Kõnemängud sõrmeliigutuste saatel


Paat

Eesmärk. Õpetada lapsi matkima täiskasvanu käteliigutusi, kujundada huvi oma tegevuse kõnega saatmise vastu.

Vahendid. Plastmassist paat.

Mängu käik. Õpetaja juhib laste tähelepanu paadile ja ütleb, et käed oskavad väga palju teha. Täna hakkavad lapsed oma kätega mängima. Õpetaja räägib: „Vaata hästi tähelepanelikult minu käsi ja tee samasuguseid liigutusi.”

Sõnad/Tegevus

Teeme ühe väikse paadi,

Lapsed ühendavad kaks pihku paadikujuliselt.

sõidan üle ookeani.

Lapsed teevad kahe käega (paadiga) lainetaolisi liigutusi.

Minu paat on uus ja tore,

mul on kaasas kogu pere.

(T. Puik)

Mängu mängitakse mitu korda. Õpetaja püüab saavutada seda, et lapsed mitte ainult ei kordaks tema liigutusi, vaid hakkaksid ka luuletust järele ütlema.

Minu pere

Eesmärk. Õpetada lapsi tegema kindlaid sõrmeliigutusi ja samal ajal luuletust ütlema.

Mängu käik. Õpetaja paneb lapsed laua taha istuma ja räägib: „Täna mängime oma sõrmedega. Nad on kõik üks sõbralik pere. Vaadake minu sõrmi ja tehke nii nagu mina.” Ta demonstreerib sõrmeliigutusi: sõrmed on rusikasse tõmmatud, seejärel hakkab ta järjekorras sõrmi lahti „lükkama”, alustades pöidlast. Samal ajal loetakse salmi:

See sõrm on vanaisa,

see sõrm on vanaema,

see sõrm on isa,

see sõrm on ema,

see me väike laps.

Kokku kõik on meie pere.

(Kirjandusmuuseum)

Viimase lause ajal võtab õpetaja teise käe sõrmedega harjutusi teinud sõrmede ümbert kinni. Lapsed matkivad õpetajat.

Ema keetis putru

Nimetissõrmega tehakse peopesas ringliigutusi ja painutatakse sõrmi järjekorras kokku.

Sõnad/Tegevus

Meie ema putru keetis,

Sõrm teeb teise käe peopesas ringliigutusi,

putru keetis,

painutab juhtiva käega teise käe pöidla pihku,

lapsi toitis,

painutab kotinõela pihku,

see sai,

painutab pikkpeetrit,

see sai,

painutab nimetamatsi,

see ei saanud,

viibutab väikeatsi,

tema tegi pahandust.

(T. Puik)

Lapse sõrmed

Sõrmede näitamist ja liigutamist alustatakse väiksest sõrmest, surudes neid peopessa. Kui jõutakse pöidlani, surutakse see teiste sõrmede peale ja ringitatakse kätt randmest ühele ja teisele poole.

Lapse käel on viis sõrme, (näidatakse laialisirutatud sõrmi),

viis sõrme lapse käel:

(alustatakse painutamist)

üks sõrm ja teine sõrm,

kolmas sõrm ja neljas sõrm,

viies sõrm on pöial,

tema sõrmi hoiab.

(Kirjandusmuuseum)

Teeme kooki

Mari kutsus endale külalisi. (Käteplaksud, kord üks, kord teine käsi peal.) „Jaan tuleb ja Jüri tuleb, Märt tuleb ja Pärt tuleb.” (Pooleldi kõverdatud nimetissõrmega võtab õpetaja kinni vasaku käe poolpainutatud sõrmede otstest, alustades väiksest sõrmest, ja liigutab neid kergelt.) „Palun, väike Ats!” (Parema käe nimetissõrm kiigutab neli korda kergelt vasaku käe väikest sõrme.) Mari hakkas külalisi kostitama: „Jaan saab koogi ja Jüri saab koogi, Märt saab koogi ja Pärt saab koogi ja väike Ats saab koogi.” (Käteplaksud, kord vasak, kord parem käsi peal. Vasak käsi pöördub peopesaga ülespoole ja parema käe pöial surub kergelt vasaku käe „padjakestele”, alustades pöidlast, just nagu kooke sinna peale pannes.) Mari hakkas külalisi ära saatma: „Head aega, Jaan, head aega, Jüri, head aega, Märt, head aega, Pärt! (Parema käe sõrmed painutavad vasaku käe sõrmi pihku, alustades pöidlast.) Aga sina, väike Ats, ole veel minuga!” (Parema käe kolm esimest sõrme silitavad õrnalt vasaku käe väikest sõrme edasi-tagasi ülalt alla.)

Sõrmed, magama

Õpetaja näitab lastele sõrmede võimlemist – iga sõrme massaaži kõne saatel. Lapsed teevad matkivaid liigutusi ja räägivad:

See sõrm tahab magada.

Pöidla massaaž alt küüne poole – kerge näpistamine.

See sõrm läks voodisse.

Nimetissõrme massaaž.

See sõrm jäi tukkuma.

Pikkpeetri massaaž.

See sõrm juba magab.

Nimetamatsi massaaž.

See sõrm magab kõvasti.

Väikeatsi massaaž.

