Värvuste kujutluse meeldejätmine


Värvuste kujutluse

meeldejätmine

 Didaktilised mängud ja

harjutused sensoorseks arenguks

 Selle teema mängud põhinevad eelmistes tegevustes omandatud värvuste tundmisel. Kujutlused värvustest kujunevad lastel pikkamööda ja kinnistuvad koos sõnadega. Tähtis on, et arenguprobleemidega laps kasutaks värvuskujutlusi igapäevases elus, õpiks neid kasutama nii tegevustes kui ka mõttes.

Tunne ära ja nimeta

Eesmärk. Jätkata värvuskujutluste ühendamist sõnaga, õpetada valima värvusi sõna alusel.

Vahendid. Lotolehed nelja eri värvi ruuduga. Igal lehel on ruutude paigutus erinev, üks või teine värv võib puududa (näiteks on ühel lehel punane, oranž, kollane ja roheline ruut, teisel oranž, roheline, punane, kollane, kolmandal helesinine, sinine, lilla, roheline jne), samade värvustega väiksed kaardid, millega kaetakse suure lehe ruudud.

Mängu käik. Õpetaja jagab lastele suured lotopildid ja küsib, väikseid kaarte näitamata: „Kellel on sinine (punane, kollane, oranž, must) kaart?” Neile, kes vastavad: „Minul!”, jagab õpetaja väiksed kaardid ja suunab lapsi ise valiku õigsuse üle otsustama. Mängu mängitakse niikaua, kuni kõik kaardid on väikestega kaetud. Mängu lõpus nimetab õpetaja ka tehtud vigu, kuid kogu mängust peab jääma positiivne emotsioon.

Jäta meelde ja leia üles

Eesmärk. Jätkata tähelepanu arendamist, värvuste meeldejätmisel kujutlustele toetumist.

Vahendid. Lotolehed nelja eri värvi ruuduga. Igal lehel on ruutude paigutus erinev, üks või teine värv võib puududa (näiteks on ühel lehel punane, oranž, kollane ja roheline ruut, teisel oranž, roheline, punane, kollane, kolmandal helesinine, sinine, lilla, roheline jne), samade värvustega väiksed kaardid, millega kaetakse suure lehe ruudud.

Mängu käik. Õpetaja jagab lastele suured lotopildid. Ta palub lastel hoolega pilte vaadata ja katta need siis papitükiga kinni. Ta näitab üht väikest kaarti, paneb selle kummuli lauale, loendab mõttes 10–16-ni, palub lastel  papitükid ära võtta ja näidata, mis värvus oli näidisel. Nüüd näitab õpetaja näidist ja lapsed saavad kontrollida, kas nad näitasid õiget värvi. Lastele jagatakse väiksed kaardid.

Jäta meelde ja nimeta

Eesmärk. Tuletada värvust meelde selle nimetuse järgi ning hoida seda mälus mõne aja, õpetada keskenduma eesmärgile, mille täitmisele eelneb paus.

Vahendid. Lotolehed nelja eri värvi ruuduga. Igal lehel on ruutude paigutus erinev, üks või teine värv võib puududa (näiteks on ühel lehel punane, oranž, kollane ja roheline ruut, teisel oranž, roheline, punane, kollane, kolmandal helesinine, sinine, lilla, roheline jne), samade värvustega väiksed kaardid, millega kaetakse suure lehe ruudud.

Mängu käik. Mängu korraldamise põhimõtted on samad mis eelmises mängus. Pärast paberi äravõtmist lotolt peavad lapsed nimetama selle kaardi värvuse, mida õpetaja näitas.

Mis värv puudub?

Eesmärk. Jätkata huvi kujundamist värvustega seotud mängude vastu, orienteerumist värvuse järgi, õpetada värvusi meelde jätma aktiivsema tähelepanuga, stimuleerida tuttavate värvuste nimetamist aktiivses kõnes.

Vahendid. Tahvel, suured värvikaardid, valge paberileht.

Mängu käik. Õpetaja asetab tahvlile juhuslikus järjekorras neli värvikaarti (lastele hästi tuntud värvustega) ja palub neil nimetada värvid. Siis katab ta värvid valge lehega kinni ja võtab märkamatult ühe kaardi ära. Lehe ära võtnud, küsib ta, missugust värvi enam ei ole. Mäng kordub, iga kord on värvide paigutus erinev.

Edaspidi kaartide ja värvitoonide arv suureneb.

Mis asjad on seda värvi?

Eesmärk. Ühendada ettekujutus värvusest ettekujutusega reaalsetest esemetest, õpetada, et värv on üks eseme omadus ja mõned esemed on alati kindlat värvi.

Vahendid. Mitut värvi esemekomplektid: juur- ja puuviljad (apelsin, õun, tomat, kurk; redis, kurk, kapsas,

baklažaan), marjad (punane ja must sõstar, maasikas, tikker jt), loomade kujutistega kaardid (jääkaru ja pruunkaru, konn, krokodill, hall- ja valgejänes, rebane jt), mitut värvi mänguasjad, esemekaardid.

Mängu käik.

