Mängud-dramatiseeringud KES ÜTLES NÄU


Kes ütles näu

V. Sutejevi muinasjutu „Kes ütles näu” mängimiseks-dramatiseeringuks valitakse neli episoodi: kutsikas kohtab kukke, kutsikas kohtab koera, kutsikas kohtab konna ja kutsikas kohtab kassi.

Ettevalmistav etapp – tutvumine muinasjutu tegelastega.

Eesmärk. Tutvuda muinasjutu tegelastega – koeraga, kukega, kassiga, konnaga, tekitada positiivseid emotsionaalseid suhteid, täpsustada ettekujutusi neist loomadest, õpetada neid kujutama (võtta endale elementaarne roll).

1. Tutvumine kukega.

Vahendid. Mängukukk, kukemütsid vastavalt laste arvule.

Mängu käik. Õpetaja toob rühma uue mänguasja – kuke. Vaadeldakse kukke, räägitakse temast: ilus lind, kõnnib uhkelt, tähtsalt, lehvitab tiibu, kireb ku-ke-lee-gu. Õpetaja näitab lastele kukemütse ja teeb ettepaneku mängida kukki. Lapsed panevad mütsid pähe, kõnnivad kuke kombel mööda tuba, lehvitavad tiibu, kirevad.

2. Tutvumine koera ja konnaga.

Mängitakse sarnaselt eelmise osaga. Õpetaja juhib laste tähelepanu koera kõndimisele ja jooksule, haukumisele ning konnale, kes krooksub krooks-krooks.

3. Tutvumine kassiga.

Vahendid. Mängukass, kassipojad.

Mängu käik. Õpetaja näitab mängukassi. Ta juhib laste tähelepanu sellele, et kass käib tasa, jookseb kiiresti, teeb näu. Kassil on väiksed, karvased pojad, kellele meeldib joosta ja mängida. Seejärel mängitakse mängu „Kass ja kassipojad”. Üks laps on kass, teised on pojad. Kass on majas. Pojad jooksevad toas ringi. Õpetaja loeb salmi:

Nurr-närr, mu isa karune,

nurr-närr, mu ema karune,

nurr-närr, ma ise karune,

nurr-närr, mu pojad karused.

Viimaste sõnade ajal jooksevad pojad kassi juurde ja näuvad. Kass teeb kõigile poegadele pai.

Mängu võib korrata, kassi rollis on keegi lastest.

4. Mäng-dramatiseering

Vahendid. Kutsika, koera, kuke ja kassi mütsid.

Mängu käik. Õpetaja tuletab koos lastega meelde muinasjutu sisu. Seejärel jagatakse rollid. Laps, kes täidab kutsika osa, istub toolile – magab.

Õpetaja on autor-mängujuht ja hakkab jutustama: „Elas kord kutsikas. Kord

jäi ta sügavasti magama. Äkki kuulis ta, et keegi ütles: „Näu!” (Ta tõuseb ja kõnnib mööda tuba.) „Talle tuli vastu kukk. Kutsikas küsis: „Kas sina ütlesid „näu”?” „Ei, mina ütlen … (lehvitab tiibu ja hüüab) ku-ke-lee-gu-u-u!” Edasi

kõndides kuulis kutsikas uuesti „näu” ja kohtas koera: „Kas sina ütlesid „näu”?” Koer urises tigedalt: „R-r-r-r!”

Kutsikas läks edasi ja kuulis jälle „näu”. Ta nägi konna ja küsis: „Kas sina ütlesid „näu”?” Konn hakkas naerma ja ütles: „Konnad ju ainult krooksuvad: krooks-krooks-krooks.” Kutsikas kuulis nüüd päris lähedalt „näu” ja nägi, et aknalaual istus karvane vöödiline kass. Kutsikas tuli tuppa tagasi (läheb uuesti toolile) ja heitis magama. Ta teadis nüüd, kes ütles „näu”.”

(V. Sutejev „Kes ütles näu?” Tallinn, 1958).

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010