Suuruse kujutluste meeldejätmine


Suuruse kujutluste

meeldejätmine

Didaktilised mängud ja

harjutused sensoorseks arenguks

 Mängudes, tegevustes ja olmes puutuvad lapsed pidevalt kokku eri suurusega asjadega. Aegamööda kujunevad neil kujutlused suurusest, mis sõnaga seostatult kinnistuvad nende mälus.

 Jäta meelde ja leia üles

Eesmärk. Õpetada kujutluses meeles pidama ja mõttes vastandama erineva suurusega esemeid omavahel, teha valikuid kujutluse järgi.

Vahendid. Lotokaardid 4–6 eri suurusega eseme kujutisega, igale lapsele kaks. (Üks ja sama ese võib esineda mitu korda, kuid mitte kõrvuti, vaid läbisegi. Näiteks on ühele kaardile joonistatud suur kastrul, aga teisel on kaks kastrulit – üks keskmine, teine väike. Samas võib ühel lehel olla kolm jänest – suur, keskmine ja väike, ja kaks äratuskella – suur ja väike.) Kõik suurel kaardil olevate esemete kujutised on ka väikestel kaartidel. Puhtaid pakse pabereid või papitükke on sama palju kui suure loto lehti.

Mängu käik. Õpetaja annab igale lapsele suure paberilehe või papitüki, palub tähelepanelikult pilte vaadata ja katta sellega pilt kinni. Siis tõstab ta üles ühe väikse kaardi (näiteks suure kastruli kujutisega), näitab lastele, aga ei ütle, mis see on, ning paneb siis selle kaardi kummuli lauale. Ta loendab mõttes 15-ni ja kaarti pööramata küsib:

„Kellel on samasugune?” (Asja ja selle suurust ei nimetata.) Lapsed võtavad papitükid piltide pealt ära ja otsivad vajalikku kujutist mälu järgi. Kui nad õige pildi üles leiavad, seda näitavad ja nimetavad, näitab õpetaja oma pilti ja lapsed võrdlevad oma valikut sellega. Alles seejärel hindab õpetaja tulemust: „Õige, Marial on suur kastrul ja minul on suur kastrul,” või: „Maria valis õigesti suure kastruli, aga Juhan ei valinud päris õigesti. Tal on küll kastrul, aga see on väiksem.” Ta läheb Juhani juurde ja annab talle võimaluse võrrelda pilte lähedalt. Kui lapse pildil on kolm kastrulit, peab ta näitama õiget kastrulit ja hoidma sõrme nii kaua selle peal, kuni on kontrollitud.

Kellel on samasugune?

Eesmärk. Õpetada kujutluses meeles pidama ja mõttes vastandama erineva suurusega esemeid omavahel, teha valikuid kujutluse järgi.: teha valikuid sõna järgi, jätta meelde suurust sõna abil.

Vahendid. Lotokaardid 4–6 eri suurusega eseme kujutisega, igale lapsele kaks. (Üks ja sama ese võib esineda mitu korda, kuid mitte kõrvuti, vaid läbisegi. Näiteks on ühele kaardile joonistatud suur kastrul, aga teisel on kaks kastrulit – üks keskmine, teine väike. Samas võib ühel lehel olla kolm jänest – suur, keskmine ja väike, ja kaks äratuskella – suur ja väike.) Kõik suurel kaardil olevate esemete kujutised on ka väikestel kaartidel. Puhtaid pakse pabereid või papitükke on sama palju kui suure loto lehti.

Mängu käik. Lastele jagatakse loto lehed, nad vaatavad neid ja katavad siis paberi või papiga kinni. Õpetaja nimetab ühe pildil oleva eseme (näiteks kõrge maja), loendab 10–15-ni, palub papitükid ära võtta ja leida sobiv pilt.

