Kõnega kaasnevate liigutuste arendamise mängud


Kõne kujunemise protsess sõltub lapse kogu liigutussfääri arengust. Liigutusanalüsaatori lülitatus kõnetegevusse soodustab artikulatsiooniaparaadi täiustumist ja häälereaktsioonide arengut. Artikulatsiooniaparaadi ja artikulatsiooniliigutuste treening soodustab algsete kõnevormide, s.t korduvate silpide ja sõnade rütmilise struktuuri omandamist. Samal ajal soodustab kujunev rütmitunne luuletuste tajumist ja jäljendamist, kus koolieeliku jaoks on peamine rütmi domineerimine intonatsiooni ja teiste kõne komponentide üle.

Süsteemsed harjutused käeliigutuste treenimiseks, mis stimuleerivad kõne arengut, on ka peaaju koore töövõime tõstmise võimas vahend ja liigutusaanalüsaatori areng on määrava tähtsusega inimaju funktsioonide väljakujunemises.

Üldliigutuste arendamine kõne saatel

Kõnearendusmängud ja harjutused

Jänes

Eesmärk. Õpetada lapsi täiskasvanut matkides liigutusi sooritama, tegutsema vastavalt mängu reeglitele.

Mängu käik.

Sõnad/Tegevus

Jänes Kikk-kõrv hipa-hopp

Lapsed hoiavad mõlema käe nimetissõrme pea kõrval

hüppab metsas hipp ja hopp,

ja hüppavad kahel jalal kohapeal.

üle lombi, üle mätta,

Käed samas asendis, hüppavad kahel jalal ette ja taha.

tema ei jää metsas hätta. (T. Puik)

Lennuk

Eesmärk. Õpetada lapsi täiskasvanut matkides liigutusi sooritama.

Mängu käik. Õpetaja näitab, kuidas mängida lennukit: viib käed kõrvale, peopesad ülespoole, tõstab käed üles – sissehingamine, teeb pöörde küljele. Hääldab uu-uu-uu (lennuki undamine) – väljahingamine, seisab sirgelt, laseb käed alla – paus jne. Seejärel ärgitab täiskasvanu lapsi liigutusi matkima ja loeb luuletust.

Sõnad/Tegevus

Lennuk, lennuk

Käed tõusevad külgedele, peopesad ülespoole.

läheb lendu uu-uu-uu

Pöörded paremale ja vasakule ja väljahingamine.

uu-uu-uu

laskub maha, seisma jääb.

Seis, käed külgedel.

Lapsed matkivad täiskasvanu liigutusi, loevad luuletust ja teevad kätega liigutusi. Mängitakse mitu korda.

Poisid marsivad

Eesmärk. Jätkata lastele selle õpetamist, kuidas matkida täiskasvanu liigutusi; kujundada huvi kõne saatel toimuvate liikumismängude vastu.

Mängu käik. Täiskasvanu räägib lastele, et nad hakkavad nüüd marssima.

Sõnad/Tegevus

Poisid, ritta, kodu poole,

üle vainu marssides.

Üks, kaks, kolm!

Tuhk ja tolm!

Üle vainu marssides.

Jalad sirgu, nina püsti,

sammud käivad matsudes!

Üks, kaks, kolm!

Tuhk ja tolm!

Sammud käivad matsudes!

(E. Enno)

Lapsed liiguvad rivis üksteise selja taga, põlvi kõrgele tõstes.

Oluline on, et koos liikumisega ütleksid lapsed ka laulu sõnu.

Edaspidi teeb õpetaja mängu keerulisemaks – lapsed kasutavad erinevat kõndi.

Sõnad/Tegevus

Suured jalad astuvad

Lapsed kõnnivad aeglaselt põlvi kõrgele tõstes.

top, top, top, top.

Väiksed jalad sibavad

Lapsed jooksevad lühikeste sammudega.

tip-tap, tip-tap, tip-tap.

(T. Puik)

Kassid läksid kalale

Eesmärk. Õpetada reguleerima liigutuste sujuvust ja jõudu,, hoida tasakaalu, lugeda liigutuste rütmis luuletust.

Sõnad/Tegevus (T. Puik)

Kassid läksid kalale,

Lapsed astuvad paigal seistes kuuldamatult jalalt jalale (kass kõnnib vaikselt)

ikka jalalt jalale.

Sama liikumine.

