Tähelepanu arendamine


Tähelepanu arendamine

Sotsiaalset arengut suunavad mängud ja harjutused

Kui tähelepanu ei ole piisav, ei õpi laps täiskasvanut matkima, näidise järgi tegutsema ega sõnalist korraldust täitma. Sellepärast on algusest peale tingimata vaja kasutada tähelepanu arendavaid mänge ja harjutusi nende mängude kõrval, mis õpetavad saavutama emotsionaalset kontakti täiskasvanuga ja jäljendama, täitma suulisi korraldusi või tegutsema näidise järgi.

Tähelepanu areng on tihedalt seotud mälu arenguga. Sellepärast on järgnevate mängude ülesanne arendada ka meeldejätmist. Püsiva tähelepanu kujundamiseks eri tegevustes on tingimata vaja anda selliseid ülesandeid, mis nõuavad eseme (mänguasja) tähelepanelikku vaatlust, selle omaduste leidmist, asukoha määramist, s.t need tegevused on lapsele vajalikud ümbritsevas maailmas orienteerumiseks.

Kuk-ku

Eesmärk. Arendada tähelepanu, õpetada ootama nähtuse ilmumist, kujundada arusaamist, et peidetud asi ei kao ära, vaid ei pruugi lihtsalt olla nähtav.

Vahendid. Suur või silmapaistev mänguasi, eesriie.

Mängu käik. Õpetaja paneb lapsed istuma poolringis eesriide ette, ise istub eesriide taha. Eesriide tagant hakkab pikkamööda ilmuma mänguasi ja ütleb: „Kuk-ku!” Õpetaja ja lapsed rõõmustavad mänguasja tuleku üle.

Siis tõmbab õpetaja selle asja uuesti eesriide taha. Ese näitab ennast 3–4 korda ühes ja samas kohas, et lapsed saaksid aru, kus on tema ilmumist oodata.

Mängu kordamiseks valitakse teine mänguasi.

Anna linnule süüa (nukuteater)

Eesmärk. Nägemis- ja kuulmistähelepanu arendamine.

Vahendid. Mängulind, nukuserviisi taldrik.

Mängu käik. Õpetaja paneb lapsed poolringis oma laua ette istuma. Laud on tühi. Kostab mänguasja piiks.

Õpetaja kuulatab ja küsib: „Kes seal on? Kuulsite, piiksub? Kuulame veel!” Koos piiksuga ilmub lind. Õpetaja rõõmustab: „See on lind! Näe, kus ta on!” Lind hüppab laua peal, teretab lapsi, piiksub jälle. „Lind tahab süüa,” räägib õpetaja, võtab taldriku ja paneb selle linnu ette. „Lind sööb, nokib,” seletab õpetaja. Lind tänab lapsi ja lendab ära.

Jalutuskäik (nukuteater)

Eesmärk. Nägemis- ja kuulmistähelepanu arendamine, liikuvate asjade jälgimine, lihtsa tegevuse mõistmine, mänguasjadesse heatahtliku suhtumise kujundamine.

Vahendid. Nukumaja (lahtikäiv), nukk, mängukoer, väike eesriie või ekraan.

Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis õpetaja laua ees. Laual on eesriide taga nukumaja. Nukk on majas peidus. Õpetaja võtab eesriide ära, näitab lastele maja ja ütleb, et seal elab nukk Kati. Kostab koera haukumist.

Õpetaja kuulatab ja küsib lastelt: „Kes seal on?” Ta toob koera nukumaja juurde, koer haugub. Nukk tuleb majast välja ja küsib: „Kes mind kutsus?” Lapsed vastavad. Nukk vaatab ringi, näeb koera, rõõmustab, paitab teda, jalutab temaga ja läheb koos koeraga majja.

Otsi oma mänguasi üles

Eesmärk. Sama mis eelmises mängus: õpetada mänguasju vaatlema, et oma lelu teiste hulgast ära tunda, jätkata positiivsete hoiakute kujundamist.

Vahendid. Eri värvuse, kuju ja suurusega mänguasjad. Igal lapsel üks asi.

Esimest korda mängides peavad mänguasjad olema tähenduse poolest erinevad (auto, nukk, karu, nukuvanker, pall jm). Edaspidi võivad asjad olla kõigil sama tüüpi, kuid erinevate tunnustega (näiteks on üks auto suur, teine väike; üks nukk on punase, teine sinise kleidiga jne).

Mängu käik. (Mängitakse 4–6 lapsega.) Õpetaja jaotab mänguasjad lastele ja märgib endale üles, kes mille sai. Ta aitab igaühel saadud leluga mängu alustada. Mõne aja pärast korjab õpetaja mänguasjad kokku, paneb need lauale ja palub lastel oma asi teiste hulgast üles otsida. Lapsed tulevad ühekaupa laua juurde ja otsivad. Õpetaja kas kiidab lapse tegevuse heaks („Õige, sul oli auto!”) või ütleb, et see polnud tema oma. Ta küsib valesti valitud asja kohta: „Kelle mänguasi see oli?” Nüüd aitab ta lapsel meelde tuletada, millega laps enne mängis. Lapsed hakkavad uuesti mängima. Õpetaja hoiatab neid ette, et ta korjab varsti jälle asjad kokku ja igaüks peab oma mänguasja hoolega vaatama, et seda ära tunda.

Leia oma koht

Eesmärk. Õpetada ruumis orienteeruma, kujundada positiivset hoiakut mängimise ja mänguasjade vastu.

Vahendid. Lapsi ja mänguasju (tähenduse, värvi ja suuruse poolest erinevad) on ühepalju, peale selle tamburiin või trumm.

