Esemete terviktaju kujundamine


Esemete terviktaju

kujundamine

 Eseme terviktaju aluseks on lapse kujunev arusaam ümbritsevast keskkonnast, mis soodustab kogu tema tegevuse arengut. Alguses on eseme kui terviku taju ebatäpne, laialivalguv, diferentseerumata, s.t laps tunneb tuttava eseme ära, kuid ei oska seda joonistada ega voolida. See ei tähenda, et ta ei oskaks joonistada ega voolida. Ta lihtsalt ei kujuta eset nii täpselt ette, ei erista selle kontuure ega osi.

Eseme terviktaju kujundamise mängudes on soovitatav kinni pidada mängude järjekorrast, kuna see arvestab terviktaju kujunemise seaduspärasusi – äratundmisest tajuni ja kujutluseni.

 

Esemete äratundmine

ja eristamine

Didaktilised mängud ja

harjutused sensoorseks arenguks

Eseme terviktaju areng algab eseme äratundmisest.

Leia oma mänguasi

Eesmärk. Õppida tuttavaid esemeid teiste hulgast ära tundma, arendada tähelepanu, tekitada mängus positiivseid emotsioone.

Vahendid. Laste arvule vastav hulk mänguasju.

Mängu käik. Õpetaja annab igale lapsele ühe mänguasja ja palub neil sellega mängida. Neil lastel, kes ise ei oska mängu alustada, aitab ta valida mängu (kiigutada nukku, tantsida karuga, veeretada palli, matrjoškat lahti võtta ja kokku panna jm.) Seejärel palub õpetaja lastel oma mänguasjad lauale tuua, kogub need kokku, vahetab asukohta, katab linaga, loeb mõttes 15–20-ni ja ütleb, et see, kes leiab oma mänguasja teiste hulgast üles, saab selle tagasi ning võib edasi mängida. Võõrast mänguasja võtta ei tohi. Lapsed valivad mänguasju ühekaupa. Kui lauale on jäänud ainult kaks mänguasja, paneb õpetaja märkamatult sinna juurde veel kaks asja, et lastel oleks, mille hulgast valida.

Vajaduse korral aitab ta lastel meelde tuletada, mis asjaga nad mängisid („Millega sa mängisid?”, „Millega sa sõitsid?”, „Keda sa kiigutasid?” jne). Iga valikut kinnitatakse sõnadega „Õige, sa mängisid karuga ja sa leidsid oma karu üles,” jne. Lapsed jätkavad mängu.

Leia oma koht

Eesmärk. Õppida tuttavaid esemeid teiste hulgast ära tundma, arendada tähelepanu, tekitada mängus positiivseid emotsioone.

Vahendid. Laste arvule vastav hulk mänguasju.

Mängu käik. Lapsed istuvad oma mänguasjadega ritta asetatud toolidel. Õpetaja signaali peale jooksevad nad toas laiali, jättes mänguasjad toolile. Uue signaali peale jooksevad nad kohtadele tagasi, orienteerudes mänguasja järgi. Mängu korratakse 2–3 korda. Mängu edenedes muutub ülesanne keerulisemaks – laste jooksmise ajal vahetab õpetaja mänguasjade kohti.

Mänguasjad lähevad peole

Eesmärk. Õpetada valima ühesuguseid (paarisesemeid) näidise järgi, aktiviseerida tähelepanu.

Vahendid. Paaris mänguasjad (kaks ühesugust karu, kaks nukku, kaks jänest; teine valik: neli nukku – kaks paari, mis erinevad üksteisest suuruse poolest, kaks ühesugust karu jne).

Mängu käik. Ühe mänguasjade komplekti paneb õpetaja oma lauale, teise paneb samasugusele lauale, mis on veidi eemal, ja räägib: „Nukud, jänesed ja karud tahavad minna peole paari kaupa, aga nad ei leia oma paare üles: karu tahab minna koos samasuguse karuga, nukk nukuga, jänes jänesega. Lapsed, palun aidake neid.” Lapsed tulevad järgemööda õpetaja laua juurde, võtavad sealt ühe mänguasja ja leiavad sellele paarilise teise laua pealt. Õpetaja võtab trummi või tamburiini ja selle signaali peale paigutavad lapsed asju laual teise kohta. Mäng kordub järgmiste lastega. Seejärel saab iga laps ühe mänguasja ja signaali peale jooksevad nad toas laiali. Kui nad on oma paarilise leidnud, kõnnivad nad koos mööda tuba.

Mis on pildil

Eesmärk. Tunda pildil olev ese ära, arendada tähelepanu.

Vahendid. Asjade kogu ja neile vastavad paarispildid (mänguasjad, nõud, riided, juur- ja puuviljad jm).

Mängu käik. Õpetaja paneb asjad eraldi lauale (neid on 2–3 tükki rohkem kui lapsi), kutsub ühe lapse enda juurde, näitab talle pilti nii, et teised lapsed seda ei näeks, ja räägib: „Nüüd te hakkate ära arvama, mis sellel pildil on.” Ta paneb pildi oma lauale ja palub lapsel leida samasugune asi (mänguasi), aga ta ei nimeta, mis see on. Laps valib asja ja paneb selle lauale. Õpetaja küsib kõigilt, mis on pildile joonistatud. Pärast vastamist näitab laps pilti teistele lastele. Lapsed hindavad valiku õigsust. Kui laps ei valinud õiget asja, palub õpetaja tal oma viga parandada. Siis teeb õpetaja kokkuvõtte: „Te arvasite õigesti – pildil on auto ja Triinu tõi auto.” Alguses valitakse kolme asja, hiljem 6–8 hulgast.

Loto (esemete äratundmine pidi järgi)

Eesmärk. Õpetada valima paarispilte näidise järgi, arendada tähelepanu ja huvi pildil olevate esemete eristamise ja äratundmise vastu.

Vahendid. Lotokaardid kolme lastele tuntud eseme kujutisega, samade kujutistega väiksed kaardid.

Mängu käik. Õpetaja jagab lastele lotokaardid, tõstab ühe väikse kaardi üles ja küsib: „Kellel on niisugune pilt?” Kui laps on valinud, saab ta selle pildi endale ja õpetaja nimetab, mis see on: „Tõnisel on lusikas, õige.” Mängu korrates ei anta igale lapsele mitte üks, vaid 2–3 lotokaarti (6–9 pildiga).

ta meelde ja leia üles

Eesmärk. Jätkata ühesuguste asjade äratundmise õpetamist, jätta need meelde ja kujutada neid mõttes ette, kinnistada esemete nimetuste tundmist.

Vahendid. Samad mis eelmises mängus, puhtad paberi- või papitükid.

Mängu käik. Mängu põhimõte ja metoodika on analoogiline eelmiste mängudega.

Mis muutus

Eesmärk. Õpetada meelde jätma esemeid ja nende kujutisi, esemete ja piltide asetust ruumis, arendada tähelepanu, kasvatada huvi esemete välimuse ja nende eristamise vastu.

Vahendid. Asjad, mänguasjad, pildid, ekraan (lina), tahvel.

Mängu käik.

1. variant. Õpetaja laual on neli asja (näiteks taldrik, tass, matrjoška, auto). Õpetaja palub lastel tähelepanelikult asju vaadata, katab need linaga või varjab ekraaniga, loendab mõttes 15-ni, peidab märkamatult ühe asja ära, eemaldab lina või ekraani ja küsib: „Mida enam ei ole?” Mängu korrates suurendatakse esemete arvu.

2. variant. Sama mängu mängitakse piltidega, mis on pandud tahvlile ja kaetud ekraaniga.

3. variant. Mängitakse samuti nagu esimest mängu, kuid õpetaja ei võta asja ära, vaid muudab selle asukohta.

Ekraani äravõtmise järel esitab õpetaja küsimuse: „Mis muutus?”

4. variant. Mängitakse nagu 3. varianti, kuid piltidega.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010