Pita-päta, pita-päta,

Tugevad asted vastu põrandat.

läbi rohu, üle mätta.

Põlvest kõverdatud jalg üles, hoida tasakaalu, jalg teise jala kõrvale.

(E. Raud)

Tii-tii, tipa-tapa

Eesmärk. Arendada sõrmeliigutusi ja nendega kaasnevat kõnet.

Mängu käik. Juhtiva käe nimetis- ja teise sõrmega „astub” laps iga sõna peal ühe „sammu” laua peal edasi.

Kolmanda salmirea alguses tuleb samade liigutustega tagasi. Alguses tehakse liigutusi ja öeldakse salmi ühe käega, siis teisega, lõpuks kahe käega korraga. (T. Puik)

Sõnad

Tii, tii, tipa-tapa, astu samm ja teine veel.

Tii, tii, tipa-tapa, astu teise sammu veel.

(I. Truupõld)

Kiisu

Eesmärk. Jätkata liigutuste sooritamist täiskasvanut matkides, ühendada oma tegevus kõne juhisega.

Sõnad/Liigutused

Kiisuema nurr-nurr

Lapsed lamavad põrandal.

ärkas üles nurr-nurr,

Lapsed tõusevad neljakäpukile.

käppa tõstis, nurr-nurr,

Vasak jalg sirutub üles (taha).

vaatas ringi, nurr-nurr.

Laps vaatab (pöörab pead) vasakule.

Õue minna ta ei taha,

Lapsed pöörduvad selili, tõstavad käsi ja jalgu.

parem heidab magama.

Pööravad tagasi kõhuli.

(T. Puik)

Karussell

Eesmärk. Õpetada lapsi liikuma vastavalt sõnalisele instruktsioonile; saata liigutusi kõnega.

Mängu käik. Lapsed seisavad ringis nägudega üksteise kuklasse. „Võtme keeramise” liigutusega pannakse karussell käima. Joostakse kiireneva tempoga ringis. Seejärel joostakse ringis vastassuunas, aegamööda tempot aeglustades. Sõnade lõppedes jäädakse kükkasendisse.

Lä-heb käi-ma, lä-heb käi-ma,

pikkamööda, pikkamööda,

võtab hoogu, võtab hoogu,

kiiremini, kiiremini,

ruttu, ruttu, ruttu, ruttu,

ringiratast, ringiratast!

Tasem, tasem, tasem, tasem,

jääbki seisma, jääbki seisma.

Stopp!

(T. Puik)

Mängu võib korrata 2–3 korda. Mängu lõpus teeb õpetaja kokkuvõtte ja täpsustab: „Mis on selle mängu nimi, mida me täna mängisime?” Oluline on, et lapsed teeksid liikumismängu nimele vastavaid liigutusi.

Lähme jänesele külla

Eesmärk. Õpetada lapsi liikuma vastavalt sõnalisele instruktsioonile; saata liigutusi kõnega.

Mängu käik. Õpetaja kutsub lapsi ringi ja palub teha matkivaid liigutusi. Ta ütleb luuletust ja samal ajal teeb käteliigutusi, mida lapsed matkivad.

Sõnad/Tegevus

Õues seisab väike maja.

Peopesad on koos, pöidlad horisontaalselt, teised sõrmed on suunatud vertikaalselt allapoole.

Ümberringi palju puid.

Käed liiguvad laineliste liigutustega kõrvale.

Siin on puu.

Käed liiguvad sirgelt ette.

Siin on põõsas.

Käteringid.

Siin on lilli ilusaid.

Lainetaolised käteliigutused.

Maja ümber kõrge aed.

Käteliigutused ülalt alla.

Aia sees on puhas õu.

Käed liiguvad laiali külgede poole.

Teeme lahti värava.

Käed liiguvad rinnalt külgede poole laiali.

Maja juurde jooksuga.

Esimese ja teise sõrme liigutused edasi-tagasi.

Ukse peale kop-kop-kop.

Rusikaga koputused vastu põrandat.

Kes on kodus? Kop-kop-kop.

Õlgade kehitus ja hämmeldunud käteliigutused.

Jänku tuleb, ütleb tere.

Nimetis- ja keskmise sõrme näitamine, teised sõrmed on rusikas.

Tulge tuppa, kogu pere.

Peopesade kokkulöömine neli korda.

(T. Puik)

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010