Tutvumine loodusega


Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil

Kelle lapsed need on?

Eesmärk. Kinnistada laste teadmisi koduloomadest, nende järglastest, häälitsustest, kujundada oskust seostada loomalaste kujutisi pildil olevate täiskasvanud loomadega.

Vahendid. Tahvel, loomade ja nende järglaste pildid: lehm vasikaga, koer kutsikaga, siga põrsastega, kass poegadega.

Mängu käik. Õpetaja annab lastele esemepildid loomalaste kujutistega. Seejärel paneb õpetaja tahvlile ühe looma pildi, lapsed vaatavad oma pilte. Näiteks paneb õpetaja tahvlile lehma pildi ja küsib lastelt: „Kes see on? Kuidas tema last nimetatakse? Kes jookseb oma ema juurde?” Samamoodi tehakse teiste piltidega. Lapsed nimetavad, kes pildil on, ja teevad selle looma häält. Pärast seda kui kõik loomad on oma järglased üles leidnud, öeldakse kooris: „Aasal kõnnib lehm vasikaga, siga põrsastega, kass poegadega ja koer kutsikaga.”

Loto

Eesmärk. Kinnistada laste teadmisi juur- ja puuviljadest, õpetada esemeid täiskasvanu juhise järgi rühmitama.

Vahendid. Kaks suurt kaarti: ühel on juurviljaaed, teisel puuviljaaed, puu- ja juurviljade esemepildid, tahvel.

Mängu käik. Lapsed istuvad laua taga, täiskasvanu näitab suuri kaarte, täpsustab, mis seal on. Ta paneb need pildid tahvlile. Lastele jagatakse ümbrikud esemepiltidega, palutakse neid vaadata ja öelda, mis seal on. Õpetaja teatab lastele, et nad hakkavad mängima niisugust mängu, kus kõik, mis kasvab juurviljaaias, pandaks juurviljaaia pildile, ja kõik, mis kasvab puuviljaaias, pandaks puuviljaaia pildile. Lapsed tulevad järjekorras oma pildiga, näitavad seda teistele, ütlevad, mis pildil on, ja selgitavad, misssuguse pildi juurde see sobib. Näiteks: „See on kirss. Kirss kasvab aias puu otsas,” jne.

Mängu lõpus teevad lapsed üldistuse: „Aias kasvavad puuviljad – kirsid, õunad, ploomid, pirnid; juurviljaaias kasvavad köögiviljad – kurgid, kapsad, tomatid, pipar, kartul, sibul, peet.”

Pealsed ja juured

Eesmärk. Kinnistada kujutlusi juurviljade söödavatest osadest – juurtest ja pealsetest, mõnel juurviljal on söödavad nii juured kui ka pealsed; harjutada terve taime osade kokkupanekut.

Vahendid. Köögiviljad – porgand, kapsas, peet, sibul, kartul, küüslauk.

Mängu käik. Lapsed istuvad laua taga. Õpetaja teatab, et nad hakkavad mängima mängu „Juured ja pealsed”.

„Meie ees laual on juurviljade juured ja pealsed. Ma jagan neist igaühele ühe. Minu märguande peale jookske toas laiali. Järgmise märguande peale „Üks, kaksk, kolm, leia oma paariline!” leidke kiiresti endale paariline – kellel on juure juurde taime maapealne osa.”

Mäng kordub, kuid nüüd on tarvis leida teine osa (juur).

Mängu lõpus ütlevad lapsed, mis on igas juurviljas söödav, kas juur või pealsed. Võib teha kordusmängu kaheosaliste lahtilõigatud piltidega – ühel pool on pealsed, teisel pool juur.

Mis kus kasvab

Eesmärk. Kinnistada laste teadmisi taimedest, rühmitada taimi kasvukoha järgi, arendada aktiivsust ja iseseisvust.

Vahendid. Kolm suurt kaarti metsa, aia ja juurviljaaia pildiga, taimede pildid.

Mängu käik. Lapsed istuvad laua taga, neile näidatakse suuri pilte ja täpsustatakse, mida seal on kujutatud.

Lapsed saavad ümbrikud, milles on mitmesuguste taimede pildid. Lastele teatatakse mängureeglid: „Te peate vaatama oma pilte, minema õpetaja laua juurde ja panema oma pildid suurel kaardil olevasse tühja ruutu.

