Taktiilse-liigutustaju arendamine


Taktiilse-liigutustaju

arendamine

 Mitmekülgne kujutlus ümbritsevast esemelisest maailmast ei saa inimesel kujuneda ilma taktiilse-liigustajuta, mis on meelelise tunnetuse alus. Just nimelt taktiilse-liigutustaju abiga kujunevad esmased kujutlused esemete vormist, suurusest ja nende asukohast ruumis. Esemetega tegutsemise esimeseks viisiks lapsel on haaramine, mille käigus tunnetatakse esemete vormi, suurust, kaalu ja ruumisuhteid kompides ning käsi õpetab silmi.

Kompimis-liigutustajul on väga suur tähtsus kogu inimese elu jooksul. Kompides tunnetatakse esemete vormi, kompimisliigutused on aluseks eseme voolimisel. Eseme kontuuri mööda liikudes eristame tasapinnalist kuju ruumilisest, tunneme ära vormi, mis on joonistuse aluseks.

Kompimistaju on oluline temperatuuri ja kaalu määramisel. Taktiilse-liigutustaju tähtsus on suur paljusid olmes vajalikke tööoperatsioone täites. Üldteada on, et igapäevaseid harjumuspäraseid tegevusi sooritades me peaaegu ei kasuta nägemist, vaid toetume tervenisti taktiilsele-liigutustajule.

Seega võib öelda, et nooremas ja vanemas koolieelses eas lastega tuleb teha väga tõsist tööd taktiilse-liigutustaju arendamiseks.

Järgnevad  mängud  on esemete äratundmiseks ja eristamiseks, tajumiseks ja kujutlemiseks. Peale selle on suurt tähelepanu pööratud mitme meele (nägemis-, kompimis- ja liigutustaju) ühendamisele. Esemete ja nende omaduste äratundmine ning eristamine sõltub esitamise viisist – kas on vajalik nägemine, taktiilne taju, liigutusmeel või kõik kompleksselt.

Esemete äratundmine kompimise abil

Didaktilised mängud ja

harjutused sensoorseks arenguks

Leia kotist oma mänguasi

Eesmärk. Õpetada kompimise abil ära tundma tuttavaid esemeid, mitte neid lihtsalt peos hoidma, vaid kompima, liigutama peopesa ja sõrmi mööda eset.

Vahendid. Väga erineva vormi, suuruse ja faktuuriga mänguasjad igale lapsele, läbipaistmatu kott – imekotike, kuhu pannakse asjad.

Mängu käik. Lapsed istuvad oma kohtadel. Õpetaja jagab neile mänguasjad ja palub mängida. Mõne aja pärast näitab õpetaja imekotikest, räägib, et selle sisse saab peita mänguasju ja pärast neid üles otsida. Ta palub mitte rohkem kui kolmel lapsel oma asjad kotti panna, seob kotisuu kinni, raputab kotti ja palub lapsel oma mänguasi üles leida koti sisse vaatamata. Kui laps leidis õige asja (ühe käega katsudes), ütleb ta ise või õpetaja abiga, mis see oli, ja istub oma kohale. Kui on valitud vale asi, paneb õpetaja selle kotti tagasi ja võtab välja õige asja. Koos lapsega vaatleb ja katsub ta asja, õpetab last, näitab, kuidas kompida, juhtides tähelepanu vormile, suurusele, faktuurile, eseme osadele. Siis otsib oma asja teine laps.

Nuku rätik

Eesmärk. Tunda kompimise teel ära tuttavaid esemeid, toetudes ühele tunnusele – faktuurile.

Vahendid. Kolm erineva rätikuga nukku: üks rätik on siidist, teine villasest kangast, kolmas kootud; imekotike.

Mängu käik. (Mängitakse väikeste gruppidega, alguses kahe, siis kolme lapsega.) Õpetaja näitab lastele kolme nukku: ühel on siidrätik, teisel villasest kangast, kolmandal kootud rätik. Nukud teretavad lapsi. Õpetaja teeb lastele ettepaneku nukud lauda kutsuda ja neid kostitada, aga enne tuleb rätikud peast ära võtta. Iga laps saab nuku, võtab rätiku ära ja paneb nuku istuma. Lapsed katsuvad kõiki rätikuid ja vaatavad neid. Õpetaja teeb ettepaneku  panna rätikud kotti. Siis kostitavad lapsed nukke. Nukud tänavad, hakkavad ära minema ja paluvad lapsi neile rätikud pähe panna. Lapsed otsivad kompides imekotikesest rätikuid ja panevad õpetaja abiga nukkudele rätikud pähe. Nukud jätavad hüvasti ja lähevad ära.

