Ruumitaju ja orienteerumine ruumis


Ruumitaju ja orienteerumine ruumis

Ruumitajust rääkides peetakse eelkõige silmas suunataju (üleval, all, paremal, vasakul, ees, taga) ja esemete ning nende osade ruumisuhteid. Laps peab teadvustama oma asendit ruumis, oskama selles elada ja tegutseda.

Esemete ja nende osade vahelise ruumisuhte tajumine

Didaktilised mängud ja

harjutused sensoorseks arenguks

 Kõige varem hakkab laps eristama esemete ja nende osade vertikaalseid suhteid (peal, all). Horisontaalsuhteid tajutakse üldisena – kõrval, juures. Pikkamööda hakkavad need täpsustuma, s.t ilmub niisuguste suhete nagu paremal, vasakul, ees, (ette), taga (taha) tajumine.

Ruumisuhete tajumist aitavad täpsustada täiskasvanuid matkivad tegevused esemetega, kus laps just nagu uurib eseme liikumist ruumis. See kergendab esemete ruumisuhete analüüsi.

Pärast seda kui laps õpib tajuma ja kordama esemete ruumilist paigutust täiskasvanu matkimise teel, võib üle minna näidise järgi tegutsemise mängudele, s.t hakata näidist (situatsiooni, konstruktsiooni, kujutist) iseseisvalt analüüsima esemete ja nende osade omavahelistest ruumisuhetest lähtudes. Alguses tuleb lastele pakkuda situatsioone, millega nad on varem matkimise abil kokku puutunud, seejärel tulevad sarnased, hiljem uued olukorrad.

Siinkohal on oluline meeles pidada, et esemete ja nende osade vaheliste ruumisuhete mõistmine on lapse jaoks sama tähtis ja huvitav kui vormi, suuruse ja värvuse tundmine. Ta omandab tunnetuskogemust, kinnistab ja üldistab seda sõnaga. Kõiki lapse tegevuse tulemusi mängus kinnitab õpetaja sõnaga, hiljem hakkab laps seda ise tegema.

Kujutlusi kontrollitakse sõnaliste juhiste täitmise käigus. Peab arvestama, et sõnalisi juhiseid antakse alles siis, kui laps on õppinud tegutsema matkimise ja näidise järgi.

Klounid

Eesmärk. Tutvustada ruumisuhteid, mida väljendatakse sõnadega peal, all, kõrval, tekitada huvi esemete ruumilise asetuse vastu, teha see oluliseks.

Vahendid. Nukumööbel (laud, tool, kapp), kaks klouni, kaks väikest mänguasja.

Mängu käik. (Mängitakse nukuteatrit, milles osalevad kaks klouni – Osavnäpp ja Kobakäpp. Nad peidavad teineteise eest mänguasju ära ja otsivad neid.) Õpetaja laual on nukumööbel.

Osavnäpp (paneb pardipoja mängulauale, liigutab seda aeglaselt ja pöördub teise klouni poole): Mul on pardipoeg, näe! (Näitab lastele ja teisele klounile pardipoega.) Pööra selg, ma peidan selle ära ja sina otsid üles.

Kobakäpp (pöörab selja): Küll ma ta leian! (Pöördub.) Kohe leian üles! (Püüab vaadata kapi taha, vaatab laua üle ja ronib laua alla. Ronib sealt välja ja ütleb lastele): Pole pardipoega! Kus ta on?

Lapsed: Laual!

Kobakäpp (teisele klounile): Peida veel üks kord. Nüüd ma leian ta üles. (Pöörab selja.)

Osavnäpp (paneb pardipoja aeglaselt toolile ja näitab seda lastele): Valmis!

Kobakäpp (pöördub ja läheb kohe laua juurde, käib selle ümber, ronib laua alla. Tuleb sealt välja): Jälle ei ole! Kus pardipoeg on?

Lapsed: Tooli peal!

Kobakäpp: Hurraa! Leidsin üles! Tooli peal! Peida veel üks kord, siis ma leian selle kohe üles. (Pöörab selja.)

Osavnäpp (võtab pardipoja ja paneb selle kiiresti laua alla, näitab lastele): Korras! Tule, otsi!

Kobakäpp (tormab tooli juurde): Tooli peal ei ole! (Jookseb laua juurde.) Laua peal ei ole! Võib-olla on kapi peal? (Tõuseb tooli peale püsti, vaatab kapi peale.) Kapi peal ka ei ole! Kus pardipoeg on?

Lapsed: Laua all!

Kobakäpp (leiab pardipoja ja on rõõmus): Üles leidsin!

Osavnäpp: Õigus, laua all oli. Las ma peidan veel.

Kobakäpp: Ei! Nüüd peidan mina ja sina otsid. Ma peidan kuubiku ära. (Näitab lastele ja Osavnäpule kuubikut.) Pööra ära! (Lastele): Panen kapi otsa. (Paneb pardipoja kapi otsa.)

