Üleminek tajult näitlikule-kujundilisele mõtlemisele ja loogilise mõtlemise elementidele


Üleminek tajult näitlikule-kujundilisele mõtlemisele ja  loogilise mõtlemise elementidele

 Rääkides üleminekust tajudelt näitlikule-kujundilisele mõtlemisele, käib jutt tajutu taastamisest kujutluses ja nende kujutlustega opereerimisest. Niisugune taastamine areneb ja ilmneb lastel mitmesuguste tegevuste käigus.

Kujutlusi esemetest, esemete ja nende osade omadustest ja suhetest kutsuvad esile sõnad või vastavate kujutiste näitamine ja need võivad omakorda saada joonistuse, voolimise, konstrueerimise või aplikatsiooni aluseks või tagada jutustuse mõistmise, kirjelduse järgi eseme äratundmise, mõistatuste äraarvamise jne. Sellisel juhul on tegemist kujutlustega opereerimisega – nende ümberpaigutusega, mõttes osade ühendamisega.

Niisugune oskus kujuneb tavapäraselt areneval lapsel koolieelses eas. Isegi loogilisi ülesandeid lahendades tuginevad koolieelikud näitlikele kujutlustele, opereerivad nendega. Näiteks kui lapsele esitati ülesanne: „Kännu tagant paistavad neli jänese kõrva. Mitu jänest istub kännu taga?” andsid nad niisuguseid vastuseid: „Kaks jänest, sest igal jänesel on kaks kõrva”, „Kaks, sest igal jänesel on niimoodi” (panid oma pea külgedele kaks sõrme), „Kaks, sest nad istusid kõrvuti ja panid kõrvad kokku, saigi neli.”

Selles vanuses kujuneb lastel välja küllalt üldistatud taju, mis ei toetu mitte ainult eseme osadele, vaid ka nendevahelistele seostele ja suhetele. Sel tasemel tekib lastel võimalus esemete ja situatsioonide näitlikuks-ruumiliseks kujutamiseks, mis avaldub laste tegevuses: oma joonistustes väljendavad nad ümbritsevat tegelikkust omapäraselt.

Koolieelses eas suudavad lapsed objekte süstematiseerida, seeriaid koostada, esemeid nende olemusliku loogika põhjal korrastada, neid reastada mingi meeleliselt tajutava tunnuse alusel kahanevalt või kasvavalt. Näiteks helikõrguste astmestikuga samal põhimõttel saab üles ehitada matrjoškade rida jne.

Üleminek tajudelt kujutlustele ja näitlikule-kujundilisele mõtlemisele on pikaajaline protsess.

Laste arendamine ja õpetamine

didaktiliste mängude abil

Tee terveks

Eesmärk. Luua kujutlus tervikesemest, õpetada seostama kujutlust reaalse eseme tervikkujuga, tegutseda proovimise teel.

Vahendid. 2–6 osaks lahti lõigatud erineva lõikejoonega pildid; mänguasjad ja esemed, mille kujutised on piltidel.

Mängu käik. (Individuaalne ja grupis.)

 1. variant. Lapse ees laual on lahtilõigatud kaart, millel on lastele hästi tuttava ja lihtsa eseme kujutis (näiteks pall või õun). Laps peab panema pildi kokku nii, et tekiks tervikkujund. Eset ei nimetata. Kui pilt on kokku pandud (ükskõik missuguse tulemusega), paneb õpetaja lapse ette kaks asja: ühe, mille kujutis on lahtilõigatud kaardil, ja teine on kõrvaline asi, näiteks kuubik. Laps peab valima selle asja, mille ta kokku pani, ja võrdlema saadud kujutist esemega. Õpetaja aitab tal võrrelda, kasutades piiritlevat liigutust. Siis nimetatakse, mis asi see on.

Seejärel antakse lapsele teisi lahtilõigatud pilte mitmesuguste esemete kujutistega (kui esimesel pildil on pall lõigatud pikuti pooleks, siis teine pilt on lõigatud põikipidi, kolmas diagonaalselt).

Mängu korrates palutakse lapsel panna kokku keerulisemaid pilte (kala, jonnipunn, maja).

2. variant. Lapse ette pannakse 3–4 ühe pildi (näiteks auto) osa ja üks teise pildi (jonnipunni) osa ning palutakse tal pilt kokku panna. Lõpuks antakse talle valida ja võrrelda kahte asja (auto ja jonnipunn), mida ta võrdleb õpetaja abiga pildil oleva kujutisega.

