Matkimise arendamine


Matkimise arendamine

Sotsiaalset arengut suunavad mängud ja harjutused

 

Matkimine on peamisi viise omandada sotsiaalset kogemust. Matkimise abil omandab laps igapäevaelu kogemusi ja kõnet. Matkimine ei kujune lapsel kohe, iseenesest, vaid seda peab täiskasvanu teadlikult suunama.

Matkida tähendab korrata täiskasvanu liigutusi või esemetega tegutsemist. Täiskasvanu näitab lapsele, mida teha, ja laps kordab tegevust. Sellepärast nimetatakse matkimist ka näidise järgi tegutsemiseks.

Liigutust on lapsel kergem matkida kui tegevust esemetega. Isegi kolmeaastasele tavapärase arenguga lapsele valmistab liigutuste matkimine raskusi. Väikelaps ei suuda küllalt täpselt korrata liigutuse suunda ega ulatust. Seda raskem on tal korrata tegutsemist esemega, sest see koosneb mitmest järjestikusest etapist. Näiteks nuku söötmiseks on vaja võtta lusikas, hoida seda varrest kinni, viia taldriku juurde, siis nuku näo juurde jne. Laps ei suuda jälgida selles keerulises tegevuses operatsioonide järjekorda, kui täiskasvanu teeb seda kõike kiiresti, ilma üksikuid etappe välja toomata. Sellepärast tuleb tegevust ette näidata aeglaselt, fikseerida eri etapid ja kinnitada need sõnaga.

Kui arenguprobleemidega laps ei matki liigutust või esemega tegutsemist, peab täiskasvanu võtma tema käed oma kätte ja sooritama vajaliku tegevuse koos temaga. Alles seejärel palutakse lapsel korrata tegevust iseseisvalt.

Linnud

Eesmärk. Õpetada lapsi täiskasvanu tegevust matkima, arendada lapse ja täiskasvanu vahelist emotsionaalset kontakti.

Mängu käik. Täiskasvanu kutsub kõik lapsed enda juurde. Ta räägib: „Tehke nii, nagu mina teen. Lendame nagu linnud.” Ta tõstab käed kõrvale, lehvitab nendega, jookseb mööda tuba, meelitades lapsi tegutsema. Lapsed kordavad liigutusi. Kui laps ei tee vajalikke liigutusi, tõstab täiskasvanu tema käed üles, aitab tal tegutseda. Siis ütleb ta: „Linnud nokivad teri,” ja laskub kükakile. „Tehke nii.” Ta koputab (toksib) käega vastu põrandat. Lapsed matkivad teda. Mängu korratakse 2–3 korda.

Peitus

Eesmärk. Õpetada lapsi täiskasvanu tegevust matkima, arendada lapse ja täiskasvanu vahelist emotsionaalset kontakti.

Mängu käik. Lapsed istuvad ringis toolidel. Õpetaja istub nende kõrval ja ütleb: „Ma peidan ennast ära. Vaadake, kuidas ma seda teen,” ja kükitab tooli seljatoe taha. „Peitke ennast samamoodi ära.” Lapsed kordavad liigutusi. Õpetaja vaatab tooli tagant välja ja ütleb: „Ma olen siin!” ning ärgitab lapsi sama tegema. Mängu korratakse 2–3 korda.

Veereta palli

Eesmärk. Õpetada matkima täiskasvanu tegevust esemega.

Vahendid. Pall, värav.

Mängu käik. Õpetaja istub laua taha, laps tema vastu teisele poole lauda.

Istujate vahel laua keskel on värav. Õpetaja võtab palli ja ütleb: „Tee nii nagu mina,” ja veeretab palli läbi värava lapse poole. Laps peab palli õpetajale veeretama. Seejärel pannakse lapsed vastamisi istuma ja nad hakkavad teineteisele palli veeretama.

Sõiduta karu (nukku, jänest)

Eesmärk. Õpetada lastele mänguasja funktsiooni ja sellega tegutsemist.

Vahendid. Kastiga mänguautod, väiksemad mänguasjad.

Mängu käik. Õpetaja ees laual on karud. Autod on põrandal. Õpetaja räägib lastele, et karud tahavad autoga sõita. Ta võtab ühe auto nöörist kinni ja veab seda. Siis paneb ta karu autokasti istuma, sõidutab teda ja palub lastel teha teiste karudega sama. Lapsed matkivad õpetajat. Õpetaja jälgib, et lapsed veaksid autot nööri pidi, ja vajadusel abistab neid.

Peida matrjoška ära

Eesmärk. Jätkata selle õpetamist, kuidas täiskasvanu tegevust matkida, pöörata tähelepanu esemete omadustele.

Vahendid. Kaheosalised matrjoškad iga mängus osaleva lapse jaoks.

Mängu käik. Õpetaja jagab lastele kinnised matrjoškad, raputab oma matrjoškat ja räägib: „Seal sees on midagi. Vaatame, mis seal on. Tehke teie sedasama.” Ta teeb matrjoška lahti. Lapsed kordavad samu liigutusi. Õpetaja ütleb: „Näe!”, võtab väikse matrjoška kätte ja paneb selle lauale. Lapsed püüavad oma väikseid matrjoškasid kätte saada. Õpetaja jätkab: „Peidame nüüd matrjoškad ära,” ja näitab aeglaselt, kuidas seda teha. Lapsed teevad sama.

Siis ühendab õpetaja suurema matrjoška pooled. „Pole enam väikest matrjoškat!” Lapsed tegutsevad samuti. Mängu korratakse 2–3 korda.