Siis võtab ta väikse kaardi, näitab seda lastele ja annab sellele, kes tundis selle eseme ära enne väikse kaardi näitamist: „Õige, see on kõrge maja.” Kui lapsed ei osanud sõna järgi eset ära tunda, siis näitab ja nimetab õpetaja seda veel kord. Lapsed kordavad nimetust. Kaart pannakse kõrvale ja eset nimetatakse uuesti mõne aja pärast, kui vahepeal on tegeldud 2–3 teise asjaga. Mäng lõpeb siis, kui kõik suure pildi kaardid on kaetud väikestega.

Ilus muster (tegevus)

Eesmärk. Õpetada valima suurust sõna järgi – eseme nimetamise järgi, arendada tähelepanu, kujundada positiivset hoiakut tulemuse – suuruste korrapärase vaheldumise suhtes.

Vahendid. Igale lapsele puhtad paberiribad, mustri ladumiseks mitmesuguse suurusega geomeetrilised kujundid (ringid, ruudud, rombid, kuusnurgad jm), kandikud, tahvel.

Tegevuse käik. Õpetaja jagab lastele paberiribad ja paneb lauale kandiku geomeetriliste kujunditega. Ta räägib, et nad hakkavad tegema ilusat mustrit, ja näitab lastele tegevust: „Suur ruut. (Võtab ruudu kujutise ja paneb selle tahvlile.) Väike ruut, veel väike ruut. (Paneb need tahvlile jne.)” Nüüd teeb ta lastele ettepaneku hakata vorme laduma etteütlemise järgi. Alguses jälgib ta nii suuruste vaheldumist kui ka esemete ladumist vasakult paremale ning elementide ühesugust vahekaugust.

Tegevust korrates antakse uued vormid ja muutub rütm. Lõpuks vaatab õpetaja tulemust ja kiidab.

Kolme karu tuba

Eesmärk. Jätkata valikute tegemist ja suuruste vastandamist sõna järgi, tegutseda suulise korralduse alusel, õppida kasutama mängus asju-asendajaid, jätkata „Kolme karu” muinasjutuga tutvumist.

Vahendid. Mitmesuguse suurusega papist asjad-asendajad (pikk ristkülik – laud, kolmes suuruses ruudud – toolid, kolmes suuruses ringid – taldrikud, kolmes suuruses poolovaalid – kruusid), kolme karu papist kujutised. Mängu käik. (Mängitakse väikeste gruppidega, mitte rohkem kui 6 lapsega.) Õpetaja ja lapsed istuvad väikse laua ümber. Õpetaja kõrval on lina all mänguvahendid. „Mäletate, ma rääkisin teile kolme karu muinasjuttu?

Nad tulid meile külla: kõige suurem on karuisa, temast väiksem on karuema ja kõige väiksem on karupoeg. Täna ehitame neile toa. (Võtab lina alt papist ristküliku ja paneb selle laua keskele.) See on kolme karu laud. Selle ääres peavad olema toolid. (Võtab kolm ruutu ja asetab need läbisegi laua äärde.) Kes paneb toolid laua äärde nii, nagu mina ütlen? Siin on kõige suurem tool karuisa jaoks. (Laps võtab kõige suurema ruudu ja paneb selle näidatud kohale.) See on väiksem tool karuema jaoks. (Laps paneb ruudu kohale.) Ja see on kõige väiksem tool karupoja jaoks.

(Laps paneb kõige väiksema ruudu kohale. Järgmine laps paneb taldrikud ja kruusid oma kohale.)” Õpetaja ei näita enam, kuhu neid panna, vaid ütleb: „Pane taldrikud nii, et kõige suurema saab karuisa, väiksema saab karuema ja kõige väiksem läheb karupojale.” Kui laps ei pane ringe ristküliku peale, tuletab õpetaja meelde, et see on karude laud. Kolmas laps paneb kohale kruusid. Nüüd kutsuvad lapsed karusid ja kui need tulevad, tänavad nad lapsi. Iga karu tunneb oma tooli, taldriku ja kruusi ära.

Teeme karudele magamistoa

Eesmärk. Jätkata valikute tegemist ja suuruste vastandamist sõna järgi, tegutseda suulise korralduse alusel, õppida kasutama mängus asju-asendajaid, jätkata „Kolme karu” muinasjutuga tutvumist.

