Abivahendite kasutamine esemete omadusi arvestades


Abivahendite kasutamine esemete omadusi arvestades

Järgnevad mängud on suunatud probleemsituatsioonile iseseisvalt lahenduse leidmise kujundamisele abivahendeid kasutades, võttes seejuures arvesse olukorra iseärasusi ja kasutades vastavaid tegutsemisviise. Erilist tähelepanu pööratakse proovimismeetodile kui ülesande praktilisele lahendusviisile.

Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil

 Arva ära, mis torus on

Eesmärk. Õpetada vastandama eseme kui eesmärgi ja eseme kui vahendi omadusi.

Vahendid. Purunemiskindlast materjalist mõlemast otsast avatud läbipaistev toru pikkusega 30 cm, laiusega 4 cm, toru keskel on väike värvilisse riidesse keeratud mänguasi, kaks keppi (diameeter 1 cm, pikkus 14 ja 40 cm).

Mängu käik. Lapsele näidatakse toru ja pööratakse tähelepanu sellele, et toru keskel on mingi nutsakas.

Õpetaja teeb ettepaneku see kätte saada ja vaadata, mis seal sees on. Toru lähedal on lühike ja pikk kepp. Laps peab valima sobiva kepi, kasutama seda abivahendina ja nutsaku kätte saama. Õpetaja pöörab tähelepanu vahendi omadustele: „Kui ühe kepiga ei saa asja kätte, tuleb võtta teine ja proovida sellega.”

Helise, kelluke

Eesmärk. Jätkata praktilise ülesande tingimuste analüüsimist, lahendada ülesanne proovimise teel.

Vahendid. Alusele kinnitatud kelluke, nöör.

Mängu käik. Nähtaval kohal olev alusele kinnitatud kelluke, mis pole laste käeulatuses. Kella tila külge on seotud nöör. Põrandal seistes saab laps selle vabalt kätte. Mõlemale poole on kella aluse külge kinnitatud „valed” nöörid, mis on pikemad kui tila küljes olev nöör. Lapsel palutakse kella helistada. Ülesanne seisneb selles, et ta taipaks kasutada seda nööri, mis on tila küljes. Lapsele antakse võimalus ise valida õige nöör. Kui ta korduvalt tõmbab „vale” nööri, ütleb õpetaja: „Sa ju kuuled, et kell ei helise. Proovi tõmmata teist nööri.” Mängu lõpus täpsustab õpetaja, missuguse nööri abil õnnestus kella helistada.

Pane auto garaaži

Eesmärk. Jätkata praktilise ülesande tingimuste analüüsimist, lahendada ülesanne proovimise teel.

Vahendid. Auto, garaaž, pael.

Mängu käik. Laps istub laua taga. Tema ees laual on mängugaraaž, laua teises otsas on auto, küljes pael.

Kinnitatud paela kõrval on „valed” paelad. Paelte otsi saab laps kätte, autot mitte. Ülesanne seisneb selles, et laps taipaks kasutada auto külge seotud paela ja autot lähemale tõmmata. Õpetaja palub lapsel masin kätte saada ja see garaaži panna. Enne tuleb lapsele öelda, et toolilt ta püsti tõusta ei tohi. (Mäng on eelmisega analoogne.)

Lükka pall korvi

Eesmärk. Jätkata praktilise ülesande tingimuste analüüsimist, lahendada ülesanne proovimise teel.

Vahendid. Pall, kepp, korv.

Mängu käik. Laps istub laua taga. Laua teises otsas on pall nii kaugel, et laps ei saaks seda käega võtta. Lapsest vasakul on laual lühike kepp, laua kõrval põrandal on pikk kepp. Põrandal on palli lähedal korv. Õpetaja palub lapsel palli korvi lükata toolilt tõusmata. Laps peab taipama kasutada palli lükkamiseks pikka keppi. Raskuste puhul pöörab õpetaja lapse tähelepanu sellele, et lühikese kepiga ei ulatu ta pallini, tuleb võtta teine kepp. Kui laps selle peale ka ei võta pikka keppi, teeb õpetaja ettepaneku: „Proovi lükata selle kepiga,” ja osutab pikale kepile. Ülesande lahendamise järel on tingimata veel kord vaja pöörata lapse tähelepanu esemete-vahendite omadustele: „Missuguse kepiga sa ulatasid palli lükata? Miks?”

Võta vanker

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete tingimuste analüüsimist, arvestada esemete omadusi eesmärgi saavutamiseks, jätkata praktiliste ülesannete lahendamisel proovimismeetodi kasutust.

Vahendid. Rõngaga vanker, väiksed mänguasjad, ekraan.

