Sensoorne areng


Sensoorne areng

Sensoorika arendamine on lapse tajuprotsesside ja ümbritsevast maailmast ettekujutuste arendamine. Sündides on lapsel olemas arenenud meeleorganid – silmad, kõrvad; nahk on tundlik ja võimaldab esemeid taktiilselt tajuda jne. Need on vaid eeldused ümbritseva maailma tajumiseks. Et sensoorne areng kulgeks täisväärtuslikult, on vaja seda sihipäraselt suunata. Last tuleb õpetada vaatlema, kompima, kuulama jne, s.t kujundada välja tema tajud.

Eseme uurimisest, nägemisest ja kompimisest üksi jääb väheks. Tingimata on vaja ühe eseme omaduste ja tunnuste eritlemise kõrval määratleda ka selle suhted teiste esemete omaduste ja tunnustega. Sellepärast on vaja anda lapsele mõõdupuud, millega saaks võrrelda parajasti tajutavat eset. Tajutut võrreldakse ja vastandatakse üldtunnustatud mõõdupuudega, nn ajalooliselt välja kujunenud etalonidega. Nendeks mõõdupuudeks on geomeetrilised kujundid, suuruste skaalad, kaalud, helide kõrgused, värvide spekter, emakeele foneemide süsteem jne.

Tajuprotsessis kogub laps pidevalt nägemis-, kuulmis-, liigutus- ja kompimiskujutlusi. On oluline, et tajutavate esemete omadused ja tunnused oleksid ühendatud, s.t need oleksid sõnaga tähistatud, kuna see aitab kinnistada esemete kujutlusi ja muuta need püsivaks, täpseks ja selgeks. Kui tajutud kujutlused on sõnaga kinnistatud, saab neid lapse kujutluses esile kutsuda ka siis, kui tajuhetkest on mõni aeg möödas. Selleks piisab sõna ütlemisest.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010