Ruumiliste kujutluste loomine


Ruumiliste kujutluste loomine

Didaktilised mängud ja

harjutused sensoorseks arenguks

 Nii nagu kujutlused vormist, suurusest, värvusest, tervikesemest, tekivad ka kujutlused ruumist hästi arenenud ruumitaju pinnalt. Tegelikult ei saa ette kujutada mingi eseme asendit ruumis, kui pole täpset ettekujutust sellest ega teistest selles ruumis asuvatest esemetest. Eseme vormi tundmata ei saa rääkida eseme osade asetusest üksteise suhtes. Seega sisaldab ruumikujutluste arendamine kõike seda, mida lapsed on varem omandanud.

Jäta meelde ja leia üles

Eesmärk. Kujundada lastes ettekujutust esemete ruumilisest asetusest üksteise suhtes, arendada tähelepanu ja meeldejätmist.

Vahendid. Lotokaardid, millest igaühel on neli tuttava eseme kujutist, mis asetsevad üksteise suhtes erinevalt (näiteks kuubik palli peal, kuubik ja pall kõrvuti, koer kuudi kõrval, koer kuudi peal, ranits laual, joonlaud ranitsas, pall laua all ja laua peal, kapi otsas, kapi taga, kaks puud kõrvuti, kummalgi pool maja üks puu), väiksed kaardid samade esemete kujutistega sama ruumilise paigutusega, papitükid suurte lehtede katmiseks igale lapsele.

Mängu käik. (Mängitakse alguses individuaalselt, hiljem grupiti.) Lapsele antakse suur kaart ja puhas papitükk, millega kaarti katta. Õpetaja palub tähelepanelikult kaarti vaadata ja öelda, mis sinna on joonistatud (pall kuubiku peal, puud jne). Siis katab laps kaardi papiga, aga õpetaja näitab talle üht väikest kaarti, kaardil olevat eset nimetamata, ja lapsele küsimust esitamata pöörab selle ringi. 10–15 sekundi pärast võtab laps papi kaardilt ära ja otsib nähtud pildi üles. Õpetaja näitab näidiskaarti, laps võrdleb seda oma leituga. Tulemust kinnitatakse sõnaga.

Leia ja nimeta

Eesmärk. Kujundada lastes ettekujutust esemete ruumilisest asetusest üksteise suhtes, arendada tähelepanu ja meeldejätmist: jätta meelde nende sõnade tähendusi, mis märgivad esemete ruumilist paigutust pildil.

Vahendid. Lotokaardid, millest igaühel on neli tuttava eseme kujutist, mis asetsevad üksteise suhtes erinevalt (näiteks kuubik palli peal, kuubik ja pall kõrvuti, koer kuudi kõrval, koer kuudi peal, ranits laual, joonlaud ranitsas, pall laua all ja laua peal, kapi otsas, kapi taga, kaks puud kõrvuti, kummalgi pool maja üks puu), väiksed kaardid samade esemete kujutistega sama ruumilise paigutusega, papitükid suurte lehtede katmiseks igale lapsele.

Mängu käik. (Individuaalne mäng või mäng väikestes rühmades.) Õpetaja nimetab kaardil olevat kujutist (näiteks pall on kuubiku kõrval) ja laps näitab seda oma kaardil. Õpetaja annab talle väikse kaardi. Laps võrdleb kaht pilti omavahel ja paneb oma kaardi suurel kaardil oleva kujutise peale.

Jäta meelde ja nimeta

Eesmärk. Jätkata kahe või mitme eseme leidmist ruumis sõnalise kirjelduse järgi, õpetada meelde jätma esemete ruumiliste suhete sõnalisi väljendeid.

Vahendid. Lotokaardid, millest igaühel on neli tuttava eseme kujutist, mis asetsevad üksteise suhtes erinevalt (näiteks kuubik palli peal, kuubik ja pall kõrvuti, koer kuudi kõrval, koer kuudi peal, ranits laual, joonlaud ranitsas, pall laua all ja laua peal, kapi otsas, kapi taga, kaks puud kõrvuti, kummalgi pool maja üks puu), väiksed kaardid samade esemete kujutistega sama ruumilise paigutusega, papitükid suurte lehtede katmiseks igale lapsele.

Mängu käik. (Individuaalne või grupis. Mäng on kahe eelmise mänguga analoogne.)

Mis siia on joonistatud

Eesmärk. Kujundada lastes ettekujutust ühe eseme ruumilistest suhetest, kinnistada olemasolevaid kujutlusi tervikesemest, selle vormist ja osade suurusest, koostada osadest tervikut.

