Näitliku-praktilise mõtlemise areng


Näitliku-praktilise

mõtlemise areng

Sündides ei ole lapsel välja kujunenud mõtlemisvõimet. Esimesed mõtlemisprotsessid tekivad tal ümbritsevate esemete omaduste ja suhete tunnetamise, nendega tegutsemise ja tajumise tulemusel. Järelikult on taju ja mõtlemise areng ühtne tervik. Esimesed lapse mõtted on praktilised, tegevusega seotud. Seda väga varast mõtlemisvormi nimetatakse näitlikuks-praktiliseks ja see soodustab teiste, keerulisemate – näitliku-kujundilise ja sõnalise – mõtlemise kujunemist.

Tavapäraselt areneval lapsel ilmnevad esimesed näitliku-praktilise mõtlemise märgid esimese eluaasta lõpus, teise alguses. Koolieelses eas suudab laps lahendada jõukohaseid praktilisi ülesandeid, leida lahendusi erinevates olukordades. Isegi tavapärase arenguga lapse puhul on näitliku-praktilise mõtlemise täiustumiseks tingimata tarvis tegevust pedagoogiliselt korraldada, õpetada ümbritsevas keskkonnas orienteerumise viise, üldistada esemetega tegutsemise kogemust.

Pakutav didaktiliste mängude ja harjutuste ning ülesannete süsteem on esitatud kasvavas keerukusastmes, mis aitab tutvustada lastele esemelise tegutsemise viise, lahti mõtestada oma iseseisvat tegevust.

Õpetaja peab õpetama lapsi tegutsema abivahendite ja tööriistadega. Kogemus tekib iseseisva tegutsemise ja täiskasvanu matkimise tulemusel. Tegevusi üldistavad nii õpetaja kui ka laps kõne abil. Vajalik on äratada huvi lihtsaimate mõtlemisülesannete lahendamise vastu, aktiviseerida laste mõttetegevust.

 

Abivahendite või tööriistade kasutuse kinnistamine

Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil

Anna karule süüa

Eesmärk. Tutvustada lapsi esemete-vahenditega.Vahendid. Karu, lastemööbel ja nõud.

Mängu käik. (Mängitakse mängunurgas.) Õpetaja paneb karu laua taha istuma, paneb tema ette taldriku ja palub lastel karule putru anda. Kui lapsed ei taipa, miks on lusikat vaja, küsib õpetaja: „Millega tuleb putru võtta?”, „Millega te putru sööte?” Seejärel palub ta lapsel võtta lusikas ja karule süüa anda. Kui lapsed ei oska mängus toimetada, näitab õpetaja ette, kuidas seda teha. Mängu lõpus täpsustatakse, et inimesed söövad lusikaga ja karule ning nukule tuleb ka lusikaga süüa anda.

Kostitame nukke

Eesmärk. Jätkata abivahendite tutvustamist.

Vahendid. Kaks nukku, nukumööbel ja nõud.

Mängu käik. (Mängitakse mängunurgas.) Õpetaja paneb kaks nukku laua taha istuma ja nende ette lauaserviisi ilma tassideta. Ta palub lastel anda nukkudele teed ja kompvekke. Kui lapsed ei taipa tasse võtta, tuletab õpetaja meelde: „Millest juuakse teed?” Seejärel palub ta lapsel tuua kapist tassid ja pakkuda nukkudele teed. Kui lastel tekib raskusi, võib kasutada matkimismeetodit. Mängu lõpus täpsustab õpetaja, et teed juuakse tassist ja nukkudele anname juua ka tassist.

Sõiduta jänest

Eesmärk. Tutvustada lapsi esemete-vahenditega.Vahendid. Karu, lastemööbel ja nõud.

Vahendid. Kaks jänest ja kaks autot.

Mängu käik. (Mängitakse mängunurgas.) Õpetaja võtab kaks autot ja paneb kummassegi jänese istuma.

Ühel autol on nöör, teisel ei ole. Õpetaja kutsub kaks last ja palub neil jäneseid sõidutada. Muidugi on ühel lapsel mugav autot nöörist vedada, teisel (ilma nöörita) ei ole. Õpetaja pöörab sellele tähelepanu ja seob laste nähes teisele autole nööri külge. „Nüüd on hea autot vedada,” räägib õpetaja ja näitab, kuidas tuleb nöörist kinni võtta. Lapsed veavad autot nöörist kordamööda.

Küpsetame pirukaid

Eesmärk. Tutvustada lapsi esemete-vahenditega.Vahendid. Karu, lastemööbel ja nõud.

Vahendid. Vormide komplekt.

Mängu käik. Kui on soe ilm, istuvad lapsed liivakasti ääres. Õpetaja palub neil nukkudele kooki küpsetada ja jagab vormid laiali. Kui lapsed ei märka, et kühvleid ei ole ja hakkavad liiva peoga võtma, peatab õpetaja tegevuse ja räägib: „Ärge palun võtke liiva kätega! Millega liiva tõstetakse?” Siis annab ta lastele kühvlid ja näitab, kuidas nendega tegutseda. Lõpuks üldistab õpetaja laste tegevuse ja ütleb, et liiva tõstmiseks saab kasutada kühvlit.

Kasta lille

Eesmärk. Tutvustada lapsi esemete-vahenditega.Vahendid. Karu, lastemööbel ja nõud.

Vahendid. Toataimed, veeämber, kastekann.

Tegevuse käik. Laste ees laual on toalill. Toa teise seina ääres on veeämber. Õpetaja räägib lastele, et lille on vaja kasta. Ta kutsub ühe lapse ja palub tal seda teha. Laps ei hakka tegutsema. Õpetaja kutsub teie lapse. Kui ükski laps ei arva ära, mis abivahendeid on vee võtmiseks vaja kasutada, küsib õpetaja: „Kas kätega saab lille kasta? (Näitab, kuidas vesi peost välja jookseb.) Kätega vett tassida ei saa. Mille sisse tuleks vett võtta, et lille kasta?” Lapsed vastavad ja kastavad lille, kasutades mitmesuguseid abivahendeid. Õpetaja üldistab vastused: „Vett võib võtta tassi sisse, kastekannu sisse.”

 

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010