Kaheosaliste ülesannete täitmine


Kaheosaliste ülesannete

täitmine

Kaheosaliste ülesannete lahendamisega näitlikult-praktiliselt puutuvad lapsed kokku siis, kui tegevusse lülitatakse vahe-eesmärk, kui abivahend ei asu vahetult lapse vaateväljas. Selle vahendi saamiseks tuleb lahendada lisaülesanne: kas valmistada vahend ette (vabastada liigsetest detailidest, puhastada ära) või teha vahend kui tööriist valmis. Sel juhul võib laps vahe-eesmärgi mõjul kõrvale kalduda ja unustada peaeesmärgi. Lapse eesmärgipäraselt tegutsema õpetamine on tähtsamaid koolieeliku kasvatamise ülesandeid. Vajadusega selliselt tegutseda ei puutu ta kokku mitte ainult praktilises, vaid ka mõttelises plaanis näiteks aritmeetika või algebra ülesannete lahendamisel.

Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil

Võta mänguasi ära

Eesmärk. Õpetada lahendama kaheastmelisi praktilisi ülesandeid, järgides lõppeesmärki, analüüsida ümbritsevat olukorda.

Vahendid. Kilekotis olev üleskeeratav mänguasi, tool, mille peal on ehitusmaterjalide kast.

Mängu käik. Õpetaja teeb lapsele ettepaneku saada kätte kott mänguasjaga, mis ripub konksu otsas, aga mida põrandal seistes kätte ei saa. Paki kättesaamiseks peab laps kasutama tooli, aga enne selle pealt ehitusriistade kasti ära võtma. Õpetaja juhib lapse tähelepanu lõppeesmärgile. „Kas sa käega ulatad mänguasjani? Mida sa pead tegema, et seda kätte saada?” Õpetaja aitab lapsel teadvustada vahe-eesmärki – vabastada tool ja võtta selle pealt ehitusmaterjalide kast ära. Õpetaja jälgib, et ehitusmaterjal ei köidaks lapse tähelepanu mängima hakkamiseks.

Pärast ülesande täitmist üldistab õpetaja lapse tegevuse, räägib talle, et alguses ta tegi tooli tühjaks, aga siis kasutas seda mänguasja kättesaamiseks.

Võta auto ära

Eesmärk. Õpetada lahendama kaheastmelisi praktilisi ülesandeid, järgides lõppeesmärki, analüüsida ümbritsevat olukorda.

Vahendid. Üleskeeratav mänguasi, kapi otsas olev kepp, tool.

Mängu käik. Õpetaja näitab lapsele autot, keerab selle üles ja see sõidab justkui „kogemata” kapi alla. Et autot kätte saada, peab laps võtma kapi otsast kepi, kasutades tooli. Mängu lõpus palub õpetaja lapsel täpsustada tegevuste järjekorda: mida ta tegi alguses, mida pärast, miks ta tooli võttis. Vajaduse korral aitab õpetaja lapsel ülesande täitmist mõtestada.

Võta ära torus olev asi

Eesmärk. Õpetada lahendama kaheastmelisi praktilisi ülesandeid, järgides lõppeesmärki, analüüsida ümbritsevat olukorda.

Vahendid. Läbipaistev toru, mille sees on pakk väikse mänguasjaga, kokkukeeratud traat.

Mängu käik. Õpetaja palub lapsel vaadata, mis torus on, ja pakk ära võtta. Toru lähedal on kokkukeritud traat. Laps peab taipama traadi lahti harutada ja kasutama traati paki torust välja lükkamiseks. Kui lapsel tekib raskusi, ütleb õpetaja talle tegevusi ette. Kui ülesanne on täidetud, räägib laps, mida ta tegi.

Mäng õhupallidega

Eesmärk. Õpetada lahendama kaheastmelisi praktilisi ülesandeid, järgides lõppeesmärki, analüüsida ümbritsevat olukorda.

Vahendid. Õhupallid, nöörikera, käärid.

Mängu käik. Õpetaja puhub laste ees õhupallid täis ja jagab need lastele. Pallid lähevad tühjaks. Õpetaja küsib: „Mida on tarvis teha, et pallidega saaks mängida?” Kui lapsed ei arva ära, et kerast on vaja nööri võtta, ütleb õpetaja: „Tuleb lõigata nööri, otsige, millega saab nööri lõigata.” Lapsed leiavad käärid, lõikavad kerast nööri, seovad õpetaja abiga õhupallid kinni ja mängivad.

Pallimäng

Eesmärk. Õpetada lahendama kaheastmelisi praktilisi ülesandeid, järgides lõppeesmärki, analüüsida ümbritsevat olukorda.

Vahendid. Kaks lühikest keppi, mida saab teineteisega jätkata, s.t kahest kepist saab teha ühe.

Mängu käik. Õpetaja mängib lastega palli, mis „ootamatult” kapi alla veereb. Kapi lähedal on kaks keppi.

Õpetaja palub lapsel pall kapi alt ära võtta. Vajaduse korral õpetab ta, kuidas keppi pikendada. Kui ülesanne on täidetud, juhib õpetaja lapse tähelepanu sellele, et ühe kepiga ei saa palli kätte, kepid tuleb ühendada. Pärast mängivad lapsed kättesaadud palliga.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010