Peegel

Eesmärk. Jätkata selle õpetamist, kuidas täiskasvanu tegevust matkida, pöörata tähelepanu esemete omadustele.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele peegli ees lihtsaid liigutusi ja pöörab laste tähelepanu sellele, et peegel näitab täpselt samu liigutusi. Lapsed seisavad ringis ja õpetaja ütleb: „Tehke nii nagu mina.” Siis näitab ta aeglaselt ette lihtsaid liigutusi (plaksutab käsi ees ja pea kohal, paneb käed puusa jne). Lapsed kordavad samu liigutusi. Kui tekib raskusi, aitab õpetaja last. Õnnestumise korral kiidab õpetaja lapsi.

Ahv

Eesmärk. Õpetada lapsi jäljendama väikseid liigutusi.

Vahendid. Ahvipoiss (mänguasi).

Mängu käik. Lapsed istuvad laua ääres. Õpetaja räägib neile, et tal on ahv, näitab seda lastele ja jutustab, et ahvile meeldib kõike järele teha (ahvida). Täiskasvanu teeb ühe käega liigutusi, teise käega teeb sedasama ahvi käega (tõstab kätt, laseb käe alla, lehvitab, koputab vastu lauda). Siis palub ta lastel olla ahvid ja korrata tema liigutusi.

Mänguahv kiidab lapsi.

Nukk tantsib

Eesmärk. Õpetada lapsi jäljendama väikseid liigutusi.

Vahendid. Igal lapsel nukk.

Mängu käik. Lapsed istuvad laua ääres. Õpetaja tuleb koos nukuga tuppa. Nukk teretab lapsi ja ütleb, et tahab nendega tantsida. Õpetaja näitab laual nukuga mitmesuguseid liigutusi (pöörab end, plaksutab käsi, kummardab). Siis jagab ta igale lapsele nuku ja palub nendega tantsida. „Minu nukk õpetab kõik teised nukud tantsima,” räägib õpetaja. „Tehke nagu mina.” Lapsed kordavad nukuga liigutusi.

Vajaduse korral aitab õpetaja lapsi ja mängu lõpus tänab nukk kõiki tantsijaid.

Lõbus kloun

Eesmärk. Õpetada lapsi jäljendama väikseid liigutusi.

Vahendid. Kloun, kõristi igale lapsele.

Mängu käik. Õpetaja kutsub lapsed ringi ja teatab, et neile tuli külla lõbus Kloun. Ta näitab, kuidas Kloun kõristit raputab, ja palub lastel sedasama teha. Lastele jagatakse kõristid ja õpetaja ütleb: „Vaadake mind ja tehke nii nagu mina.” Ta tõstab kõristi üles, raputab seda, koputab sellega vastu põrandat, peidab selja taha jne. Lapsed matkivad tegevust. Kloun kiidab lapsi, jätab hüvasti ja lubab tagasi tulla.

Nukud tulid külla

Eesmärk. Õpetada lapsi jäljendama väikseid liigutusi.

Vahendid. Kaks nukku, nukumööbel (laud ja kaks tooli), nukunõud (kaks taldrikut ja lusikad).

Mängu käik. Lastele tulevad külla kaks nukku. Nad teretavad ja tutvustavad ennast (Kati ja Mari). Õpetaja teeb ettepaneku nukke kostitada. Ta paneb oma lauale nukumööbli, nukud laua taha istuma, asetab nende ette nõud ja annab ühele nukule süüa. „Kati sööb, aga Mari ei söö,” seletab õpetaja. „Kes annab Marile süüa?” Ta kutsub ühe lapse enda juurde, annab lusika tema kätte ja näitab aeglaselt kõigile lastele nähtavalt liigutusi: „Alguses võtame lusika. (Näitab.) Nüüd võtame putru. (Näitab, kuidas.) Viime lusika nuku suu juurde. Kus on nuku suu? (Näitab, painutab nuku pead ettepoole.) Söö, nukuke!” Laps kordab kõiki õpetaja liigutusi. Seejärel teevad sedasama teised lapsed (2–3). Nukud tänavad lapsi ja lähevad ära.

Tee terveks (tegevus)

Eesmärk. Õpetada lapsi matkima õpetaja tegevust, tutvustada plastiliini (savi) omadusi, arendada käte peenmotoorikat.

Vahendid. Plastiliini- või savitükid, ruudukujulised paberid ja kaks kandikut igale lapsele.

Mängu käik. Õpetaja näitab paberit: „Mul on üks suur paber. (Annab igale lapsele samasuguse paberi.) Teil on samasugused paberid. Nüüd rebime selle suure paberi küljest väiksed tükid. (Näitab, kuidas rebida, ja paneb tükid kandikule, võtab plastiliini (savi). See on suur savi- või plastiliinitükk. Jagab savi/plastiliini lastele. Ta rebib savi/plastiliini küljest väikseid tükke, paneb need kandikule ja palub lastel samuti teha.) Nüüd ma teen väikestest tükkidest suure tüki. (Surub väiksed tükid kokku üheks suureks.) Tehke teie sama.” Lapsed matkivad tegevust.

Õpetaja palub nüüd lastel paberitükid ka üheks suureks tükiks kokku panna. Lapsed proovivad seda teha. Õpetaja räägib: „Kui paberitükk on katki, siis ei saa seda terveks teha. Aga savi (plastiliin) kleepub kokku.”

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010