Kelle kuut, pesa või maja see on

Eesmärk. Õpetada proovima taktiilselt-liigutustega kinnisilmi, jätkata õige lahenduse leidmise õpet proovimise teel, fikseerides õiged ja jättes kõrvale valed variandid.

Vahendid. Kolm eri suuruses ja erineva avade suurusega (ustega) karpi, kolm eri suuruses mängukoera, ekraan või eesriie.

Mängu käik. (Individuaalne.) Laps istub õpetaja vastas laua taga. Õpetaja näitab kolme kuuti ja ütleb, et nendes elavad koerad. Nad läksid jooksma, aga varsti tulevad tagasi. Ta peidab kuudid eesriide taha. Koerad ilmuvad, hauguvad, paluvad lastel nende kuudid üles leida ja aidata nad sinna sisse. Õpetaja seletab, et igale koerale tulebleida sobiv kuut eesriide taha vaatamata, tuletab meelde, et võib proovida – kõige suuremale koerale kõige suurem kuut. Õpetaja aitab, võtab lapse käed oma kätte ja õpetab proovima, kuidas leida koerale sobiv kuut. Siis võtab laps ise ühe koera kahest allesjäänust ja otsib tema kuuti. Kui ta paneb väikse koera keskmise suurusega kuuti, teda ei peatata, sest viga selgub järgmisele koerale kuudi leidmisel – suur koer ei mahu väiksesse kuuti. Nüüd võib lapsele appi minna ja koos vea ära parandada. Kui kõik koerad on kuutidesse pandud, võtab õpetaja eesriide ära ja koos

lapsega uuritakse tulemust. Õpetaja räägib lapsele: „Koerad vaatavad kuudist välja, nad tänavad sind, et sa aitasid suurel koeral leida suure kuudi, väiksemal väiksema kuudi ja kõige väiksemal koeral kõige väiksema kuudi.”

Samal põhimõttel mängitakse teiste mänguasjadega.

Postkast

Eesmärk. Eristada vormi kompides, viia vastavusse tasapinnalisi ja ruumilisi vorme, õpetada taktiilse tajuga kasutama proovimismeetodit.

Vahendid. Postkast – 3 kuni 5 erikujulise avaga (ring, ruut, ristkülik; ring, ovaal, ruut; poolring, kolmnurk, ristkülik, ruut, kuusnurk) kasti, ruumilised kujundid, mis mahuvad avadest sisse, eesriie või ekraan.

Mängu käik. Õpetaja palub lapsel panna geomeetrilised vormid karbi avadesse ekraani taga, peale vaatamata (proovimine on lubatud). Esimesel mängukorral kasutatakse 2–3 avaga karpi ja sama arvu ruumilisi vorme.

Külm – soe – kuum

Eesmärk. Jätkata esemete omaduste eristamist taktiilselt, tutvustada temperatuuri eristamist taktiilselt ja sõnu külm, soe, kuum (tuline).

Vahendid. Kolm tihedasti sulguva korgiga pudelit või väiksed ühesuurused soojenduskotid külma, sooja ja kuuma veega, kolm tassi või kaussi, käterätik.

Mängu käik.

1. variant. (Individuaalne mäng.) Laps istub õpetaja vastas laua taga. Laual on kaks pudelit: üks külma, teine sooja veega. Õpetaja palub lapsel silmad kinni panna ja annab ta kätte ühe pudeli. Siis paneb ta pudeli lauale tagasi, palub lapsel silmad lahti teha ja leida üles see pudel, mis tema käes oli. Laps katsub pudeleid ja leiab õige. Kui ta kahtleb, palub õpetaja tal uuesti silmad kinni panna ja olla tähelepanelik ning kordab ülesannet. Kui laps on valiku teinud, küsib õpetaja: „Missugune vesi on selles pudelis – kas külm või soe?” Ta aitab lapsel vastust leida.

Kordusmängudes võetakse lisaks kolmas pudel kuuma veega (kuid mitte tulikuumaga).

2. variant. (Mängitakse 2–3 lapsega väikses grupis.) Õpetaja laual on kolm pudelit erineva temperatuuriga veega. Laua ääres on kolm last. Õpetaja palub igal lapsel võtta üks pudel, hoida seda käes ja panna lauale tagasi.

Ta märgib endale üles, missugune pudel kellelgi käes oli. Siis palub ta lastel silmad kinni panna, vahetab pudelite asukohad ja kallab ühe pudeli sisu kaussi. Lapsed avavad silmad, katsuvad kausis olevat vett käega ja teevad kindlaks, kelle pudel on tühi. Õpetaja küsib laste käest, kuidas nad said teada, kelle pudelist ta vee välja kallas. Ta aitab lastel õigesti kasutada määratlusi külm, soe, kuum.

Mängu võib mängida nii, et rühma ülejäänud lapsed vaatavad tegevust pealt.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010