(T. Puik)

Sõrm läks jalutama

Eesmärk. Õpetada lapsi iga sõrme eraldi välja sirutama, teha kindlaid liigutusi kõne saatel.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele oma käsi ja räägib, et sõrmedele meeldib tee peal kõndida. Hoides sõrmi rusikas peale pöidla, näitab, kuidas poiss tatsub mööda teed, aga siis hüppab üle mätaste ja lompide. Ta teeb lastele ettepaneku panna sõrmed samasse asendisse ja tatsuda kordamööda iga sõrmega alguses mööda teed, siis hüpata.

Liigutakse tekstile vastavas tempos. Samal ajal öeldakse salmi.

Pöial kõndis mööda teed: tip-tap, tip-tap.

Kotinõel läks sama teed: tip-tap, tip-tap.

Kolmas sõrm läks väga kaua: tipa-tapa-tipa-tapa.

Neljas hüppas ühe korra: hopp.

Väikeats läks üle mätta: hopa-hopp. (T. Puik)

Mängitakse mõlema käe sõrmedega. Mängu lõpus ütleb laps koos õpetajaga ja iseseisvalt: „Tip-tap-tip-tap.”

Patsu-patsu kooki

Sõnad/Tegevus

Patsu-patsu kooki.

Löö käsi tasakesi omavahel kokku.

Veere-veere kakku.

Hõõru käsi õrnalt vastamisi.

Sili sealihaga!

Tee ühe käega teisele käeseljale pai.

Kasta kanamunaga!

Tee sama teise käega.

Pane ahju – supsti!

Vii käed hoogsalt ette.

Võta välja – lupsti!

Vii käed hoogsalt rinnale.

Söö ära, nämm-nämm!

Vii käed suu juurde.

Lapse käel on viis sõrme

Mängu käik. Lapsed tõstavad üles parema käe ja osutavad vasaku käega sellele, lugedes samal ajal teksti.

Sõrmi loendades vajutatakse iga sõrm alla. Sama kordub vasaku käega.

Lapse käel on viis sõrme,

viis sõrme lapse käel,

üks ja kaks ja kolm ja neli,

väike sõrm on viies sõrm.

(Kirjandusmuuseum)

Kus me käed?

Lapsed liigutavad teksti saatel sõrmi ja näitavad igat nimetatavat sõrme eraldi. Sõnade tip-tap peale koputavad lapsed selle sõrmega vastu lauda. Lõpuks plaksutatakse käsi vastamisi, pöörates vaheldumisi peale paremat ja vasakut kätt.

Kus on, kus on meie käed?

Meie käed on siin. (Lapsed sirutavad käed ette.)

Ole valmis, pöialpoiss,

tip-tap, tip-tap, ole valmis, pöialpoiss.

Ole valmis, kotinõel.

Tip-tap, tip-tap, ole valmis, kotinõel.

Ole valmis, pikkpeeter,

tip-tap, tip-tap, ole valmis, pikkpeeter.

Ole valmis, nimetamats,

tip-tap, tip-tap, ole valmis, nimetamats.

Ole valmis, väikeats,

tip-tap, tip-tap, ole valmis, väikeats.

(Õppemängud koolieelsetele lasteasutustele. Tallinn, 1970).

Äike

Eesmärk. Jätkata kõne saatel liigutuste sooritamist vastavalt tekstile.

Mängu käik. Õpetaja pöördub laste poole ja ütleb:Oi-oi, taevas on tumedad pilved, vist hakkab sadama.”

Ta tõstab käed üles, nagu katsuks, kas juba sajab, ja ütleb lastele: Hakkaski sadama!”

Õpetaja: „Tibutab peenikest vihma” (mõlema käe nimetissõrmega koputatakse tasakesi lauale).

„Vihma sajab kõvemini” (lauale koputatakse kõikide sõrmedega).

„Sajab rahet” (lauale koputatakse sõrmenukkidega).

„Lööb välku” (kätega tehakse õhus sik-sak liigutusi).

„Müristab! – vaikselt, tugevamini, väga tugevasti!” (lapsed plaksutavad kätega vastavalt müristamise tugevusele järjest kõvemini ning seejärel vaiksemaks jäädes).

„Lapsed jooksevad koju” (sõrmedega tehakse laual jooksuliigutusi ja peidetakse käed selja taha).

(L. Kivi. Met. juhend)

Liisusalmid

Eesmärk. Laiendada ja täpsustada laste sõnavara, arendada hääldamist.

Õpetaja istub lapsega, näod vastamisi. Luuletuse rütmile vastavalt lüüakse käteplakse. Olenevalt lapse oskustest ja kaaskõnest saab lüüa käsi vastamisi, risti.

Meie õue lendas lind,

otsib toitu sealt ja siit.

Kui sa talle teri viid,

siis ta lauldes kiidab sind.

Kassipojad kiisu, miisu

leidsid nurgast vana viisu.

Sihker-sahker, ussi-pussi,

viisu paelad läksid vussi.

Virra-võrra värinal

sõidab rong seal vurinal.

Tipa-tapa, tipa-tii,

sipa-sapa, sipa-sii.

Emmel on üks väike uba,

lapsekene upa-upa.

Mul on saapad väikesed,

ninaotsal päikesed.

Aknast sisse vaatas kuu,

aknast välja jõulupuu.

(Liisusalmid ja lasteriimid. Tallinn, 2009).

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010