Eseme terviktaju ja osade äratundmine


Eseme terviktaju ja

osade äratundmine

Didaktilised mängud ja

harjutused sensoorseks arenguks

 Selles peatükis olevate didaktiliste mängude eesmärgid on väga keerulised. Lapsed peavad teadvustama, et ese võib paista erinev olenevalt sellest, kust seda vaadatakse – kas eest, tagant, külje pealt, alt või ülevalt. Ese jääb samaks. Samuti tuleb õpetada, et tervikese võib koosneda üksikutest osadest, millest igaühel on oma otstarve ja kuju, suurus, oma kindel koht tervikus, muutumatu ruumiline asend teiste osade suhtes.

Pane õigesti

Eesmärk. Juhtida tähelepanu sellele, et asjad võivad eest, tagant, küljelt paista erinevalt, arendada tähelepanu, täpsustada ettekujutust esemest.

Vahendid. Suured asjad, mille välimus erineb eest, tagant ja küljelt vaadates suurel määral (näiteks maja, mille esiküljel on uks, aknad ja trepp, aga tagaküljel on ainult pime sein; nukk, elevant, nukumööbli kapp, buss, ahv, matrjoška jm), paber, viltpliiats.

Mängu käik. (Mängitakse individuaalselt või kahe lapsega.) Õpetaja võtab mänguasja ja vaatleb seda koos lapsega mitut pidi, eest, tagant. Näiteks matrjoškat eest vaadeldes pöörab õpetaja tähelepanu sellele, et on näha nägu, silmad, nina, suu, käed ja põll. Tagantpoolt vaadates pole nägu näha, rätik on peas, ka põll ei paista, aga näha on põllepaelad. Siis palub õpetaja lapsel silmad kinni panna. Ta paneb lauale matrjoška kontuuri või joonistab selle lapse nähes. Laps peab tingimata õpetaja kõrval istuma, et nad mõlemad näeksid eset samalt poolt. Seejärel võtab laps matrjoška kätte ja õpetaja palub tal panna see nii, nagu on joonistusel. Õpetaja vahetab kolm korda joonistust, kus matrjoška on kujutatud erineva nurga alt (eest ja tagant). Vaheldumise järjekord peab olema erinev, et laps pilti vaadeldes seostaks pilti eseme asendiga.

Samal põhimõttel mängitakse teiste asjadega. Kui lapsed on juba mänguga harjunud, mängitakse kahe lapsega: üks võtab pilte, teine muudab selle järgi eseme asendit. See suunab lapsi ise mängu tulemust hindama.

Leia teine pool

Eesmärk. Juhtida tähelepanu sellele, et asjad võivad eest, tagant, küljelt paista erinevalt, arendada tähelepanu, täpsustada ettekujutust esemest.

Vahendid. Poolikud kaardid, millel on eest- ja tagantvaates esemete kujutised (nukk, karu ja kloun; maja, ranits, kapp ja televiisor jm), kilekotid, tamburiin.

Mängu käik. (Mängitakse väikeses grupis kuue lapsega.) Mängijad istuvad reas toolidel. Õpetaja paneb suurele kandikule kotid piltidega ja palub igal lapsel võtta endale üks kott. Tamburiinisignaali peale jooksevad lapsed toas laiali, aga signaali lõppedes jäävad seisma. Õpetaja palub lastel kotid lahti teha, võtta sealt pildid ja leida paariline, kellega kõrvuti istuda. Lapsed võtavad pildid välja ja võrdlevad-kõrvutavad neid, istuvad siis toolidele ja panevad pildid nii, et tekiks tervikpilt.

Mis on puudu

Eesmärk. Juhtida tähelepanu sellele, et mõne osa puudumisel ei teki tervikut, täpsustada ettekujutusi esemetest ja nende osade omavahelistest suhetest.

Vahendid. Kokku ja lahti käivad mänguasjad (asjad, millelt saab osi ära võtta), esemete kujutistega pildid, kus puuduvad olulised või iseloomulikud detailid.

Mängu käik.

1. variant. Õpetaja paneb lauale kokku ja lahti käiva mänguasja, millel puudub oluline ja kergesti ära võetav osa (näiteks ilma katuseta maja või ratasteta auto), ning palub öelda, kas see mänguasi on terve. Kui lapsed ütlevad, et ei ole terve, küsib õpetaja, mis sellel puudu on. Vastuse järel või raskuste korral võtab õpetaja välja osade karbi.

Seal on nii vajalikke kui ka mittevajalikke osi. Õpetaja palub kellelgi leida karbist puuduva osa. Lapsega koos tehakse mänguasi terveks.

2. variant. Õpetaja paigutab tahvlile ühe suure asja kujutise, palub tähelepanelikult vaadata, mis seal puudu on, mida on vaja lisada. Lapsed nimetavad puuduvaid osi ja õpetaja kleebib need pildile. Kui töö on valmis, vaadeldakse seda koos lastega, avastades tervikut ja analüüsides detaile, millest tervik koosneb.

3. variant. Õpetaja annab igale lapsele esemepildi ja palub vaadata, mis seal puudub. Lapsed räägivad kordamööda, mis asi nende käes on ja mis detailid sellel pildil puuduvad.