Osavnäpp (vaatab hoolega ümberringi ja kommenteerib valjult): Alguses vaatan lauale – ei ole, nüüd tooli peale – ei ole, tooli all ei ole, laua all ei ole. Tuleb vaadata veel (aeglaselt) kapi otsa. (Ronib tooli peale.) Näe, kus on.

(Võtab kuubiku ära ja annab selle Kobakäpale.) Peida veel! (Pöörab selja.)

Kobakäpp (võtab kuubiku vastu, küsib laste käest): Kuhu ma selle peidan? (Peidab laste soovi järgi.)

Osavnäpp otsib ja leiab samal moel. Siis jätavad klounid lastega hüvasti ja lahkuvad.

Matrjoška maja

Eesmärk. Õpetada taastama konstruktori osade ruumilist paigutust täiskasvanu tegevuse matkimise alusel.

Vahendid. Lauakonstruktori osad (kuubikud, kolmtahukad katuse jaoks), mängutellised (igale lapsele kaks), palgid (igaühele kolm), komplektide arv vastab laste arvule, õpetajal on tunduvalt suurem komplekt, väiksed mänguasjad – ehituse mängimiseks.

Mängu käik. (Mängitakse ühekaupa ja väikeste gruppidega.)

1. variant. Õpetaja toob autoga kohale mõned matrjoškad (vastavalt laste arvule) ja räägib, et neile on vaja majad ehitada. Ta jagab lastele kuubikud, tahukad ja igaühele ühe tellise, paigutades need lauale juhuslikult. Palub lastel korrata seda tegevust, mida tema ees teeb: võtab kuubiku, paneb selle enda ette (lapsed matkivad), siis võtab tahuka, paneb selle aeglaselt kuubiku peale, jälgib, kuidas lapsed seda teevad, võtab tellise, paneb selle otsapidi tihedasti vastu maja külili (lapsed kordavad). „Vaadake, kui ilusa aiaga maja me matrjoškadele ehitasime. Matrjoškadele meeldib see maja. (Võtab suure matrjoška endale, lastele annab väiksemad.)” Õpetajat matkides ehitavad lapsed maja.

2. variant. Maja ehitamine koos väravaga ja mõlemal pool väravat oleva aiaga (taraga) sama metoodika järgi. Mängimiseks kasutatakse nii nukke kui ka teisi väikseid mänguasju, autosid, mis sõidavad väravast sisse õue ja väravast välja.

3. variant. Samad ehitised tehakse näidise järgi, mitte matkimise teel, s.t õpetaja teeb oma maja ekraani taga valmis, lapsed analüüsivad seda ja ehitavad oma maja.

Kes on tähelepanelik?

Eesmärk. Jätkata ruumitaju kujundamist ja oskust taastada ruumisuhteid täiskasvanu matkimise või näidise järgi, õpetada tähelepanelikult täiskasvanu tegevust jälgima, arendada lihtsama näidise iseseisva analüüsi oskust, kasutades seejuures ka vormi, suuruse ja värvuskujutlusi, mitte ainult ruumikujutlusi.

Vahendid. Ehituskonstruktorid „Värv ja vorm”, „Ehita küla” jt vastavalt laste arvule.

Mängu käik. (Mängitakse ühekaupa ja väikeste gruppidega.)

1. variant. Õpetaja seab lapse enda vastu istuma ja paneb lauale 4–6 ehituselementi. Ta palub lapsel teha nii, nagu tema teeb. Töö käigus näitab ta ühesuguseid elemente žestiga ja täpsustab nende ruumilist paigutust. Seejärel teeb ta samadest elementidest teise konstruktsiooni, muutes ainult elementide asetust. Laps kordab õpetaja tegevust. Õpetaja hindab lapse tööd: „Tubli, sa oled tähelepanelik, tegid kõik õigesti.”

2. variant. Õpetaja teeb ehitise ekraani taga valmis. Laps peab iseseisvalt näidist analüüsima, nimetades elementide vormi, suurust ja asetust, ning tegema samasuguse ehituse. Selle järgi, kuidas ja kui õigesti ta näidist analüüsib, võib otsustada tema tegevuse alusel ehituse käigus. Kui laps ei oska näidise järgi ehitada, paneb õpetaja lapse tegutsema matkimise abil. Lõpuks hindab õpetaja tulemust: „Vaata, kui tähelepanelik sa olid. Sa ehitasid õigesti: suur kuubik on all, väike on üleval, selle peal on kolmnurkne katus, kõrval on tellised – saigi aiaga maja valmis.”

3. variant. Tänava ehitamine täiskasvanut matkides. Õpetaja paneb lauale komplekti „Ehita küla” elemendid ja räägib lapsele, et nad hakkavad koos tänavat ehitama. Ta piiritleb ala, kuhu tulevad ühesugused tänavad. Kõigepealt ehitab õpetaja kahekorruselise maja tänava keskossa nii, et edaspidi saaks tänavat ehitada kahele poole – vasakule ja paremale. Maja elemendid valib ta lapse juuresolekul ja ärgitab last sama tegema. Maja kõrvale paneb ta puu, teisele poole kaks puud ja auto. Niisugune järjestus sunnib last peegeldama õigesti nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid suhteid – ei piisa ainult asendi „kõrval” taastamisest, vaid tuleb ka näha, kummal pool maja on teised asjad. Sellega täpsustub mõiste „kõrval” ja see diferentseeritakse mõistetest „selles küljes”, „teises küljes”.