Mängu käik. (Alguses mängitakse väikses 4–6-liikmelises grupis, mängu edenedes mängib kogu rühm.)

Mängijad istuvad toa keskel olevatele toolidele. Õpetaja annab igale lapsele ühe mänguasja (nuku, karu, koera, kassi, kõristi, linnu, hobuse jt) ning näitab, kuidas sellega mängida (nukku ja karu võib kiigutada, koer või kass teeb häält, lindu saab peost sööta jne). Vile või trummi hääle peale peavad lapsed oma mänguasjad tooli peale panema ja jooksma ruumis ringi trummi või vile saatel. Kui heli katkeb, peavad nad kiiresti oma tooli peale istuma.

Oma tooli leidmiseks tuleb igaühel oma mänguasi ära tunda. Õpetaja jälgib, et lapsed tegutseksid õigesti, vajadusel abistab neid.

Kui mäng on lastel juba selgem, võib mänguasju laste ruumis jooksmise ajal ühelt toolilt teisele tõsta.

Ole tähelepanelik!

Eesmärk. Nägemistähelepanu ja mälu arendamine.

Vahendid. Väljatõmmatavate väikeste kastidega kapp, väiksed mänguasjad (nööbid, mosaiik jm), eesriie.

Panipaik koosneb kolmest karbist: kaks on all, üks üleval. Edaspidi suureneb karpide arv 4–9-ni, nende asetus varieerub.

Mängu käik. Lapsed istuvad õpetaja laua ees poolringis. Õpetaja paneb panipaiga lauale, vaatab seda ja teeb karbid lahti. Ta võtab ühe väikse mänguasja, näitab seda lastele ja ütleb: „Ma peidan selle ära, aga teie jätke meelde, missuguse karbi sisse ma selle panin.” Kõiki toiminguid näitab õpetaja lastele aeglaselt. Seejärel tõmbab ta panipaigale eesriide ette ja koputab käega 10 korda vastu lauda. Siis eemaldab ta eesriide ja palub kellelgi lastest näidata, kus karbis on asi peidus.

Mängu korratakse 2–3 korda. Edaspidi suurendatakse koputuste arvu vastu lauda 15–20-ni (tegevus katkeb pikemaks ajaks), karpe on rohkem ja muutub ka nende paigutus.

Ära jää ootama!

Eesmärk. Arendada tahtlikku tähelepanu, tekitada positiivset hoiakut täiskasvanutega suhtlemise vastu.

Vahendid. Kirevad lillelised rätikud.

Mängu käik. Lapsed istuvad reas toolidel. Õpetaja seisab nende ees, rätikud käes. Ta tantsib ja lehvitab rätikuid, kutsub lapsi järjekorras nimepidi endaga koos tantsima. Laps, kes kuulis oma nime, peab püsti tõusma ja minema õpetaja juurde. Õpetaja annab talle rätiku ja ta hakkab tantsima.

Mängu lõppedes kiidab õpetaja lapsi.

Karu on kadunud

Eesmärk. Nägemistaju ja mälu arendamine, ümbruse hoolikas vaatlemine, kindlatele orientiiridele toetumine.

Vahendid. Mängukaru.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele karu ja ütleb, et karu tahab peitust mängida. Karule tuleb leida hea

peidukoht. Õpetaja juhib lapsi ühe seina juurest teise juurde, peatub asjade ees ja räägib: „See on suur kapp, karu ei saa selle otsa ronida. See on riiul, siin on palju raamatuid, karul ei ole siin ruumi.” Lõpuks leitakse sobiv koht – tingimata avatud, lapse silmade kõrgusel. Õpetaja paneb karu kohale ja viib lapsed ruumi teise otsa. Kõik koos plaksutavad 10 korda käsi. Õpetaja küsib, kes oskab karu üles leida (või palub seda teha kellelgi lastest). Kui lapsel on raskusi ülesande lahendamisega, aitab õpetaja meelde tuletada, kus nad olid, kui karu ära peitsid, ja palub lapsel see tee uuesti läbi käia.

Kui mängu uuesti mängitakse, peidetakse karu teise kohta ja toas liigutakse teist teed pidi. Võib ka mänguasja vahetada.

Kui silmade kõrgusel oleva eseme leidmine lastele enam raskusi ei valmista, muudetakse ülesanne raskemaks – asi peidetakse kõrgemale või madalamale kohale. Lastele seletatakse, et karu soovib olla niisuguses kohas, kust teda ei ole kerge leida. Mänguasja otsimise ajal suunab õpetaja lapsi vaatama üles- või allapoole.

Kuhu pall sai (nukuteater)

Eesmärk. Õpetada jälgima asja liikumist ruumis, mõistma sündmust, kujundada positiivset hoiakut mänguasjade ja mängu vastu.

Vahendid. Kass, pall, kaks korvi.

Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis õpetaja laua ees. Laua mõlema otsa juures on põrandal korv. Õpetaja võtab palli ja paneb selle lauale. Siis võtab ta kassi, kes justkui hüppab lauale, vaatab palli, läheb palli juurde ja lükkab seda käpaga mööda lauda. Justkui kogemata tõukab kass palli laualt korvi, peatub, vaatab ringi, otsib palli, palub lapsi appi. Õpetaja palub ühel lastest palli üles otsida. Mängitakse 2–3 korda. Palli ei tuleks lükata kogu aeg samasse korvi, vaid alguses näiteks kaks korda järjest ühte, siis teise, et lapsed ei orienteeruks sündmuste järjekorras, vaid jälgiksid tähelepanelikult palli liikumist laual.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010