Mis see on

Eesmärk. Aktiviseerida ettekujutust esemetest, arendada tähelepanu ja fantaasiat.

Vahendid. Aplikatsioonielemendid – palju korduvad vormid üksiklehtedel, lisaelemendid, mille abil saab põhielementi muuta teise elemendi osaks või kujutada selle abil ette tervikut.

Mängu käik. (Mängitakse individuaalselt või alagruppides. Igaks juhuks antakse alguses tegevuse näidis.)

1. variant. Tahvlil on paberiribad, millel on üksteisest kindlal kaugusel ristkülikud. Õpetaja võtab varem valmis tehtud väiksemad ristkülikud ja paneb või kleebib esimesele ristkülikule uksed ja aknad. Küsib: „Mis see on?” Lapsed vastavad: „Maja.” Õpetaja paneb teisele ristkülikule helesinise riba ja kaks kala – saab akvaariumi, kolmandast ristkülikust saab televiisori. Neljandale lisab ta kaks väiksemat ringi ja riba ning tekib vagun. Nüüd paneb ta majale teise riba, millel on ringid. Laps (lapsed) koos õpetajaga teevad ühest ringist palli, teisest õhupalli (lisades riba – nööri), järgmisest saab õuna (juurde pannakse vars lehega) jne. Lastele võib pakkuda ka poolringe (vihmavari, kaabu, seen, purjepaat jt), ovaale (tibu, sidrun, kala jt), kolmnurki (maja katus, kaabu, kuusk jt).

2. variant. Lastele jagatakse paberilehed, vormid (kõrvuti istuvatele lastele antakse erinevad vormid) ja kandikud kujutise elementidega. Töö käigus läheb õpetaja laste juurde ja vajadusel abistab neid. Kui töö on valmis, ütleb igaüks, mis pildi ta välja mõtles ja mida tegi.

3. variant. Lastele antakse paberilehed pealejoonistatud vormidega, pliiatsid või viltpliiatsid ja palutakse välja mõelda ning joonistada pildid.

Loto (täitmine)

Eesmärk. Jätkata esemete terviktaju arendamist, juhtida tähelepanu detailide ruumilisele asetusele ja nende vastavusele terviku osadega.

Vahendid. Erineva keerukusega asjade ja teemade kujutistega lotokaardid, milles on tühjad kohadja nende täitmiseks väljalõiked; tühja koha taustal on väljalõigatud kujutise kontuur, väljalõiked ja nende täitmise osad võivad olla erineva suuruse ja kujuga (ümmargused, ruudu- ja ristkülikukujulised, kuusnurksed). Iga kaart koosneb kahest üksteise peale kleebitud papikihist ja täidab pildil vajaliku ruumi. Ühel kaardil võib olla üks-kaks eseme osa väljalõiget.

Mängu käik. Alguses vaatleb laps tervet kaarti, milles on väljalõigete kohad täidetud, kui oskab, siis nimetab kujutatud esemeid ja situatsiooni või näitab õpetaja palvel erinevaid esemeid. Siis võtab täiskasvanu pildist 2–3 tükki välja, segab need ja palub lapsel tekkinud „aknad” oma kohale panna. Kui laps teeb vormi tagasi pannes vigu (ajab segi ülemise-alumise poole), juhib õpetaja tema tähelepanu kontuurile. Edaspidi asendatakse lihtsa teema kujutised keerulisematega, suurema väljalõigete arvuga.

Tee mänguasi

Eesmärk. Jätkata esemete terviktaju arendamist, juhtida tähelepanu detailide ruumilisele asetusele ja nende vastavusele terviku osadega.

Vahendid. Esemete osad: tasapinnalised – papist, riidega kaetud (rong – vagunid, rattad; labidas – laba ja vars; kahekorruseline maja – alumisel korrusel on aknad ja uks, teisel aknad ja katus; buss – kere ja rattad; autokere, kabiin ja rattad; osadeks jagatud karu ja lindude kujutised). Kõiki detaile saab ühendada mitut moodi: nööriga (paelaga), rõhknaelaga, nööbiga või haagiga.

Mängu käik. Õpetaja teeb lastele ettepaneku valmistada mänguasju ja nendega mängida. Üks laps võib teha näiteks auto, teine rongi jne. Igale lapsele annab õpetaja tema mänguasja tegemiseks vajalikud osad ja aitab lastel osi ühendada.

Pane kokku tervik

Eesmärk. Jätkata esemetest kujutluse loomist, õpetada eraldama osi ja ühendama neid tervikuks, arendada peenmotoorikat.

Vahendid. Tavalised kokku ja lahti käivad mänguasjad.

Mängu käik. (Mängitakse 2–3 lapsega.) Lapsed istuvad õpetaja laua ümber, kuhu on pandud mänguasjaosad ja selle kujutis. Õpetaja näitab pilti, lapsed ütlevad, mis asi see on, mida nad hakkavad kokku panema, leiavad selle peamised osad alguses pildil, pärast osadena ja ka nimetavad neid. Õpetaja abiga ühendatakse alguses peamised, siis teisejärgulised osad. Valmis mänguasjaga tuleb tingimata mängida (auto sõidab, läbib värava, pannakse garaaži või veetakse sellega mänguasju).

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010