Põhjusliku mõtlemise elementide areng


Põhjusliku mõtlemise

elementide areng

Tegevuses puutuvad lapsed kokku füüsiliste nähtustega, kuid tavaliselt ei mõtesta nad lahti seda, mida nad näevad. Huvi nähtuste ja nende põhjuste vastu tekib lapsel siis, kui sündmuste tavaline käik on häiritud. Teiste sõnadega – huvi nähtuste põhjuse vastu on orienteerumisreaktsioon. Sellepärast on põhjusliku mõtlemise arendamise mängudes ja harjutustes vaja luua situatsioone, kus alguses kulgeb kõik tavapäraselt, kuid siis toimub midagi ebaharilikku, mis rikub sündmuse tavalist käiku.

Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil

Lükka palli

Eesmärk. Kutsuda lastes esile orienteerumisreaktsioon harjumuspärase olukorra häirumisele, ärgitada neid otsima häire põhjusi, tekitada huvi põhjuse kõrvaldamise vastu.

Vahendid. Kaks plastmasskuubikut ja kaks plastmasspalli (üks pall on nähtamatult naelaga kinnitatud kuubiku külge).

Mängu käik. Õpetaja paneb lauale kaks kuubikut, mõlema peal on pall. Ta kallutab kuubikut ja pall veereb ära. Õpetaja teeb lapsele ettepaneku kallutada teist kuubikut. Laps kallutab kuubikut, kuid pall püsib paigal. Kui laps otsib palli ebatavalise „käitumise” põhjust (võtab kuubiku ja palli kätte, uurib neid jne), siis kiidab õpetaja teda.

Kui laps seda ei tee, kordab õpetaja situatsiooni uuesti ja palub ka lapsel oma tegevust korrata. Ta küsib lapselt, miks tema pall ei kuku maha, ja hakkab koos lapsega põhjust otsima. Naela nähes hüüab õpetaja: „Näe! Nael segab!”

Tee karp lahti

Eesmärk. Kutsuda lastes esile orienteerumisreaktsioon harjumuspärase olukorra häirumisele, ärgitada neid otsima häire põhjusi, tekitada huvi põhjuse kõrvaldamise vastu.

Vahendid. Sirklikarbi tüüpi karp, kaks pilti.

Mängu käik. (Individuaalne mäng.) Õpetaja paneb kaardid lauale kummuli, ütleb lapsele, et tal on ilusad pildid. Ta võtab sirklikarbi, paneb pildi sinna sisse ja suleb karbi, jättes selle tihvtiga lukustamata. Nüüd teeb ta lapsele ettepaneku karp avada ja pilti vaadata. Laps teeb karbi kerge vaevaga lahti. Sel ajal kui laps pilti vaatab, paneb õpetaja karpi teise pildi ja suleb karbi tihvtiga. Ta teeb lapsele uuesti ettepaneku karp lahti teha ja teine pilt välja võtta. Kui laps püüab karpi jõuga avada, teeb õpetaja ettepaneku otsida põhjust, miks karpi avada ei saa, proovida karpi teisiti avada, leida, mis segab.

Peida jänes ära

Eesmärk. Kutsuda lastes esile orienteerumisreaktsioon harjumuspärase olukorra häirumisele, ärgitada neid otsima häire põhjusi, tekitada huvi põhjuse kõrvaldamise vastu.

Vahendid. Kaks puust kaanega kaetud kasti, mille kaaned liiguvad soont mööda, plastmassist jänes.

Mängu käik. (Mängitakse kahe lapsega.) Õpetaja toob tuppa ühe lapse, näitab talle jänest ja kasti. Ta palub lapsel mõelda teise lapse jaoks jänese kohta mõistatuse, aga jänes panna kasti ja kaas kinni. Laps mõtleb õpetaja abiga mõistatuse, peidab mänguasja ära, paneb kastikaane kinni ja liigutab seda mööda soont. Õpetaja paneb lapsele märkamatult soone peale pulga, et kast ei saaks liikuda.

