Maitsetundlikkuse arendamine


Maitsetundlikkuse arendamine

Laste arendamine ja õpetamine

didaktiliste mängude abil

Arva ära, mida sõid

Eesmärk. Tutvustada lastele mitmesuguste toitude maitseomadusi.

Vahendid. Apelsin, sidrun, kandik, alustass, lina, silmade side.

Mängu käik. Õpetaja ütleb lastele, et täna hakkavad nad ära arvama, mida nad sõid, kas apelsini või sidrunit.

Ta lõikab laste nähes need puuviljad lahti. Üks laps kutsutakse laua juurde, tal seotakse silmad kinni, pannakse üks tükk apelsini suhu ja palutakse see ära süüa. Siis küsitakse, mis maitsega see oli. Täpsustatakse, et apelsin on magus.

Siis antakse samale lapsele sidrunit maista ja küsitakse, mis maitsega see on. Täpsustatakse, et sidrun on hapu. Mängu lõpus antakse kõigile lastele proovida apelsini ja sidrunit. Täpsustatakse veel kord, mis maitsega need on.

Tunne lõhna järgi ära

Eesmärk. Jätkata lastele mitmesuguste toiduainete maitsete tutvustamist.

Vahendid. Hapukurk, sibul, lina, kandik, alustassid, silmade side.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele kurki ja sibulat ning palub öelda, mis need on. Siis seotakse ühel lapsel silmad kinni, talle antakse proovida kurki ja vastata küsimustele: „Mida sa sõid? Mis maitse sellel on?” Täpsustatakse – kurk on hapu. Sama korratakse sibulaga. Mängu lõpus antakse kõigile lastele kurki ja sibulat maitsta. Täpsustatakse maitse nimetust sõnaga.

Maitsev mäng

Eesmärk. Õpetada toiduaineid määrama maitse järgi.

Vahendid. Magus viinamari, sidrun, sibul, kandik, lina, alustassid, side.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele kandikul olevaid puu- ja juurvilju ning ütleb lastele, et nad hakkavad neid maitse järgi ära arvama. Ühel lapsel seotakse silmad kinni, pannakse suhu viinamari ja küsitakse: „Ütle, mida sa sõid?” Kui laps ei arva kohe ära, antakse talle uuesti maitsta. Seejärel palutakse tal samuti ära arvata juurvili.

Arva ära, mida enam ei ole

Eesmärk. Õpetada lapsi meelde jätma ja nimetama erineva maitsega toiduaineid.

Vahendid. Kandikul on viinamarjad, sidrun, maasikas, sibul, samade marjade pildid (sibul, maasikas, viinamari, sidrun).

Mängu käik. Õpetaja palub lastel nimetada taldrikul olevate toiduainete maitseid ja katab toiduained siis linaga. Seejärel näitab ta lastele samade toiduainete pilte ja ütleb, kuidas nad mängima hakkavad: „Mina peidan ühe pildi ära, aga teie ütlete, mis puudub ja mis maitsega see asi on.” Raskuste korral palub õpetaja lapsel proovida pildil olevat toitu ja nimetada selle maitse.

Mis kuhu sobib?

Eesmärk. Õpetada lapsi eristama toiduaineid maitse järgi.

Vahendid. Suured esemepildid, millel on kujutatud toiduaineid: hapud – kurk, hapukapsas, sidrun, karusmari; magusad – viinamari, õun, maasikas, vaarikas, pirn; ümbrikud samade toiduainete piltidega.

Mängu käik. Õpetaja paneb tahvlile kaks suurt pilti – viinamarja ja sidruni – ning palub lastel laduda pildikaardid kahte ritta nende maitseomaduste järgi. Raskuste korral täpsustab õpetaja, mis maitsega üks või teine mari on. Lõpuks teeb õpetaja kokkuvõtte: siin on need, mis on magusad, ja siin on kõik hapud.

Leia samasugune

Eesmärk. Õpetada lapsi võrdlema ja nimetama maitse järgi vedelikke, eristada maitseomadusi.

Vahendid. Neli ühesugust läbipaistvat korgiga pudelit, kahes on magus jook, teistes hapu, igal mängijal oma tass.

Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis. Õpetaja laual on neli ühesugust pudelit. Õpetaja küsib: „Mille poolest on jook eri pudelites erinev?” Ta kutsub ühe lapse ja palub tal öelda, mille poolest joogid erinevad. Ta aitab teha lastel järelduse, et välimuse poolest on pudelid ühesugused. Siis palub ta lapsel jooki maitsta ja öelda, mis maitse on. Laps proovib alguses haput, siis magusat jooki, võrdleb neid ja ütleb maitse. Seejärel kutsutakse veel üks laps joogi maitset proovima ja ta leiab ühesuguse maitsega joogi pudelid.

Sama moodi mängitakse soolase ja kibeda joogi määramiseks.

Joonista, mida sa sõid

Eesmärk. Õpetada lapsi kujutama maitstud asju.

Vahendid. Porgand, sidrun, õun, viinamari, maasikas, tikker, hapukurk, silmade side, paberilehed, värvilised viltpliiatsid.

Tegevuse käik. Õpetaja näitab lastele mitmesuguseid puu- ja juurvilju ning lõikab need laste silme all tükkideks. Ta kutsub lapse enda juurde, seob tal silmad kinni, annab üht juurvilja maitsta ja seda nimetamata palub tal meelde jätta, mida ta sõi ning seda joonistada. Kui kõik lapsed on joonistanud maitstud juur- või puuvilju, panevad nad oma joonistused tahvlile ja ütlevad kujutatu maitse.

Mõistatused

Eesmärk. Kujundada toiduainetest tervikkujutlus.

Vahendid. Teemapildid: õunad puul, kurgid peenral, porgand peenras, tikrid põõsal, maasikad puhmas.

Tegevuse käik. Õpetaja näitab lastele järjekorras teemapilte ja paneb need tahvlile. Siis teatab ta, et nad hakkavad mõistatusi lahendama. Õpetaja ütleb mõistatuse, aga lapsed näitavad vastavat pilti. Näiteks: „Mis see on – ümmargune, magus, mahlane, kasvab puu otsas?”, „Pikk, roheline, maitseb soolaselt ja toorelt, mis see on?”,

„Magus, pikk, oranž, kasvab maa sees, peenras?”, „Hapu, ümmargune, roheline, kasvab põõsal?”, „Punane, magus, mahlane, kasvab puhmas?”

Kui lapsed näitavad pilti, küsib õpetaja lastelt maitseomadusi.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010