Mängud-dramatiseeringud. KAKUKE


Mängud-dramatiseeringud

Mängud-dramatiseeringud erinevad eeltoodud mängudest oluliselt. Lapsed peavad mõistma mängu sisu, jätma meelde tegevuste järjekorra ja kõnematerjali, mille abil nad peavad suhtlema. Mängud-dramatiseeringud muutuvad ehtsaks alles siis, kui sisu on lapsele mõistetav ja ka emotsionaalselt vastu võetud.

Tingimata on vaja lapsi ette valmistada tegelaste kujutamiseks, õpetada kõnematerjali mõistma ja jäljendama, luua toimuva suhtes positiivne hoiak. Seega eelneb mängudele-dramatiseeringutele terve hulk ettevalmistavaid mänge.

Kõnearendusmängud ja harjutused

Kakuke

Ettevalmistav etapp koosneb neljast episoodist: kakuke kohtas jänest, kakuke kohtas hunti, kakuke kohtas karu ja kakuke kohtas rebast.

Esimene etapp (ettevalmistav) – tutvumine muinasjutu tegelastega.

Eesmärk. Täpsustada laste kujutlusi jänesest, karust, hundist, rebasest, tekitada nende suhtes emotsionaalne hoiak, õpetada kujutama neid tegelasi (võtta endale roll).

1. Tutvumine jänesega.

Vahendid. Mängujänes, jänesemütsid vastavalt laste arvule, trumm, kauss ja porgandid.

Mängu käik. Õpetaja toob rühma uue mänguasja – jänese, vaatleb seda koos lastega ja räägib, et jänes on hea, lahke, rõõmus, hüppab hästi ja oskab trummi mängida. Õpetaja näitab lastele neid jänese omadusi ette. Siis küsib ta, mida jänes sööb (porgandit, kapsast) ja ütleb, et jänes ei tee kellelegi halba. Seejärel võtab ta jänesemütsid ja palub lastel hüpata jänese moodi. Lapsed panevad mütsid pähe ja hüppavad-kargavad mööda tuba. Siis teatab õpetaja, et jänesel on kõht tühi, ja toob tuppa kausi porganditega. Lapsed söövad porgandeid.

2. Tutvumine hundiga.

Vahendid. Mänguhunt, hundimüts. Õpetaja näitab lastele mänguhunti, juhib tähelepanu tema välimusele.

Ta räägib, et hunt on tark loom, kes jookseb metsas palju ringi. Ta murrab söögiks väiksemaid loomi. Lapsed proovivad pähe hundimütse.

3. Tutvumine karuga.

Vahendid. Mängukaru, karumütsid.

Mängu käik. Õpetaja näitab lastele karu, vaatab seda koos lastega, räägib, kuidas karu kõnnib ja et ta sööb mett ja marju. Kõik lapsed panevad karumütsid pähe ja mängivad karusid.

4. Tutvumine rebasega.

Vahendid. Mängurebane, rebase mask või kõrvad ühe lapse jaoks, linde, tibusid ja jäneseid kujutavad mütsid ülejäänud lastele.

Mängu käik. Õpetaja toob rühma uue nuku – rebase. Teda vaadeldes pööratakse tähelepanu välimusele, värvusele, suurele kohevale sabale, väikestele kõrvadele, sellele, et ta hiilib tasa, on kaval, viib oma urgu väikseid jäneseid, hiiri, tibusid, kanu ja kukkesid. Õpetaja teeb lastele ettepaneku mängida, määrab ühe lapse rebaseks

(talle pannakse mask ette) ja näitab, kuidas rebane hiilib. Ülejäänud lapsed panevad ka mütsid pähe. Rebane läheb nurka ja jääb magama, aga linnud ja jänesed lõbutsevad, hüppavad metsalagendikul. Õpetaja lööb tamburiini, rebane ärkab üles ja hiilib vaikselt laste juurde. Need märkavad rebast ja jooksevad laiali, püüdes jõuda toolile istuma (majja peitu pugeda). Rebane püüab hiljaks jäänu kinni ja viib oma nurka. Mängu korratakse.

5. Tutvumine kakukesega.

Eesmärk. Tutvuda kakukesega, tekitada positiivset hoiakut kakukese vastu, pöörata tähelepanu tema välimusele (ümmargune, veereb kiiresti, lõbus, naeratav, laulab).

Vahendid. Kakuke, mängukass, koer, siil.

Mängu käik. Mängitakse nukuteatri vormis. Õpetaja lauale ilmub kakuke.

Kakuke (veereb ja laulab): Mina olen kakuke, mina olen kakuke.

(Teisest laua otsast ilmub jänes.)

Jänes: Tere!

Kakuke: Tere!

Jänes: Kes sa oled?

Kakuke: Mina olen kakuke.

Jänes: Küll sa oled ümmargune ja punapõsine. Mida sa teha oskad?

Kakuke: Ma oskan laulda ja kiiresti joosta.

Jänes (imestunult): Kuidas sa joosta saad, sul pole ju jalgu?

Kakuke: Ma oskan veereda. (Näitab.)

Jänes: Kakuke, kakuke, ma söön su ära!

Kakuke: Ära söö, ära söö! Kuula, ma parem laulan sulle.

Jänes: No laula pealegi!

Kakuke (laulab): Jänesekene, jänkukene, eide käest pagesin ära, taadi käest pagesin ära, sinu käest pagen ka ära.

(Hakkab kiiresti edasi liikuma, nii et jänes ei jõua järele.)

Jänes: Kuhu sa lähed?

Kakuke (pikkamööda): Metsa.

(Jänes läheb ka ära.)