Õpetaja toob tuppa teise lapse ja talle esitatakse mõistatus. Olenemata sellest, kas ta lahendab mõistatuse ära või mitte, palutakse tal mänguasi kastist välja võtta. Et kast ei avane tavalisel moel, palub õpetaja lapsel leida põhjus ja ülesanne lahendada.

Sõiduta karu

Eesmärk. Kutsuda lastes esile orienteerumisreaktsioon harjumuspärase olukorra häirumisele, ärgitada neid otsima häire põhjusi, tekitada huvi põhjuse kõrvaldamise vastu.

Vahendid. Karu on autos. (Üks ratas on halvasti kinnitatud.)Mängu käik. Õpetaja palub lapsel karule autosõitu teha. Kui laps hakkab autot vedama, tuleb ratas alt ära ja auto kaldub küljele. Laps otsib põhjust ja proovib seda kõrvaldada. Õpetaja aitab teda. Selle järel sõidutab laps karu. Mängu lõpus palub õpetaja lapsel rääkida, mis autoga juhtus.

Puhume õhupalle

Eesmärk. Kutsuda lastes esile orienteerumisreaktsioon harjumuspärase olukorra häirumisele, ärgitada neid otsima häire põhjusi, tekitada huvi põhjuse kõrvaldamise vastu.

Vahendid. Kaks õhupalli, üks on terve, teisel on auk sees, nöörid.

Mängu käik. Õpetaja räägib, et ta puhub õhupallid täis ja lapsed hakkavad nendega mängima. Ta puhub ühe palli täis, seob nööriga kinni ja paneb selle lauale. Puhub teist palli, seob kiiresti kinni, aga pall läheb tühjaks.

Õpetaja puhub seda palli veel kord ja küsib lastelt, mis juhtus, ergutades lapsi põhjust leidma. Ta kutsub ühe lapse enda juurde, paneb tema käe pallil selle koha juurde, kust õhk välja tuleb, ja aitab tal auku leida.

Kasta lille (tegevus)

Eesmärk. Kutsuda lastes esile orienteerumisreaktsioon harjumuspärase olukorra häirumisele, ärgitada neid otsima häire põhjusi, tekitada huvi põhjuse kõrvaldamise vastu.

Vahendid. Toalill kuiva mullaga, katkine kruus (auk põhjas), ämber veega.

Mängu käik. Õpetaja palub lapsel kasta aknalaual olevat lille. Vähemalt 2 m kaugusel aknast on ämber veega ja kruus. Laps võtab kruusiga vett ja viib selle lille juurde. Vesi jookseb kruusist välja. Lapse tähelepanu on tingimata vaja juhtida sellele, et sellises olukorras lille kasta ei saa. Õpetaja küsib, mis juhtus, ja palub leida põhjuse. Vajadusel aitab ta last.

Kes on osav

Eesmärk. Kutsuda lastes esile orienteerumisreaktsioon harjumuspärase olukorra häirumisele, ärgitada neid otsima häire põhjusi, tekitada huvi põhjuse kõrvaldamise vastu.

Vahendid. Akvaarium, kaks veepurki, mille põhjas on kivid, kaks kühvlit, millest üks on katki.

Mängu käik. (Mängitakse kahe lapsega.) Õpetaja palub lastel võtta kühvli abil purgist kive ja panna need akvaariumisse. See, kes võtab kivid korralikult välja, on osav laps. Lapsed võtavad kühvlid ja hakkavad ülesannet  täitma. Ühel lapsel õnnestub kõik, aga teisel mitte. Õpetaja vahetab nende kühvlid ära ja nüüd osutub osavaks teine laps. Kui lapsed ise selle ajani põhjust ei leia (katkine kühvel), paneb õpetaja mõlemad kühvlid kõrvuti ja palub lapsel valida, missugust kühvlit ta tahaks võtta, ning põhjendada oma valikut.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010