Järgmistes mängudes lõigatakse kaardid lahti teisiti.

Joonista terve

Eesmärk. Jätkata eseme osade pööramist kujutluses, ühendada neid tervikuks, s.t opereerida kujudega ettekujutuses, toetudes eseme tervikkujule.

Vahendid. Lastele hästi tuntud esemete erineva lõikejoonega lahti lõigatud pildid, paber, mustad või pruunid viltpliiatsid või tavalised pliiatsid.

Mängu käik. Õpetaja paneb lapse ette lahtilõigatud kaardi ja palub joonistada pildi ilma eset kokku panemata. Laps joonistab ja ütleb, mille ta joonistas. Nüüd palub õpetaja lapsel pildi kokku panna ja selle uuesti joonistada.

Leia oma mänguasi

Eesmärk. Jätkata eseme osade pööramist kujutluses, ühendada neid tervikuks, s.t opereerida kujudega ettekujutuses, toetudes eseme tervikkujule.

Vahendid. Lastele tuttavate esemete lahtilõigatud pildid (kontuurid), paberilehed ja pliiatsid või mustad (pruunid) viltpliiatsid igale lapsele, mänguasjad ja esemed, mida on pildil kujutatud.

Mängu käik. (Mängitakse grupis.) Laual on lina all mänguasjad ja muud esemed. Õpetaja jagab lastele lahtilõigatud pildid juhuslikus asetuses. Iga laps saab kujutise. Õpetaja palub lastel tähelepanelikult pilte vaadata, neid mitte kokku panna, ja kui ta on andnud igaühele paberi ja pliiatsi (või viltpliiatsi), joonistada terve pilt. Kui joonistused on valmis, võtab õpetaja lina laual olevate mänguasjade pealt ära ja palub igal lapsel leida see asi, mille ta joonistas. Lapsed leiavad asjad üles, ütlevad, mis need on, ja võrdlevad oma joonistusega.

Teeme raamatu

Eesmärk. Kujutada ette situatsiooni, mida on kirjeldatud jutustuses, koostada see lahti võetud tasapinnaliste vormide abil, kinnistada kleepimisoskust, õpetada koos töötama.

Vahendid. Valge paberi lehed igale lapsele, jutustusele vastavad esemete tasapinnalised kujutised, kandikud, liim, pintslid, lapid.

Töö käik.

1. variant. Õpetaja räägib lastele, et nad hakkavad koos ilusate piltidega raamatut tegema. Ta jagab lastele lehed (raamatu leheküljed), kujutiste elemendid kandikul, ja palub tähelepanelikult kuulata muinasjuttu „Lind ja kass”. Ta loeb seda aeglaselt, pikemate peatuste ja pausideta: „Õues kasvas puu. Puu lähedale tuli lind. Siis lendas lind puu latva. Tuli kass. Kass tahtis lindu kätte saada ja ronis puu otsa. Lind lendas puu otsast alla maa peale. Kass jäi puu otsa.” Seejärel küsib õpetaja, millest ta jutustas, mida tegid lind ja kass. Järgneb jutustuse analüüs etappide kaupa koos kõikide situatsioonide kujutamisega. Õpetaja küsib: „Mis oli alguses?” ja loeb esimese lause: „Õues kasvas puu.” Ta palub lastel leida kandikul puu ja panna see lehele. Ta tuletab meelde, et puu on all, aidates seda lehele paigutada. Siis ta jätkab: „Puu lähedale tuli lind.” Lapsed leiavad linnu ja panevad selle puu lähedale. Jne.

2. variant. Mängitakse järgmisel päeval 6 lapsega. Õpetaja tuletab neile juttu meelde ja räägib, et ühise raamatu jaoks teeb igaüks oma lehekülje. Lauad pannakse ühte ritta nii, et nende taga istuvad lapsed tegutseksid jutu käigu järgi vasakult paremale. Esimene laps teeb esimese lehekülje, järgmine teise jne. Lapsed võtavad järjest jutu sisu illustreerivaid pilte välja: esimene lehekülg „Õues kasvas puu”, teine lehekülg „Puu lähedale tuli lind”, kolmas „Lind lendas puu latva”, neljas „Tuli kass”, viies „Kass tahtis lindu kätte saada ja ronis puu otsa”, kuues „Lind lendas puu otsast alla maa peale. Kass jäi puu otsa”. Kui kogu jutustus on välja pandud, annab õpetaja lastele liimi, pintslid ja lapid ning lapsed kleebivad kujutised paberile. Õpetaja köidab lehed kokku ja lapsed vaatavad raamatut.

