Sobitamistegevuste arendamine (Peenmotorika)


Sobitamistegevuste arendamine

Didaktilised mängud käe ja

sõrmede peenmotoorika arendamiseks

Jaga kuulid laiali

Eesmärk. Jätkata lastele selle õpetamist, kuidas sihipäraselt tegutseda, sobitada iga kuul oma avasse.

Vahendid. Mitmevärvilised plastmassist kuulid, sisselõigetega puust tahvel, milles on 6 horisontaal- ja 4 vertikaalrida, sisselõike suurus on veidi väiksem kui kuul.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele, kuidas tuleb kuule kätte võtta ja tahvlis olevasse avasse panna. Ta saadab oma tegevust kõnega: „Võtame kuuli kätte, paneme auku. Läks!” või: „Ei läinud sisse, läks mööda, kuul kukkus maha.” Vajaduse korral kasutatakse matkimist või koostegutsemist. Pärast võib iga laps proovida ülesannet iseseisvalt täita. Tuleb jälgida, et laps tegutseks eesmärgipäraselt, auke vahele jätmata.

Istutame kuuski

Eesmärk. Õpetada eset avaga kokku viima (sobitamine), tegutseda eesmärgipäraselt, järjekindlalt, vasakult paremale, avausi vahele jätmata, hoida eset sõrmeotstega, tegutseda juhtiva käega, hoides teise käega karpi.

Vahendid. Avadega karp või laud, kuusk (kuuse jala diameeter ühtib ava diameetriga) või muud asjad.

Mängu käik. Õpetaja võtab ühe käega kuusest kinni ja näitab, kuidas seda avasse panna. Teise käega hoiab ta lauda (karpi). Siis matkivad lapsed seda tegevust. Kui tekib raskusi, tegutseb õpetaja koos lapsega.

Värviline torn

Eesmärk. Arendada tähelepanu ja eesmärgipärast tegutsemist, õpetada sobitama kuuli ava suurust pulga läbimõõduga.

Vahendid. Ühevärviline kuulidest torn, igal lapsel väike kandik.

Mängu käik. Õpetaja võtab kõik kuulid pulga otsast ära ja palub lastel teha sedasama. Ta võtab kuuli kätte, vaatab seda ja juhib laste tähelepanu augu suurusele (õõnsusele). Lapsed leiavad samasugused augud oma kuuli sees.

Õpetaja osutab pulgale, räägib: „Ma panen nüüd selle kuuli pulga otsa,” ning teeb seda. Nüüd palub ta lastel teha sedasama. Lapsed matkivad tegevust. Kuuli pulga otsa lükkides jälgib õpetaja, et laps tegutseks kahe käega: ühega hoiab alust kinni, teise, juhtiva käega võtab ja lükib kuule. Kui lapsel on raskusi kuuli ava sobitamisega pulga otsa (nägemis-liigutuskoordinatsioon pole täpne) ja laps eksib, aitab õpetaja teda – tegutseb koos või osutab žestiga.

Püramiidid (tegevus)

Eesmärk. Õpetada sobitama rõngast pulga otsa, arendades nägemis-liigutuskoordinatsiooni kahe käega tegutsedes, kujundada eesmärgipärast tegevust ja tähelepanu püsivust.

Vahendid. Erineva suuruse ja kujuga püramiidid.

Tegevuse käik: 1. variant. Lastele antakse 4–5 rõngaga püramiid koos „mütsiga”. Õpetaja võtab oma püramiidi lahti ja palub lastel sama teha. Ta juhib laste tähelepanu rõngas olevale augule ja näitab, kuidas rõngast pulga otsa panna. Lapsed matkivad: hoiavad ühe käega püramiidi alust, teisega (juhtiva käega) võtavad rõngaid. Rõngad pannakse pulga otsa juhuslikus järjekorras. Vajadusel tegutseb õpetaja lapsega koos või osutab käega. Mängu korrates vahetatakse kätt: juhtiva käega hoiab laps alust, teisega lükib rõngaid.

2. variant. Lastele antakse kaks püramiidi – üks on jämedama, teine peenema pulgaga. Püramiidide rõngad aetakse omavahel segi. Lapsed peavad sobitama õiged rõngad õige pulga otsa. Õpetaja õpetab kasutama proovimismeetodit iga üksiku rõngaga, et kontrollida ava sobivust pulga jämedusega.

3. variant. Rõngad on teisest materjalist. Lastele antakse erineva suurusega rõngastega püramiidid.

Pane karbid kinni

Eesmärk. Õpetada sobitama, arendada käteliigutuste täpsust, nägemis-liigutuskoordinatsiooni ja kahe käe kooskõlastatud tegevust, kujundada eesmärgistatud tähelepanu, õpetada kasutama proovimismeetodit, juhtida tähelepanu esemete omadustele (suurusele, vormile), selgitades, et nende tunnuste omavaheline sobivus aitab ülesannet edukalt lahendada.

1. variant. Lastel palutakse panna kaaned kuju poolest erinevatele karpidele (valik kahe asja vahel).

Vahendid. Igal lapsel on kaks tihedasti suletavat karpi (ümmarguse ja kandilise kaanega).

Mängu käik. Õpetaja jagab igale lapsele kaks karpi ja võtab oma karpidelt kaaned ära. Lapsed peavad tegema sama.

Nüüd paneb õpetaja kaaned lauale nii, et need ei oleks õige karbi kõrval. Ta aitab lastel valida: tõmbab mööda kaane ja karbi ava piirjooni, näitab, kuidas sobitada kaant karbi peale.

Kui laps paneb õige kaane, ütleb õpetaja: „Õige, sa valisid ümmargusele karbile ümmarguse kaane,” jne.

Mängu korrates suurendatakse karpide arvu kolmeni, järgmistel õppeaastatel kuni nelja-viieni. Edaspidi tuuakse mängu uued vormid – ovaalne, täisnurkne, kolmnurkne vorm.

2. variant. Lapsel palutakse sulgeda erineva suurusega karpe.

Vahendid. Igal lapsel on kaks ühesuguse vormiga, aga erineva suurusega karpi tihedalt sulguvate kaantega.

Mängitakse samuti kui esimese variandi puhul.

Sõiduta matrjoškasid

Eesmärk. Harjutada sobitamist, jätkata kahe käe samaaegsete liigutuste arendamist, kujundada tähelepanu ja eesmärgipärast tegutsemist, luua positiivne hoiak mänguasjadega mängimise vastu.

Vahendid. Veoauto, kaheosalised matrjoškad igal lapsel.

Mängu käik. Igale lapsele antakse neli matrjoška poolt. Õpetaja paneb oma matrjoška kokku, näitab seda lastele ja räägib, kui ilus see on. Siis paneb ta matrjoška auto peale, teeb talle sõitu, toob auto laste laua juurde ja küsib: „Kas teie matrjoškad tahavad ka sõita?” Ta teeb ettepaneku matrjoškad kokku panna ja neid sõidutada. Lapsed teevad seda, mängivad nendega, teevad sõitu. Õpetaja jätab lastega hüvasti ja viib auto ära.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010