Vahendid. Kergesti eristatavatest geomeetrilistest vormidest koosnevate esemete kontuurjoonised, tasapinnalised geomeetrilised kujundid: suured tahvlil töötamiseks, väiksed individuaaltööks (jaotusmaterjal), tahvel, ümbrikud geomeetriliste vormide jaoks, paberilehed igale lapsele.

Mängu käik.

1. variant. Lapsed istuvad õpetaja vastas laua taga. Üks laps saab mingi eseme kujutisega kaardi (näiteks

jonnipunni). Ta peab leidma ümbrikust vastavad osad ja tegema lehel nendest jonnipunni. Teine laps vaatab, mida see laps tegi, ja peab ära arvama, mis pildile oli joonistatud (pilti talle ei näidata). Kui ta nimetab eseme, näidatakse talle pilti ning ta hindab ise oma vastust ja kaaslase tehtu õigsust.

2. variant. Lapsed istuvad toolil. Õpetaja kutsub ühe lapse välja, annab talle pildi ja ütleb, et kõik lapsed vaatavad hoolega ja arvavad ära, mis pildil on. Laps peab saadud pildi järgi koostama tahvlil kujutise, valides elemendid olemasolevate hulgast. Seejärel nimetavad lapsed eseme, mille laps tegi, ja neile näidatakse pilti. Nad võrdlevad joonist tahvlil tehtud kujuga, nimetavad selle osi, vormi ja detailide ruumilist paigutust. Näiteks jonnipunni kirjeldades ütlevad nad, et tal on pea, kere, käed, pea on ümmargune, kere on ovaalne, kere on all, pea üleval jne.

Vagunit kirjeldades räägivad nad, et vagun on ristkülikukujuline, all on sel rattad, rattad on ümmargused, väiksed jne. Peamine on, et lapsed mõistaksid, et ühtedest ja samadest elementidest saab koostada erinevaid esemeid, paigutades neid ruumis erinevalt.

3. variant. Lapsed istuvad laua taga. Õpetaja jagab neile paberilehed ja ümbrikud kujutiste elementidega. Õpetaja laual on pildid, kujutised allpool. Õpetaja räägib, et lapsed peavad võtma pildi ja vaatama seda nii, et teised ei näeks, ja tegema oma paberil samasuguse kujutise. Vajadusel aitab õpetaja lapsi töö ajal. Töö lõpus käib õpetaja (või mõni laps) ühe juurest teise juurde ja arvab ära, mis pilt kellelgi oli.

Jänese (karu, orava, siili jt) kiri

Eesmärk. Õpetada orienteeruma reaalses ruumis orientiiride järgi, suhestada paberil kujutatud orientiire ja reaalseid esemeid omavahel.

Vahendid. Ehituskomplekt „Ehita küla”, lauakonstruktori komplekt, kiri – paberiribad orientiiridega, mis juhatavad jänese, karu, orava jt maja juurde, plastmassist või papist metsloomafiguurid.

Mängu käik. (Alguses mängitakse individuaalselt, hiljem grupis.)

1. variant. Õpetaja laual on suur tee, mis hargneb kaheks või kolmeks väiksemaks teeks. Tee ääres on orientiirid, aga iga tee lõpus asub maja. Orientiiride võimalik järjekord on: suure tee alguses, kust teekond algab, seisab auto või traktor (komplektist „Ehita küla”). Iga väiksema tee ääres on veel kolm orientiiri: vasakul on puu, üks traktor, maja juures on kuusk, keskmise tee ääres on kuusk, puu, maja juures traktor, paremal on siil, kuusk, maja juures puu. Õpetaja näitab laual olevat rajatist ja ütleb, et ühes majas elab jänes. Ta kutsub endale külalisi ja saatis kirja. Ta annab lapsele pabeririba, millele on vasakult paremale joonistatud auto, puu, traktor ja kuusk, tehes lapsele ettepaneku koos kirja lugeda. Õpetaja näitab, kust nad jänese maja otsimist alustavad, ja õpetab last sihipäraselt orientiiride järgi liikuma. Kui laps jõuab maja juurde, tuleb jänes talle vastu (õpetaja võtab majast jänesefiguuri).

Seejärel leiab laps ise tee teise – kas siili või karu – maja juurde. Orientiirid ja nende paigutus muutuvad edaspidi, võib muuta ka liikumissuund.

2. variant. Mängitakse põrandal suure ehituskomplektiga ja suurte mänguasjadega. Lapsed jagunevad 2–3 grupiks, igaüks loeb oma kirja ise ja läheb kas nukule või loomadele külla.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010