängib temaga: kassipoeg tuleb õue ja vaatab, kuidas on maja ning aed ehitatud jne. Siis hakkavad lapsed kassipoegadega mängima.

Kuuseehted

Eesmärk. Arendada sobitustegevusi, kahe käe koordinatsiooni, positiivset suhtumist oma töö tulemusse.

Vahendid. Värviline traat, plastmassist värvilised niidirullid.

Mängu käik. Lapsed istuvad laua ümber. Õpetaja näitab lastele värvilisi niidirulle ja ütleb, et nad hakkavad kuuseehteid tegema. Ta paneb kaks esimest rulli traadi külge, näidates lastele aeglaselt, kuidas seda teha. Siis tulevad lapsed järjekorras õpetaja juurde ja kinnitavad oma rullid traadiga. Lõpuks pannakse ehted kuuse külge.

Nuku pärlikee

Eesmärk. Arendada sobitustegevusi, kahe käe koordinatsiooni, positiivset suhtumist oma töö tulemusse.

Vahendid. Suured pärlid, värviline traat, nöör.

Mängu käik. Õpetaja juhib laste tähelepanu nukkudele, kes istuvad mängunurgas, ja räägib, et nad tahavad pidu korraldada. Nukkudele on tarvis ehteid – kaelakeesid. Õpetaja jagab lastele pärlid, värvilise traadi ja näitab, kuidas hoida ühe käega pärlit ning teise käega traati, leida pärli sees olev auk ja ajada traat läbi augu. Ta aitab igal lapsel esimest pärlit traadi peale ajada. Siis töötavad lapsed iseseisvalt. Traadi otsad ühendab pedagoog. Seejärel pannakse keed nukule ja karule kaela. Lapsed tantsivad ja mängivad.

Totu

Eesmärk. Õpetada lapsi nööpe kinni panema, jätkata käte peenliigutuste arendamist, kujundada positiivset emotsionaalset hoiakut mängu vastu ja eesmärgistatud tegutsemist.

Vahendid. Igal lapsel on poole vihikulehe suurune papitükk Totu kujutisega. Totu lähedale on kinnitatud suur nööp. Seal on ka neli paksust värvilisest riidest õielehte, mille külge on õmmeldud riidest aas, või on õieleht keskelt lahti lõigatud.

Sedamööda kuidas lapsed mängu omandavad, õmmeldakse papi külge 2–4 nööpi ja suurendatakse õielehtede arvu.

Mängu käik. Õpetaja näitab Totut ja ütleb, et ta tahab teha lille, aga ei oska. Teda on vaja aidata. Õpetaja seletab lastele, kuidas riideribasid aasaga nööbi ümber kinnitades saab teha ilusa lille. Totu rõõmustab ja tänab teda. Õpetaja jagab lastele papitükid ja õielehed ning lapsed ühendavad need iseseisvalt nööbi külge. Alguses näitab õpetaja igale lapsele veel kord, kuidas aasa nööbi taha kinnitada. Edaspidi hakatakse koos tegutsema. Mängu lõpus tänavad Totud lapsi.

Nukud käisid jalutamas

Eesmärk. Õpetada lapsi nööpe lahti tegema, jätkata käte peenliigutuste arendamist, kujundada huvi esemeliste-mänguliste tegevuste vastu.

Vahendid. Igal lapsel on jalutuskäiguks valmis olev nukk (nööpidega kampsun ja palitu), nukunõud.

Mängu käik. Nukud tulevad laste juurde ja paluvad neid aidata lahti riietuda, sest nad ei oska ise nööpe lahti teha. Õpetaja aitab lastel nukkude palitu ja kampsuni nööpe lahti saada. Nukud on rõõmsad ja tänavad kõiki. Siis annavad lapsed nukkudele süüa.

Analoogiliselt mängitakse järgmisi mänge: „Paneme nuku (karu) õueminekuks riidesse” (kui lapsed oskavad juba nööpe kinni panna), „Paneme nuku magama” (nööpe tehakse lahti väiksematel riideesemetel – kitlil, vestil, kampsunil), „Nukk ärkas” (pannakse kinni väikseid nööpe).

Tee mänguasi terveks (tegevus)

Eesmärk. Jätkata nööpide kinnipaneku õpetamist käte peenmotoorikat arendades, kujundada eseme tervikpildi loomist osade kokkupaneku teel.

Vahendid. Papist lõigatud ja riidega kaetud karu (jänese, kassi, Potsataja) kehaosad, karu samasugustest osadest kokku pandud tervikfiguur. Osad on omavahel ühendatud nööpide ja aasadega (öösidega).

Tegevuse käik. Õpetaja näitab karu figuuri, vaatleb seda koos lastega, juhtides tähelepanu kehaosadele: peale, kerele, käppadele, kõrvadele. Ta täpsustab, et pea on üleval, kere on allpool, käpad all külgedel. Siis näitab õpetaja, kuidas teha samasugust karu üksikuid osi kokku pannes. Kõigepealt paneb ta kõik osad õigesti lauale, siis paneb nööbid kinni, ühendades osad nii, et need koos püsiksid. Õpetaja teeb lastele ettepaneku teha samasuguseid karusid ja jagab igale lapsele osade komplekti. Lapsed panevad osad lauale, panevad õpetaja kontrollimise all osadest kokku terviku ja siis panevad nööbid kinni. Õpetaja jälgib kõike ja abistab. Lõpuks mängitakse karudega.