4. variant. Tänava ehitamine näidise järgi, mis on ekraani taga varem valmis tehtud. Lõpuks mängitakse ehitisega.

Mis (kes) on all, üleval, kõrval

Eesmärk. Jätkata ruumitaju arendamist, näidata, et esemetevahelised ruumisuhted võivad muutuda: ese, mis oli üleval, võib olla all ja vastupidi, õpetada taastama ruumisuhteid täiskasvanu tegevuse matkimise ja näidise järgi.

Vahendid. Väikeste mänguasjade ja ehitusmaterjali komplekt, ekraan.

Mängu käik. (Mängitakse individuaalselt ja väikestes 2–3-lapselistes gruppides.)

1. variant. Õpetaja paneb lapse enda vastu istuma ja annab talle kaks asja: kuubiku ja palli. Endale võtab täpselt samasugused. Ta teeb ettepaneku mängida, teha nii, nagu tema ees teeb, olla tähelepanelik. Ta paneb õhupalli kuubiku peale, laps matkib. Õpetaja fikseerib asetuse: „Pall on kuubiku peal” ja muudab kohe asjade paigutust – paneb kuubiku palli peale. Laps matkib ka seda tegevust ja näeb, et konstruktsioon ei ole püsiv, kuubikut tuleb käega kinni hoida. „Kuubik on palli peal,” ütleb õpetaja ja palub lapsel käed ära võtta. Kuubik kukub maha.

Laps veendub veel kord, et esemetega tegutsedes sõltub edu esemete vormist. Seejärel paneb õpetaja kuubiku palli kõrvale: „Kuubik ja pall on kõrvuti.” (Laps teeb sedasama peegelpildis.) Siis vahetavad asjad oma kohad. „Kuubik ja pall vahetasid kohad ära, aga jäid ikka kõrvuti,” lõpetab õpetaja.

2. variant. Samad tegevused näidise järgi. Palli ja kuubiku asendit muudab õpetaja ekraani taga. Lapse tegevuse võtab õpetaja sõnaliselt kokku: „Kuubik on palli all, aga pall on kuubiku peal. Kuubik on palli peal, aga pall on kuubiku all.”

3. variant. Õpetaja kasutab lauakonstruktorit „Ehita küla” ja väikseid mänguasju. Kõik elemendid on paaris. Laps istub täiskasvanu vastas. Õpetaja ehitab maja, laps matkib. Maja katus on tasapinnaline, ulatudes üle maja ääre. Ühele poole maja tuleb aed (tara), selle lõpus on puu.

Teisel pool maja on kaks kuuske. Laps muudab täiskasvanut matkides järjekorras esemete paigutust. Õpetaja paneb maja ette auto, siis paneb sinna mängukassi ja koera. (Kui väikseid mänguasju ei ole, võib kasutada papist kujusid.)

Nüüd mängib õpetaja: „Oli maja. (Osutab sellele.) See oli tänava keskel. Ühel pool maja oli aed, aia ääres puu. (Osutab.) Teisel pool maja kasvasid kuused. (Osutus.) Maja ees oli auto. (Osutus.) Tänaval jooksis kass. Äkki ilmus sinna koer ja hakkas kõvasti haukuma: „Auh-auh!” Koer hakkas kassi taga ajama, aga kass ronis katusele. Kass on üleval, katusel. (Osutus.) Koer on all, ta ei saa kassi kätte.”

Lugu kordub, kuid kõikide asjade asendit näitab laps (täiskasvanu katkestab teda, et laps näitaks kõiki asju jutustamise käigus). Pärast võtab laps koera ja kassi ja illustreerib jutu teist poolt, s.t mängib konstruktsiooni teist korda läbi.

Üleval – all

Eesmärk. Jätkata ruumisuhetest õigete kujutluste loomist, näidata, et esemete asetus üksteise suhtes on suhteline ja võib muutuda.

Vahendid. Kaks palli, kaks nukku, kaks karu, nukutool, lastetool, suur tool ja laud.

Mängu käik.

1. variant. Ringis istuvate laste ette pannakse toolid: nukutool, lastetool, suur tool ja laud, üks pall pannakse põrandale, teine nukutoolile. Õpetaja osutab põrandal olevale pallile ja küsib: „Kus see pall on? Kas üleval? All?”

Kui lapsed ei oska vastata, ütleb õpetaja: „See pall on all.” Sama küsitakse toolil oleva palli kohta. Pallid vahetavad kohad, aga küsimused jäävad samaks. Siis pannakse pall nukutoolilt suurele toolile jne. 2. ja 3. variant. Mängitakse nukkude ja karudega.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010