Kui mängu korratakse, tuleb kakuke teiselt poolt ja ütleb, et ta tuli laste juurde. Lapsed tulevad õpetaja laua juurde, võtavad kakukese kätte ja vaatavad teda. Lapsed laulavad koos õpetajaga kakukese laulu.

Teine etapp – tutvumine „Kakukese” muinasjutuga.

Eesmärk. Jätkata muinasjutu teema ja tegelaste vastu positiivse hoiaku kujundamist, pöörata tähelepanu sellele, et kakukesega kohtub mitu looma, korrata kakukese ja jänese, kakukese ja hundi, kakukese ja karu, kakukese ja rebase dialoogide teksti.

Mängu käik.

1. variant. Õpetaja (jutustab muinasjutu episoode ja lülitab jutustusse tegevused mänguasjadega): Eit küpsetas kakukese ja pani selle aknalauale jahtuma. Kakuke jahtus, jahtus akna peal, kuni tal hakkas igav. (Ilmub kakuke.) Keeras siis ennast akna pealt müüri peale, müüri pealt akna alla maha ja hakkas teed mööda edasi veerema.

(Kakuke liigub mööda lauda.)

Veeres, veeres teed mööda ikka kiiremini ja kiiremini. Teel tuli talle vastu jänes. (Ilmub jänes.)

Jänes: Kakuke, kakuke, ma söön su ära!

Kakuke: Ära söö, ära söö! Kuula, ma parem laulan sulle.

Jänes: No laula pealegi!

Kakuke laulab: Jänesekene, jänkukene, eide käest pagesin ära, taadi käest pagesin ära, sinu käest pagen ka ära.

Õpetaja: Ja kakuke hakkas jälle kiiresti-kiiresti edasi liikuma, nii et jänes ei saanud mitte ligigi.

Jänes: Läkski ära! Veeres ära!

Ilmub hunt, jääb kakukese vastu seisma.

Hunt: Kakuke, kakuke, ma söön su ära!

Kakuke: Ära söö! Ära söö! Kuula, ma parem laulan sulle.

Hunt: No laula pealegi!

Kakuke: Hundikene, soekene, eide käest pagesin ära, taadi käest pagesin ära,

jänese käest pagesin ära, sinu käest pagen ka ära.

Kakuke hakkab kiiresti veerema ja pääseb hundi käest minema.

Õpetaja: Veeres siis kakuke ikka edasi ja edasi, kuni talle tuli vastu karu. (Ilmub karu ja jääb jänese vastu seisma.)

Karu: Kakuke, kakuke, ma söön su ära!

Kakuke: Ära söö, kange karu! Ma parem laulan sulle ilusa laulu. Karukene, kangekene, eide käest pagesin ära, taadi käest pagesin ära, jänese käest pagesin ära, hundi käest pagesin ära, sinu käest pagen ka ära.

(Kohe hakkab kakuke jälle kiiresti edasi liikuma, kiiresti-kiiresti ja pääsebki karu käest.) (Karu läheb ära.)

Õpetaja (kakuke ühel pool lauda, teisele poole ilmub rebane): Kakukesele tuli vastu rebane.

Rebane: Tere, kakukene!

Kakuke: Tere-tere!

Rebane: Kui ilus ja ümarik sa oled! Laula mulle!

Kakuke laulab: Rebasekene, reinukene, eide käest pagesin ära, taadi käest pagesin ära, jänese käest pagesin ära, hundi käest pagesin ära, karu käest pagesin ära, sinu käest pagen ka!

Rebane: Küll on ilus laul! Kahju, et ma ei kuule enam hästi. Tule istu mulle nina peale ja laula veel üks kord, siis kuulen paremini.

Kakuke (istub rebase nina peale ja laulab uuesti oma laulu): Rebasekene, reinukene…

Õpetaja: Kaval rebane tegi amps! Ja sõigi kakukese ära.*

(E. Normann, S. Lätt)

2. variant. Sama mängu mängitakse uuesti mänguasjadega, muinasjutu tegelasteks on lapsed. Alguses täidavad nad oma rolle õpetaja abiga: ta näitab igale lapsele, kuidas tema tegelane liigub, ja laps matkib. Vajadusel tegutseb õpetaja koos lapsega. Õpetaja aitab igal lapsel omandada ka tema tegelase teksti.

Õpetaja kutsub lapsi oma laua juurde ja jagab neile mänguasjad: üks saab kakukese, teine jänese, kolmas hundi, neljas karu, viies rebase. Õpetaja räägib muinasjuttu, lapsed kuulavad ja hakkavad sobival ajal liigutama oma mänguasju, seejärel hakkavad ütlema oma tegelase teksti. Õpetaja aitab seejuures. Teksti sõnasõnalist kordamist pole vaja nõuda, kui laps säilitab dialoogi mõttelise külje.

Kolmas etapp – mäng-dramatiseering.

Kakuke

Eesmärk. Jätkata laste kõnelise suhtluse harjutamist, püüda saavutada seda, et lapsed teksti öeldes astuksid tõelisesse suhtlemisse, s.t ei ütleks niisama sõnu, vaid tegutseksid emotsionaalselt.

Vahendid. Kakukese, jänese, hundi, karu ja rebase müts.

Mängu käik. Õpetaja jagab rollid laste vahel ja annab neile mütsid. Seejärel jutustab ta muinasjuttu, aga lapsed kujutavad seda, tegutsedes nii, nagu tegid nukuteatri mänguasjad, ning lülituvad mängu tegelaste tekstiga.

Dialoog peab olema emotsionaalne, andma edasi kakukese ja loomade suhteid. Pole vaja tahta teksti sõnasõnalist kordamist. Mängu lõppedes jutustab õpetaja muinasjuttu veel kord ja täpsustab dialoogi.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010