Analoogilist tegevust korratakse teiste mänguasjadega.

Jänese tee

Eesmärk. Õpetada õpetajat matkides paela august läbi pistma, jätkata käte peenliigutuste arendamist ja eesmärgistatud tegutsemist, kujundada positiivset hoiakut ülesande täitmise vastu, arendada nägemis-liigutuskoordinatsiooni ja ruumitaju paberil.

Vahendid. Igal lapsel on paksud papitükid maja kujutisega (all on pael, maja kõrval on auk) ja jäneste papist figuurid. Kordusmängus tehakse papi sisse kolm ava, et tee läheks täisnurga all.

 Mängu käik. Õpetaja jagab lastele papitükid ja palub näidata maju. Õpetaja räägib: „Need on jäneste majad, aga jänesed ei saa koju minna, sest teed ei ole. Aidake jäneste jaoks teed teha.” Ta näitab, kuidas teed teha – tuleb panna paela ots august läbi. Ta juhib oma jänese teed mööda majja. Lapsed täidavad ülesande matkimise abil. Raskuste puhul õpetaja aitab.

Vihma sajab

Eesmärk. Jätkata paela august läbi ajamist, alguses matkimise abil, hiljem näidise järgi, arendada käte peenliigutusi ja eesmärgistatud tegevust, jälgida liikumist diagonaale mööda (hoolimata katkendlikest joontest), jätkata positiivse hoiaku kujundamist mängu ja oma tulemuse suhtes.

Vahendid. Igal lapsel on papp, millele on joonistatud seen ja rohi. Ülevalt alla diagonaalis on papile kinnitatud kolm paela, igas diagonaalis on viis auku, millest tuleb läbi pael – „vihm”. Kõik kolm joont peavad olema rööbitised. Lastel on ka papist jänesefiguurid.

Mängu käik. Õpetaja võtab oma papitüki ja näitab, kuidas jänes murul hüppab. „Vihma hakkas sadama,” ütleb õpetaja, pöörab papi tagurpidi, näitab, kuidas ajada paela aukudest läbi, et saaks vihma teha. Ta juhib tähelepanu sellele, et vihm sajab ülevalt alla mööda diagonaale, et iga pael tuleb panna august läbi oma joont mööda, jooned on kõrvuti. Nüüd jagab õpetaja lastele nende papitükid ja abistab lapsi ülesande täitmisel. Õpetaja pöörab papitükid teistpidi (õige pool ette) ja räägib: „Jälle hakkas vihma sadama, peitke oma jänkud seene alla vihmavarju.”

Lastele jagatakse jäneste figuurid. Nad peidavad jänesed seene alla.

Samal põhimõttel mängitakse mängu „Juhata tibu kana juurde” (jänes jäneseema juurde, kutsikas koera juurde jne). Muuta saab aukude arvu papitüki sees, paela suunda – vertikaalis, diagonaalis, horisontaalis.

Ema vaip (tegevus)

Eesmärk. Jätkata sõrmede peenliigutuste arendamist ja eesmärgistatud tegutsemist paberiga, õpetada hindama oma töö tulemust, mõistma, et oma tegevusega saab lähedastele rõõmu teha.

Vahendid. Valmistükid paksust värvilisest paberist (ruudu- või ristkülikukujulised täisnurksed kolmes reas kolme sisselõikega lehed), kolm värvuse ja tooni poolest erinevat pabeririba igale lapsele, liim, pintslid, lapid.

Tegevuse käik. Õpetaja räägib lastele, et nad hakkavad tegema emadele kingitust (emadepäevaks, sünnipäevaks). Ta näitab, kuidas ajada pabeririba aluse piludest läbi, et tuleks välja ilus vaip. Siis jagab ta lastele „vaiba” aluse valmistükid ja igaühele ühe pabeririba. Ta aitab iga last riba ajamisel läbi äärmise pilu, tuletab meelde, et riba tuleb ajada kord üles, kord alla. Siis jagatakse lastele teine pabeririba. Nüüd juhitakse tähelepanu sellele, et riba nähtavad kohad vahelduvad: seal, kus alguses (esimese reas) oli riba all, peab teine riba olema üleval jne. Kui kõik ribad on õigesti kohal, näitab õpetaja, kuidas liimida paberi otsi vaiba teisel poolel. Ta jagab lastele liimi, pintslid ja lapid.

Pidupäeval kingivad lapsed omatehtud vaibad emale.

Kes on osav?

Eesmärk. Arendada käelaba liikuvust (painutust ja sirutust).

Vahendid. Kaks pappkarpi, pisikesed mänguasjad või 2–3 cm läbimõõduga kuulid, kühvel.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele pisikesi mänguasju või kuule (alguses mitte üle 3 asja) ja räägib, et neid võib ühe käega kühvliga tõsta ühest karbist teise. Ta näitab, kuidas seda tehakse. Siis teeb ta lastele ettepaneku saada ka osavaks ja tõsta asju. Iga laps võtab kühvliga asju juhtiva käega.

Püüa kala

Eesmärk. Sama – kujundada positiivset hoiakut mängu vastu.

Vahendid. Plastmassist kalad, akvaarium, kühvlid.

Mängu käik. Mängitakse samuti nagu eelmist mängu. Lapsed viivad püütud kalad kühvlit kasutades akvaariumisse. Õpetaja näitab kõik tegevused ette.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva