Nägemistaju areng


Nägemistaju areng

Vormitaju

Didaktilised mängud ja

harjutused sensoorseks arenguks

Esemetega tegutsedes õpib laps eristama nende vormi. On vaja valida selliseid tegevusi, kus laps taipaks, et tegevuse tulemus sõltub vormi äratundmisest. Sellepärast peavad esimesed mängud ja harjutused olema seotud praktiliste ülesannetega, mis nõuavad lähtumist esemete vormist

Praktiline vormi eristamine

Püüa mänguasja

Eesmärk. Õpetada praktiliselt vormi eristama – asetama sõrmi esemele selle vormist sõltuvalt, et eset käes hoida, valmistada kätt ette ühe või teise vormi kättevõtmiseks.

Vahendid. Nööri peale riputatud mänguasjad.

Mängu käik. Õpetaja on enne tegevust mänguasjad üles riputanud ja vaatab neid koos rõõmsate lastega. Siis kutsub õpetaja lapsi ühekaupa võtma nöörilt 2–3 mänguasja. Kui laps saab küll asja kätte, kuid ei oska seda käes hoida, palub õpetaja last veel kord proovida ja aitab tal sõrmi õigesti asja peale (ümber) panna. Mängu korrates palub õpetaja lastel enne käe vastavasse asendisse panna, et saaks eset haarata ja käes hoida. Vormi ei nimetata.

Peida mänguasi (pilt) ära

Eesmärk. Õpetada esemete vormi sobitama proovimise teel.

Vahendid. Erikujulised kaanega karbid (ümmargused, kandilised, hulknurksed), väiksed mänguasjad või pildid.

Mängu käik. Õpetaja asetab lauale läbisegi kaks karpi ja kaant. Ta näitab lastele väikest mänguasja või pilti, mis mahub karpi, ja räägib, et mänguasi tuleb ära peita ja hiljem üles otsida. Kutsutakse välja kaks last: üks peidab mänguasja karpi ja suleb karbid, aga teine peab asja üles otsima. Õpetaja õpetab lapsi valima kaasi proovimise teel (sobib, ei sobi). Mängu korrates vahetatakse karbipaarid ära ja nende arvu suurendatakse 3–6-ni.

Kelle maja?

Eesmärk. Õpetada viima vastavusse tasapinnalist ja ruumilist vormi praktiliselt esemetega tegutsedes, õpetada kasutama proovimismeetodit, jättes valed variandid kõrvale ja kinnistades õigeid.

Vahendid. Neli paksust materjalist karpi, igaühes üks kolmnurkne, ümmargune, kuusnurkne, nelinurkne ava (sisselõige), ruumilised geomeetrilised kujundid (kuul, kuubik, kuus- ja kolmnurktahukas), mis sobivad avadesse.

Mängu käik. Õpetaja paneb ühe (näiteks ümmarguse auguga) karbi lauale. Ta paneb karbi kõrvale kuuli ja kuubi ning räägib, et nüüd saavad lapsed teada, kelle maja see on ja mis sellesse käib: kas kuul või kuubik. Õpetaja kutsub ühe lapse enda juurde ja palub tal ühe kuju avasse panna, innustades teda proovima. Teisel lapsel palub ta proovida juba teist vormikombinatsiooni, näiteks kuuli ja tahukat, sest need ei erine omavahel nii tugevasti. Edaspidi muudetakse karpide kuju ja suurendatakse nende arvu. Ei tohi unustada ülesande sooritamise järel kinnitamist sõnadega: „Sa valisid õige auguga (kujuga) karbi, siia käib kuul (kuubik).”

Leia aken

Eesmärk. Õpetada viima vastavusse tasapinnalist ja ruumilist vormi praktiliselt esemetega tegutsedes, õpetada kasutama proovimismeetodit, jättes valed variandid kõrvale ja kinnistades õigeid.

Vahendid. Tugevast materjalist karbid, igaühes kaks erineva kujuga ava (ümmargune ja nelinurkne, nelinurkne ja kolmnurkne, ümmargune ja ovaalne jne), geomeetrilised kujundid.

Mängu käik. Mängitakse nagu eelmist mängu, kuid laps proovib iga kujundit panna kahte avasse, mis teeb ülesande raskemaks, sest nõuab rohkem läbimõtlemist ja suuremat proovide arvu.

Mis veereb ja mis ei veere

Eesmärk. Muuta eseme vorm lapsele oluliseks, õpetada tegutsedes sellele toetuma.

Vahendid. Värav, ühesugusest materjalist ja ühte värvi kuul ja kuubik.

Mängu käik. Õpetaja paneb lauale värava ja tõmbab selle lähedale paela. Ta palub ühel lapsel veeretada kuubik läbi värava paelani, teine laps peab veeretama kuuli sama kaugele.

Siis vahetavad lapsed asjad omavahel. Muidugi taipavad nad, et kuul veereb, kuubik ei veere. Seejärel tehakse lastele ettepanek valida niisugune ese, mida saab läbi värava veeretada. Need, kes taipasid tulemuse sõltuvust eseme kujust, valivad kuuli. Õpetaja teeb mängu lõpus kokkuvõtte: „Kuul veereb, kuubik ei veere.”

Tee pilt valmis (tegevus)

Eesmärk. Õpetada nägema eseme vormi, seostama avaust ja selle sisse pandavat eset, koostama mitmesugustest geomeetrilistest vormidest ja osadest tervikut, teha valikuid proovimise ja katsetamise teel.

1. variant.

Vahendid. Kaks Seguini tahvlit (kummaski 2–3 ava): ühel on avad palli (ring) ja kahest osast koosneva maja (ruut ja kolmnurk) sissepanekuks, teisel on kaks ava kaheosalise jonnipunni (ring ja ovaal) sissepanekuks, kolmeosaline vagun (nelinurk ja kaks ringi), puust figuurid, mis vastavad kujult avadele.

Tegevuse käik. Õpetaja paneb lapse ette esimese tahvli (avades on vastavad vormid), küsib, mis asjad need on, aidates lapsel need ära tunda. Siis võtab ta vormid avadest välja, segab need ja palub lapsel nendest uuesti pilt teha. Raskuste korral proovib laps vormi avaga sobitada. Teine tahvel antakse lapsele ilma kujunditeta. Laps peab alguses kõik kujundid kohale panema ja siis rääkima, mis tal välja tuli.

2. variant.

Vahendid. Tahvlid avadega esemete väljavõtmiseks – sama värvi, kujult erinevad pall ja õhupall (kaks poolovaali), kahekorruseline maja (kaks ristkülikut), kaks poolringikujulist eri värvi figuuri, kaks üht värvi poolovaali, kaks ristkülikut.

Tegevuse käik. Lapse ette pannakse tahvel ja kujundid läbisegi. Lapsel palutakse koostada kõik tervikkujundid ja pärast öelda, mis kujundid need on.

3. variant.

Vahendid. Mõned avadega tahvlid. Esimesel tahvlil on kuusekujulised sisselõiked (kolm kolmnurka), tüdruk (ring ja kolmnurk, jalad ja käed on juurde joonistatud), rong (vedur ja vagunid: veduriks on suur ristkülik, väike kolmnurk on veduri korsten ja kaks ringi – rattad, vaguniks on väike ristkülik ja kaks ringi), figuurid (kolmnurgad, ringid, ristkülikud), mis kõik sobivad tahvli avadega.

Teine avadega tahvel on jonnipunni kujuga (neljaosaline – kolm eri suurusega ringi ja ovaal), kloun (kuueosaline – viis eri suurusega ovaali, ring, kõrvad on tahvlile joonistatud), kujutistele vastavad geomeetrilised kujundid.

Tegevuse käik: Alguses annab õpetaja lapsele ainult ühe kujutisega sobivad figuurid ja palub ära arvata, mida nendest saaks teha. Ta suunab last katsetama ja proovima. Edaspidi võib anda kogu materjali korraga, kuid raskuste puhul tuleb kujundite arvu vähendada.

Postkast

Eesmärk. Õpetada nägema eseme vormi, seostama avaust ja selle sisse pandavat eset, koostama mitmesugustest geomeetrilistest vormidest ja osadest tervikut, teha valikuid proovimise ja katsetamise teel.

Vahendid. Plastmassist või puidust kast kuue erineva kujuga sisselõikega, kümme ruumilist geomeetrilist kujundit, mis on avade kujulised.

Mängu käik. Õpetaja paneb lapse ette karbi, juhtides tema tähelepanu karbis olevatele avadele, ja kõrvale asetab ruumilised kujundid nii, et iga kujundi põhi, mis on sisselõike kujuga, oleks üleval. Lapsel palutakse panna kõik „pakid” postkasti, s.t ära tunda, missugusesse avasse üks või teine kujund sobib. Raskuste korral palub õpetaja lapsel proovida figuuri pöörates selle sobivust avaga.

 

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010