Näitliku-kujundilise mõtlemise areng


Näitliku-kujundilise mõtlemise olulisim külg on oskus tegutseda mõttes, opereerides kujutlustega.

Näitliku-kujundilise mõtlemise algetapid on tihedasti seotud tajuprotsesside arenguga. Tajuülesannete lahendamise käigus kulgevad tajuprotsessid tihedas seoses kujutlustega. Et valida näidisele vastavat eset teiste hulgast, on tingimata vaja omada selget kujutlust näidisest. Oskus kujutada eset ette nii, nagu seda on tajutud, on näitliku-kujundilise mõtlemise alus.

Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil

Võta õhupall ära (tegevus)

Eesmärk. Õpetada lahendama ülesannet kujundilises plaanis, kasutades probleemsituatsioonis abivahendeid.

Vahendid. Pilt, millel on kujutatud tuba, seina ääres on kõrge kapp, selle peal on õhupall, kapi lähedal on tool. Toa keskel on hämmastunud näoga poiss: ta ei tea, kuidas õhupalli kätte saada.

Tegevuse käik. Õpetaja palub lapsel vaadata pilti ja öelda, kuidas poiss palli kätte saaks. Kui lapsel on vastamisega raskusi, räägib õpetaja: „Kapp on kõrge, poiss on väike, käega ta palli võtma ei ulatu. Mis aitaks tal palli kätte saada?” Vajaduse korral võib luua konkreetse situatsiooni ja paluda lapsel pall ära võtta. Pärast seda tegevust tuleb lapsele pilti näidata ja paluda tal uuesti öelda, kuidas poiss palli kätte saab.

Kuidas porgandit kätte saada (tegevus)

Eesmärk. Õpetada lahendama ülesannet kujundilises plaanis, kasutades probleemsituatsioonis abivahendeid.

Vahendid. Pilt klaaspurgi kujutisega, purgi põhjas on porgand, pildid vahendite kujutistega (kahvel, lusikas, kühvel, kepp).

Tegevuse käik. Õpetaja paneb kõik pildid lapse ette lauale, palub neid tähelepanelikult vaadata ja öelda, kuidas jänese porgandid kätte saada. Laps peab panema vahendi kujutisega pildi põhipildi juurde. Kui tekib raskusi, võib luua reaalse situatsiooni ja kontrollida valitud vahendi omadusi.

Mis juhtus (tegevus)

Eesmärk. Õpetada lahendama ülesannet kujundilises plaanis, kasutades probleemsituatsioonis abivahendeid.

Vahendid. Pilt, millel on kujutatud ühe puuduva rattaga autot. Ratas on veerenud eemale, autos istub karu, auto kõrval seisab poiss, kellel on ähmi täis ilme.

Tegevuse käik. Õpetaja räägib: „Poiss tahtis karu sõidutada, aga midagi juhtus, karu oleks peaaegu kukkunud. Räägi, mis poisil juhtus.” Kui laps ei oska seletada, tuleb luua reaalne situatsioon ja paluda tal karule sõitu teha.

Seejärel tuleb juhtida tähelepanu sellele, miks auto ei liigu. Kui laps leiab põhjuse, palub õpetaja uuesti seletada, mis poisi autoga juhtus, ja öelda, kuidas kõrvaldada probleemi, et autoga sõita saaks.

 Pane auto garaaži

Eesmärk. Õpetada lahendama ülesannet kujundilises plaanis, kasutades probleemsituatsioonis abivahendeid.

Vahendid. Pildikomplekt.

1. Auto külge on seotud pael. Sellest paelast 0,5cm kaugusele on joonistatud teine pael, justkui esimese pikenduseks. Kinnitatud paelaga risti on pandud teised paela tükid.

2. Auto küljest läheb looklev pael, käänakukohtadest lähevad laiali mõned lahtised paela tükid.

Mängu käik. Õpetaja teeb lapsele ettepaneku vaadata pilti ja öelda, missugusest paelast tuleb kinni võtta, et saaks autot enda poole tõmmata. Raskuste korral loob õpetaja reaalse situatsiooni ja laps saab iseseisvalt aru, missugusest paelast tirida. Seejärel palub õpetaja uuesti pildi järgi rääkida, missugusest paelast on vaja kinni võtta, et saaks auto garaaži viia.

Keda millega kostitada

Eesmärk. Õpetada lahendama ülesannet kujundilises plaanis, kasutades probleemsituatsioonis abivahendeid.

Vahendid. Pildid, millel on kujutatud 1) jänest ja siili, 2) purki porgandiga ja purki õunaga, 3) esemeidvahendeid – kahvel, lusikas, kühvel, kepp.

Mängu käik. Õpetaja paneb lapse ette kõik pildid ja palub rääkida, kellele missugust kosti pakkuda. Seejärel võtab laps vahendi kujutisega pildi ja paneb selle purgi pildi juurde.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010