Samamoodi koostatakse pilte vene muinasjuttude „Tare-tareke”, „Kakuke”, „Kes ütles näu” jt järgi.

Arva ära, millest ma rääkisin

Eesmärk. Tunda esemeid ära suulise kirjelduse järgi, toetudes esemete tajule nägemise abil.

Vahendid. Eri vormi, värvuse ja funktsiooniga mänguasjad.

Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis õpetaja laua ümber. Õpetaja paneb lauale neli lastele tuttavat mänguasja (lipu, palli, kuuse ja matrjoška) ning räägib, et tema esitab mõistatusi, aga lapsed peavad ära arvama, mis mänguasjast jutt käib. Seejärel kirjeldab ta lühidalt üht laual olevat asja (näiteks „ümmargune, punane ja sinine, hüppab hästi, temaga saab mängida”). Kui lapsed ei oska ära arvata, ütleb õpetaja need sõnad veel kord aeglaselt, tehes iga omaduse järel pausi. Kui mõistatus on lahendatud, küsib õpetaja, kuidas nad oskasid ära arvata, mis sõnad neile abiks olid. Seejärel paigutab ta asjad laual ümber ja kirjeldab järgmist eset: „Kasvab metsas okkaline ja roheline, jõuludeks

tuleb meie juurde.” Asjad, mida mõistatatakse, peavad vahetuma, sest muidu jäävad lastele sõnad meelde. Nad peavad mõistma kõnet, toetudes olemasolevatele kujutlustele ja tajule, mis aitavad luua koos sõnaga ühtse terviku.

Mõistatused

Eesmärk. Tunda esemeid ära suulise kirjelduse järgi, toetudes esemete tajule nägemise abil.

Vahendid. Mänguasjad või lastele hästi tuttavate esemete kujutistega pildid.

Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis. Õpetaja laual on pildid kummuli. Ta kutsub lapse välja, palub mõistatuse ära arvata ja leida vastus pildil. Siis kirjeldab ta üht lastele hästi tuttavat eset (näiteks: „Seisab toas põrandal, sel on neli jalga, sel on iste ja seljatugi. Selle peal saab istuda”). Laps pöörab laual olevaid pilte, leiab vastuse ja näitab teistele lastele. Teine laps mõistatab sisult eelmisega sarnast mõistatust, kuid selle lõpus on oluline eristav tunnus (näiteks „Seisab toas põrandal. Sel on neli jalga. Linaga kaetud, selle peal on taldrik”).

Hiljem saab esitada raskemaid mõistatusi, näiteks: „Suvel hall, talvel valge, pikad kõrvad, lühike saba. Kellelegi kurja ei tee, aga kõiki kardab.”

Tee kuusk (tegevus)

Eesmärk. Õpetada omadusi süstematiseerima, koostades esemete rea.

Vahendid. Järkjärguliselt kasvavas suuruses rohelised tasapinnalised kolmnurgad (igal lapsel 5), igaühel kandikud ja paberilehed, viis kolmnurka näidiseks.

Tegevuse käik. Õpetaja annab lastele paberilehed ja kandikud kujudega ning palub teha ilusaid kuuski.

Lapsed täidavad ülesande iseseisvalt. Seejärel kutsub õpetaja lapse, kes kuuse õigesti kokku pani, tahvli juurde, ja palub tal panna tahvlile suurtest osadest kuusk. Lapsed vaatavad näidist ja õpetaja täpsustab kuuse kokkupaneku põhimõtet: „Näe, kui ilus kuusk tuli välja – kõige väiksem kolmnurk on üleval, keskel on suurem, siis veel suurem, veel suurem, ja kõige suurem kolmnurk on all.”

Leia matrjoškale koht

Eesmärk. Õpetada omadusi süstematiseerima, koostades esemete rea.

Vahendid. Kuueosaline matrjoška.

Mängu käik. (Individuaalne või 2–3 lapsega.) Õpetaja võtab laste ees matrjoška lahti ja paneb vaheosad paaris lauale. Siis paneb ta matrjoškad suuruse järgi ritta, jättes nende vahele võrdsed intervallid. Õpetaja palub lastel silmad kinni panna, võtab ühe matrjoška, ühtlustab matrjoškade vahekauguse ja palub lastel ära võetud matrjoškale õige koha leida.

 Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010