Mängutööriistade kasutamine


Mängutööriistade kasutamine Mängutööriistadega mängimine kujundab laste liigutuste koordinatsiooni. Nad õpivad nägemise abil hindama esemetevahelist kaugust ja sellele vastavalt vahenditega tegutsema. Neil areneb silmamõõt, visadus ja sihikindel tegutsemine. See kokku on aluseks lihtsamate tööoskuste kujundamisele. Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil Aed maja ümber Eesmärk. Õpetada kasutama mängutööriistu, jätkata eseme kui eesmärgi ja eseme kui…

Abivahendite kasutamine esemete omadusi arvestades


Abivahendite kasutamine esemete omadusi arvestades Järgnevad mängud on suunatud probleemsituatsioonile iseseisvalt lahenduse leidmise kujundamisele abivahendeid kasutades, võttes seejuures arvesse olukorra iseärasusi ja kasutades vastavaid tegutsemisviise. Erilist tähelepanu pööratakse proovimismeetodile kui ülesande praktilisele lahendusviisile. Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil  Arva ära, mis torus on Eesmärk. Õpetada vastandama eseme kui eesmärgi ja eseme kui vahendi…

Ümbrusest leitavate abivahendite või riistade kasutamine


Ümbrusest leitavate abivahendite või riistade kasutamine Esimesel aastal tutvuvad lapsed esemete ja vahenditega, millel pole kindlat funktsiooni. Neid asju saab samuti rühmitada. Lastele tuleb selgeks teha: selleks et kätte saada kõrgel olevat asja, tuleb leida asi, mille peale saab ronida (tool, pink, tumba jne). Kui mänguasi on kuskile veerenud või sattunud prakku, tuleb leida kepitaoline…

Vaateväljas olevate abivahendite ja tööriistade kasutamine


Vaateväljas olevate abivahendite ja tööriistade kasutamine Selle alajaotuse mängud tutvustavad lastele mitmesuguseid ümbrusest leitavaid abivahendeid (tööriistu) ja nende kasutamise võtteid probleemsituatsioonis. Laps peab nägema esemete seoseid, mis aitavad tal selles olukorras tegutseda. Mänge tuleb korraldada nii, et iga laps saaks alguses täita ülesannet iseseisvalt, seejärel jälgida teiste tegevust ja üldistada saadud kogemust. Sellepärast asuvad lapsed…

Näitliku-praktilise mõtlemise areng


Näitliku-praktilise mõtlemise areng Sündides ei ole lapsel välja kujunenud mõtlemisvõimet. Esimesed mõtlemisprotsessid tekivad tal ümbritsevate esemete omaduste ja suhete tunnetamise, nendega tegutsemise ja tajumise tulemusel. Järelikult on taju ja mõtlemise areng ühtne tervik. Esimesed lapse mõtted on praktilised, tegevusega seotud. Seda väga varast mõtlemisvormi nimetatakse näitlikuks-praktiliseks ja see soodustab teiste, keerulisemate – näitliku-kujundilise ja sõnalise…