Mängu käik. Laual on lapse väljasirutatud käe ulatusest kaugemal vanker, mille küljes on rõngas. Sellest on pandud läbi pael, mille mõlemad otsad on viidud külgedele 50 cm kaugusele. Laps ei saa neid kätte. Vankri liigutamiseks on vaja kasutada ühtaegu paela mõlemat otsa. Vankris on ilusad väiksed mänguasjad. Ülesanne seisneb selles, et laps peaks võtma kinni paela mõlemast otsast korraga ja tõmbama vankrit enda poole. Kui ta tõmbab paela ühest otsast, libiseb pael rõngast välja ja vanker jääb oma kohale. Õpetaja palub lapsel tõmmata vanker enda juurde ja mängida mänguasjadega. Kui laps tõmbab paela ühest otsast, paneb õpetaja paela ekraani taga rõngast läbi. Tähtis on, et laps veenduks ise, et paela tuleb tõmmata kahest otsast korraga. Seepärast on tarvis anda talle võimalus täita eesmärki mitmekordse proovimisega. Kui ta ikkagi ei taipa, kuidas ülesannet õigesti lahendada, näitab õpetaja talle seda aeglaselt ette. Siis täidab laps ülesande iseseisvalt. Õpetaja teeb mängust kokkuvõtte.

Anna ennast kätte, kala

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete tingimuste analüüsimist, arvestada esemete omadusi eesmärgi saavutamiseks, jätkata praktiliste ülesannete lahendamisel proovimismeetodi kasutust.

Vahendid. Akvaarium, plastmassist kalad, rõngaga kepp, kahvaga kepp, konksuga kepp.

Mängu käik. Akvaariumis on plastmassist kalad. Õpetaja räägib lapsele: „Vaata, kuidas kalad vees ujuvad.”

Siis teeb ta ettepaneku kalu püüda. Basseini lähedal on kepid. Kui laps ei taipa kahva võtta, annab õpetaja talle proovida teisi püügivahendeid. Vajaduse korral näitab ta kahvaga tegutsemist. Iga laps peab püüdma mõne kala.

Mängu tuleb mitu korda korrata, et lapsed õpiksid kahva kasutama.

Võta kuulid välja

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete tingimuste analüüsimist, arvestada esemete omadusi eesmärgi saavutamiseks, jätkata praktiliste ülesannete lahendamisel proovimismeetodi kasutust.

Vahendid. Veepurk, võrguga kepp, kahvel, lusikas, rõngaga kepp.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele kõrget poolest saadik veega täidetud purki, mille põhjas on kuulid, ja räägib: „Kuulid kukkusid vette, need tuleb sealt kätte saada.” Purgi lähedal on võrguga kepp, lusikas, kahvel, rõngaga kepp.

Lastele antakse võimalus kõiki neid vahendeid kasutada. Tähtis on, et nad iseseisvalt leiaksid kõige sobivama vahendi. Vajaduse korral näitab õpetaja, kuidas võrguga keppi kasutada.

Anna jänesele süüa

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete tingimuste analüüsimist, arvestada esemete omadusi eesmärgi saavutamiseks, jätkata praktiliste ülesannete lahendamisel proovimismeetodi kasutust.

Vahendid. Purgi sees porgand, jänes, kahvel, lusikas, kahv, kopsik.

Mängu käik. Õpetaja toob tuppa jänese ja räägib, et sel on kõht tühi. Ta küsib lastelt, mida jänesele anda.

Lapsed nimetavad kapsast, porgandit, leiba jne. Õpetaja toob purgi, milles on porgand, ja proovib seda käega kätte saada, aga purgisuu on kitsas, käsi ei mahu sisse. Ta palub lastel teda aidata. Teisel laual on võrguga kepp, lusikas ja kahvel. Lapsed peavad leidma sobiva vahendi ja õpetaja abiga porgandi kätte saama, s.t kasutama kahvlit. Mängu lõpus palub õpetaja lastel põhjendada abivahendi valikut.

Sõiduta matrjoškasid

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete tingimuste analüüsimist, arvestada esemete omadusi eesmärgi saavutamiseks, jätkata praktiliste ülesannete lahendamisel proovimismeetodi kasutust.

Vahendid. Vedamispulgaga vanker, rõngaga kepp, konksuga kepp, kahvel, matrjoškad.

Mängu käik. Vedamispulgaga vanker asub lapse käeulatusest kaugemal. Vankris on matrjoškad. Lapsest vasakul on laua servas rõngaga kepp, konksuga kepp ja kahvel. Õpetaja palub lapsel vankri kätte saada ja matrjoškasid sõidutada. Laps peab taipama kasutada rõngaga keppi, kinnitama selle vankri pulga taha ja vankrit vedama. Lapsele antakse võimalus lahendada ülesanne proovimise teel. Kui laps täidab ülesande, palutakse tal seletada, miks ta kasutas rõngaga keppi, aga mitte mõnda teist asja.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010