1. variant. Õpetaja laual on tomat, kurk, kollane või roheline puuleht, roheline või punane õun. Lapsed vaatlevad asju ja nimetavad, mis värvi need on. Siis katab õpetaja asjad kinni, võtab värvikaardid, paneb need lauale kummuli ja palub kolmel lapsel võtta üks kaart. Lapsed pööravad kaardi värvipoolega ülespoole. See, kellel on punane kaart, nimetab laual olevaid punaseid asju. Rohelise kaardi omanik nimetab rohelisi asju. Samal ajal on kõik asjad lina all. Kolmandal lapsel on sinine kaart. Ta tuletab meelde lina all olevaid asju, kuid ei saa nimetada, sest siniseid polnud. Lina võetakse ära ja õpetaja kontrollib vastuste õigsust. Ta räägib: „Õige, tomat on punane, kurk ja leht on rohelised. Kas tomat saab sinine olla? Kas on olemas sinist lehte ja sinist kurki?” Lapsed vastavad. Õpetaja palub nüüd lastel meelde tuletada ja nimetada rühmatoas olevaid siniseid asju.

2. variant. Lapsed nimetavad kindlat värvi esemeid ja õpetaja annab õige vastuse eest nimetatud eseme kaardi. Vale vastuse korral kaarti ei anta. Kui kõik tuttavad asjad on nimetatud, näitavad nad oma kaarte üksteisele ja ütlevad, mis kaardil on. Näiteks ütleb laps: „Mul on konn, õun ja kurk.” Õpetaja kinnitab: „Õige, need on rohelised.”

Teine laps nimetab oma kaardil olevad esemed: „Rohutirts, krokodill, leht ja rohi.” Õpetaja annab hinnangu: „Õige.

Vaadake! Konn, leht, kurk ja rohutirts on rohelised. On olemas roheline tass, kastekann, auto. Kas need võivad ka punased olla? Jah võivad. Neid võib ükskõik mis värvi värvida. Aga looduses olevad asjad on alati kindlat värvi. Rohi on roheline, lumi on valge.”

Plaks-plaks

Eesmärk. Õpetada tegutsema värvussignaali järgi, arendada tähelepanu.

Vahendid. Värvilised kaardid või lipud.

Mängu käik. Õpetaja asetab enda ette lipualuse kahe eri värvi lipuga, näiteks sinise ja helesinise. Ta seletab lastele, et nad plaksutaksid käsi, kui tema tõstab üles sinise lipu, aga helesinise lipu tõstmise peale panevad nad käed lauale. (Ta demonstreerib laste tegevust.) Seejärel tõstab õpetaja järgemööda üles lippe – kord helesinist, siis sinist, ja lapsed tegutsevad vastavalt värvile. Edaspidi näidatakse lippe nii, et lapsed orienteeruksid ainult värvusele.

Valgusfoor

Eesmärk. Jätkata orienteerumist värvussignaalile, tegutseda sellele vastavalt, osata rääkida valgusfoorist: punane värv keelab liikumise (Stopp!), roheline lubab liikuda (Mine!).

Vahendid. Mänguvalgusfoor või isetehtud foor (papist ring, mis on ühelt poolt punane ja teiselt poolt roheline).

Mängu käik. Õpetaja tutvustab lastele valgusfoori, näitab, kuidas tuled süttivad, või näitab isetehtud foori mõlemat poolt. Ta palub lastel rääkida, kas ja kus on nad foori näinud ja mida nad sellest teavad. Seejärel teeb ta ettepaneku mängida valgusfoori. Lapsed seisavad üksteise selja taha, käed eesseisja õlgadel. (See on tramm.) Õpetaja on valgusfoor. Kui süttib punane tuli, jääb tramm seisma, rohelise tule ilmumisel tramm liigub. (Lapsed liiguvad mööda tuba.)

Edaspidi saab mängu õues mängida. Lapsed liiguvad märgistatud vööndis – tänaval, mängivad autot (neid võib olla mitu) või sõidavad jalgrattal jne. Liikluseeskirja rikkujad langevad mängust välja. Valgusfooriks võib olla laps.

Paneme nukud riidesse

Eesmärk. Aktiviseerida värvuskujutlusi, kinnistada värvuste nimetusi.

Vahendid. Papist nukk riiete komplektiga.

Mängu käik. (Mängitakse 2–3 lapsega.) Õpetaja istub koos lastega laua ümber. Laual on nukk ja nukuriiete komplekt. Õpetaja jutustab lastel nukk Katist ja üks laps tegutseb jutule vastavalt. Õpetaja alustab: „Nukk Kati tõusis hommikul üles ja hakkas riietuma, et minna lasteaeda. Ta pani kollase kleidi selga. Kus on kollane kleit? (Laps otsib selle üles ja paneb nukule selga.) Pruun lehv ja pruunid kingad. (Laps leiab need.) Õige! Praegu on talv. Kati pani ilusa punase palitu selga ja halli karvamütsi pähe. Jalga pani ta punased saapad. (Teine laps täidab need ülesanded. Nukk tänab.) Kati läks lasteaeda ja vaatas hoolega valgusfoori.” Õpetaja annab nuku kolmandale lapsele ja juhib ise foori. Laps liigub mööda tänavat koos nukuga ning järgib foori signaale.

 

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010