Vahendid. Kolmes suuruses papist geomeetrilised kujundid (ristkülikud – voodid, ruudud – padjad).

Mängu käik. (Mängitakse väikestes gruppides.) Lapsed istuvad samuti kui eelmises mängus. „Muinasjutus oli karudel kaks tuba, üks oli söögituba, teine oli magamistuba,” räägib õpetaja. „Seal olid voodid. (Võtab ristkülikud välja.) See on karuisa voodi, see on karuema voodi ja see on karupoja voodi.” Üks laps paneb ristkülikud paika ja räägib, kelle voodi kus on. Järgmisel lapsel on kergem ülesanne: padjad kohale panna. Karud tulevad jälle lastele külla, leiavad oma voodid üles ja tänavad lapsi.

Kolm karu (nukuteater)

Eesmärk. Luua positiivne suhtumine muinasjuttu, kinnistada asjade suuruse mõistmist, stimuleerida soovi meelde jätta ja taastada esemete suuruse vastavus.

Vahendid. Samad mis eelmistes mängudes ja tasapinnaline tüdruku kujutis, mis on karupojaga ühesuurune.

Mängu käik. Õpetaja palub lapsi aidata karudele söögi- ja magamistuba teha ja tuletada meelde, mis asjad toas olid. Üks laps ehitab söögituba – paneb kohale geomeetrilised kujundid-asendajad: ristkülik (laud), ruudud (toolid), ringid (taldrikud), poolringid (kruusid). Teine laps ehitab magamistuba – paneb kohale ristkülikud (voodid), ruudud (padjad). Õpetaja jutustab muinasjuttu edasi ja toob sisse uue tegelase – tüdruku (tasapinnaline kujutis), mängib tema ilmumist.

Leia, kuhu on peidetud

Eesmärk. Jätta meelde mitmesuguse suurusega esemete kujutisi ja leida neid mõne aja pärast.

Vahendid. Mitmesugused asjad (suured ja väiksed, kõrged ja madalad, pikad ja lühikesed, kitsad ja laiad).

Mängu käik.

1. variant. Õpetaja toob kaks palli – suure ja väikse, palub lastel neid vaadata ja peidab need laste juuresolekul mitmele poole toas (ühe kapi taha, teise mängunurka laua alla). Ta palub lastel silmad kinni hoida, loendab endamisi kuni 15-ni ja palub siis lastel alguses väike, pärast suur pall üles leida. Seejärel peidab õpetaja ära kolm asja, näiteks kolm karpi (suure, väikse ja keskmise). Neid hakkavad otsima lapsed, keda õpetaja nimetab: üks laps otsib suurt karpi, teine väiksemat ja kolmas kõige väiksemat. Kui mäng hakkab lastele selgeks saama, võivad asju peita ja ülesandeid asjade otsimiseks anda lapsed ise.

2. variant. Õpetaja paneb lauale kõrge ja madala torni, kõrge ja madala matrjoška ning kõrge ja madala kuuse (kaks asja korraga), pöörab laste tähelepanu kõrguse erinevusele, rõhutades seda käeliigutusega: „See on kõrge, aga see on madal torn.” Mängitakse nagu esimest varianti.

3. variant. Mängitakse nagu teist varianti. Otsitakse pikki ja lühikesi asju.

4. variant. Õpetaja saadab kaks last ukse taha. Nemad hakkavad asju otsima. Teised kogunevad õpetaja juurde, kes näitab neile kaht asja, näiteks suurt ja väikest karu, ja palub lastel need ära peita. Asjad peidetakse ära ja kutsutakse kaks last ukse tagant neid otsima. Õpetaja palub ühel lapsel leida suure karu, kes istub suurel toolil, ja teisel lapsel leida väikese karu väikesel toolil. Asjad peavad olema laste vaateväljas.

Samasuguseid mänge mängitakse ka teiste mänguasjadega

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010