Vaateväljas olevate abivahendite ja tööriistade kasutamine


Vaateväljas olevate abivahendite ja tööriistade kasutamine

Selle alajaotuse mängud tutvustavad lastele mitmesuguseid ümbrusest leitavaid abivahendeid (tööriistu) ja nende kasutamise võtteid probleemsituatsioonis. Laps peab nägema esemete seoseid, mis aitavad tal selles olukorras tegutseda.

Mänge tuleb korraldada nii, et iga laps saaks alguses täita ülesannet iseseisvalt, seejärel jälgida teiste tegevust ja üldistada saadud kogemust. Sellepärast asuvad lapsed koos saatva täiskasvanuga rühmaruumist väljaspool. Õpetaja kutsub enda juurde rühmaruumi lapsi ükshaaval selleks, et igaüks täidaks mõtlemisülesande iseseisvalt, mitte matkides. Kui õpetaja kutsub teise lapse, siis vaatab esimene teise tegevust kõrvalt. Nii tehakse kõigi lastega. Iga laps, kes on ülesande täitnud, jääb rühmaruumi. Õpetaja õpetab lapsi olema kannatlikud ja hoiduma kaaslasele ette ütlemast, kuidas ülesannet täita. Tegevuse lõpus innustab õpetaja lapsi omandatud kogemust sõnaliselt lahti mõtestama ja üldistama.

Eri vahenditega tegutsemise kogemus on tingimata vajalik, kuid sellest üksi ei piisa. Laps peab üldistama ka oma kaaslaste tegevust.

Suunates läbimõeldult laste tegevust, kujundab õpetaja nende oskust keskenduda praktiliste ülesannete iseseisvale lahendamisele, õpetab kasutama abivahendeid ja riistu, jälgima algusest lõpuni oma liigutusi ja kasutatava eseme toimet. Lapse isiklik kogemus kujuneb täiskasvanu matkimise, iseseisva tegutsemise ja sõnalise üldistuse tulemusel.

 Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil

Anna nukule õhupall

Eesmärk. Õpetada analüüsima praktilise ülesande tingimusi, kasutama abivahendeid sel juhul, kui neil puudub kindel ülesanne.

Vahendid. Nukk, kaks õhupalli, tool.

Mängu käik. Õpetaja mängib nuku ja õhupalliga, laps jälgib mängu. Seejärel palub õpetaja lapsel võtta kapi otsast teine õhupall ja mängida nukuga. Õhupall on pandud kapi otsa nii, et põrandal seistes laps seda kätte ei saa. Ta peab taipama kasutada tooli, mis on tema vaateväljas. Kui laps ei tule selle peale, aitab õpetaja tal tingimusi analüüsida: „Kas sa põrandalt ulatad palli võtma? Mõtle, kust sa abi saad. Mida sa pead võtma?” – ja osutab käega tooli poole. Kui laps ka selle peale ei oska ülesannet täita, võib talle ette näidata ja seletada, miks on tooli tarvis.

Lõpuks täpsustab õpetaja: „Õhupall oli kõrgel. Sa võtsid tooli ja siis sa ulatusid palli võtma.”

 Anna karule pall

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete tingimuste analüüsi õpetamist, õpetada kasutama vahendeid neil juhtudel, kui neil pole otsest funktsiooni ja tegevusviis pole ette nähtav.

Vahendid. Karu, pall, kepp.

Mängu käik. Õpetaja mängib karuga palli ja lükkab palli kapi alla nii, et laps ei saa seda käega kätte. Ülesanne seisneb selles, et laps taipaks kasutada keppi, mis asub tema vaateväljas. Kui ta seda ei tee, aitab õpetaja tal tingimusi analüüsida: „Pall on kaugel. Leia, millega sa selle kätte saaksid. Mõtle. (Osutab käega kepi poole ja üldistab tegevuse.) Käega me palli kätte ei saa. Otsisime ja leidsime kepi. Me saime palli kepi abil kätte.” Lõpuks üldistab õpetaja: „Kui käega ei ulata võtma, tuleb leida see asi, mis aitab.”

 Pall võrku

Eesmärk. Õpetada eset-vahendit (keppi) kasutama, arendada silmamõõtu.

Vahendid. Puust alusel 40 cm pikkune renn, renni otsas on kapronvõrk, pall (diameetriga 4,5 cm), 20 cm pikkune ja 1 cm jämedune puust kepp, eesriie, jänku.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele jänest, kellel on käppade vahel väike renn. Ta juhib tähelepanu sellele, et pall jäi renni kinni ja nüüd tuleb aidata jänesel õhupall võrku lükata. Lapsed otsivad, millega palli edasi lükata. Kui nad ei suuda vajalikku eset leida, osutab õpetaja kepile. Iga laps peab ise palli võrku lükkama ja selle kätte saama.

Mängu lõpus teeb õpetaja kokkuvõtte laste tegevusest, ütleb, et nad lükkasid palli kepiga.

Võta võti

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete lahendamise tingimuste analüüsi, kasutada abivahendeid.

Vahendid. Üleskeeratav mänguasi, võti, pink.

Mängu käik. Õpetaja näitab lapsele üleskeeratavat mänguasja. Võti ripub seinal nii, et laps ei ulatu seda põrandal seistes ära võtma. Ta peab taipama kasutada abivahendina pinki, mis asub tema vaateväljas. Mängitakse analoogiliselt eelmiste mängudega.

Võta mänguasi ära

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete lahendamise tingimuste analüüsi, kasutada abivahendeid.

Vahendid. Üleskeeratav mänguasi, pink, võti.

Mängu käik. Õpetaja annab lapsele üleskeeratava mänguasja võtme, mänguasi asub läbipaistvas kotis konksu otsas. Laps peab aru saama, et ta peab mänguasja kättesaamiseks abivahendina kasutama nurgas seisvat pinki.

Lükka pall korvi

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete lahendamise tingimuste analüüsi, kasutada abivahendeid.

Vahendid. Pall, kepp, korv.

Mängu käik. Õpetaja paneb lapse laua äärde istuma. Laua vastasääres on pall. Laps ei saa seda käega haarates kätte. Samal laual on kepp. Õpetaja palub lapsel lükata pall korvi, mis asub laua ääres põrandal, aga toolilt tõusta ei tohi. Kui laps ei taipa keppi võtta, räägib õpetaja: „Mõtle, kuidas saad lükata. Vaata, ehk leiad midagi, mis sind aitaks,” ja osutab kepile. Vajaduse korral näitab õpetaja, kuidas ülesannet täita. Mängu lõpus teeb õpetaja kokku võtte.

Õhupallid

Eesmärk. Jätkata praktiliste ülesannete lahendamise tingimuste analüüsi, kasutada abivahendeid.

Vahendid. Õhupallid, toolid, pingid.

Mängu käik. Õpetaja toob tuppa mõned õhupallid. Nende külge on enne seotud pikad paelad. Lapsed viskavad palle õhku ja proovivad neid kinni püüda. Osa palle jääb kapi otsa. Nende kättesaamiseks võtavad lapsed paelaotsast kinni, aga kui paela pole näha, tuleb taibata võtta tool või pink. Kui nad ei kasuta neid asju abivahendina, aitab õpetaja neid. Mängu lõpus üldistab õpetaja laste tegevuse: „Kui pael ripub, saab paelast tõmmates palli kätte, aga kui paela ei ole, tuleb võtta tool või pink ja pall ära võtta.”

 Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010