 Näiteks: siin on seened, mis kasvavad metsas. See on peet, mis kasvab juurviljaaias.” Lapsed võivad omavahel rääkida ja pilte vahetada. Mäng lõpeb, kui kõik pildid on koha leidnud.

Mängu lõpus küsib õpetaja lastelt üle, mis kus kasvab.

Leht, lenda minu juurde

Eesmärk. Kinnistada teadmisi elusloodusest, õpetada nimetama puid ja nende lehti, arendada tähelepanu.

Vahendid. Lastele tuttavate puude (tamme, vahtra, kase) lehtede komplekt, pulga külge kinnitatud lehtede näidised.

Mängu käik. Lapsed seisavad poolringis, õpetaja teatab, et täna hakatakse mängima uut mängu, tuleb olla tähelepanelik. Ta näitab lastele lehtede näidiseid ja ütleb, mis puu lehed need on. Seejärel antakse igaühele 2 lehte.

Muusika saatel liiguvad lapsed vabalt ruumis ringi. Kui muusika katkeb ja õpetaja ütleb: „Leht, lenda minu juurde!”, jooksevad lapsed tema juurde, näitavad oma lehte, võrdlevad seda näidisega ja ütlevad: „Tammeleht. Vahtraleht. Kaseleht.” Mäng kordub, kuid näidisena paneb õpetaja välja ühe ja sama lehe.

Mängu lõpus koguvad lapsed ühe ja sama puu lehed kimpu ja ütlevad, mis need on.

Edaspidi võib mängu korrata, lisades uusi lehti või lilli.

Jahimees ja karjus

Eesmärk. Täpsustada ettekujutust kodu- ja metsloomadest, õpetada õigesti kasutama üldmõisteid – metsloomad ja koduloomad, arendada tähelepanu.

Vahendid. Esemepildid kodu- ja metsloomade kujutistega, tahvel.

Mängu käik. Õpetaja teatab lastele, et hakatakse mängima uut mängu „Jahimees ja karjus”. Ta täpsustab: „Kes on jahimees? Jah, see on mees, kes peab jahti metsloomadele. Tuletage meelde, missuguseid metsloomi te teate. Aga kes on karjus? Mis loomi ta karjatab? Missuguseid koduloomi te teate?” Jutu lõpus teeb ta kokkuvõtte:

„Karjus karjatab koduloomi, aga jahimees jahib metsloomi.” Laste hulgast valitakse jahimees ja karjus. Seejärel täpsustatakse mängureegleid: ühel pool tahvlil, paremal, on aas, kus karjatatakse koduloomi, aga vasakul on mets, kus elavad metsloomad. Signaali peale: „Otsige!” hakkavad jahimees ja karjus võtma ja tahvlile panema kodu- ja metsloomade pilte. Ülejäänud lapsed vaatavad, et pildid oleksid pandud õigele kohale. Mäng kordub, valitakse uus jahimees ja karjus ning lisatakse uusi pilte.

Mängu lõpus nimetavad lapsed kõiki kodu- ja metsloomi.

Millal nii on?

Eesmärk. Kinnistada laste teadmisi aastaaegadest, nende olulistest tunnustest, arendada vaatlusoskust.

Vahendid. Nelja aastaaja iseloomulike tunnustega ring, teemapildid laste mitmesuguste mängude ja lõbustustega, inimeste tegevustega eri aastaaegadel, tahvel.

Mängu käik. Lapsed istuvad laua taga, õpetaja jagab neile ümbrikud piltidega, millel on kujutatud aastaaegu.

Ta teatab lastele, et pilte tuleb tähelepanelikult vaadata ja panna need vastava aastaaja juurde. Õpetaja räägib: „Siia on joonistatud talv. Kellel on talve kujutisega pilt, peab panema selle talve juurde.” Igaüks, kes oma pildiga tuleb, räägib, mida seal on kujutatud. Näiteks: „Lapsed kelgutavad. See on talvel. Lapsed teevad lumememme. See on ka talvel,” jne.

Mängu lõpus üldistab õpetaja laste teadmised aastaaegadest: „Mis aastaaeg praegu on? Mis aastaaeg on järgmine? Mitu aastaaega on?” jne.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010