Ümbrusega tutvumise mängud


Ümbrusega tutvumise mängude ja tegevuste peaülesanne on ümbritseva tegelikkuse mitmesugustest esemetest terviktaju ja kujutluse kujundamine.

Ümbrusega tutvumine rikastab lapse meelelist kogemust, õpetab olema tähelepanelik selle suhtes, mis tema ümber on, vaatama ja nägema, kuulama ja kuulma, katsuma ja tundma.

Meelelise kogemuse rikastamine on vahetult seotud tunnetuse arenguga – aistingute, tajude ja kujutlustega.

Õigete kujutluste tekkimisel ümbritsevast tekib lapsel tunnetusalus sõnavara kujunemiseks, mis omakorda valmistab teda ette tajuma esemeid, nähtusi ja suhteid sõnaliste kirjelduste abil – mõistma luuletusi, jutustusi, muinasjutte, laule.

Inimese poolt loodud esemelise maailmaga tutvumise mängudes vormuvad lastel kujutlused peamiste ümbritsevate esemete funktsioonist ja nendega tegutsemise viisidest. Oluline on võtta arvesse esemelise maailmaga tutvumise etappide järjekorda. Alguses tutvustatakse lastele reaalseid esemeid, nende funktsiooni, seejärel tutvutakse nende mudelitega. Edasi tutvuvad lapsed piltidel esemete kujutistega ja lõpuks vormub kujutlus esemetest. Kasutatakse mitmesuguseid meetodeid: praktilisi, näitlikustamist koos sõnaga ja eseme ning temaga tehtava tegevuse näitamist.

Loodusega tutvumise mängude ja tegevuste käigus vormuvad lastel kujutlused elusast ja elutust maailmast, looduslike objektide ja nähtuste omavahelisest seosest ning sõltuvusest. Erilist tähelepanu pööratakse elu ja inimtegevuse sõltuvusele loodusest pidevalt muutuvas looduskeskkonnas. Lapsi õpetatakse nägema ja mõistma reaalseid põhjuslikke seoseid.

 Tutvumine esemetega

Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil

Leia samasugune

Eesmärk. Õpetada mänguasju võrdlema, leida neis sarnasusi ja erinevusi, mõista mängu reegleid, kasvatada huvi mänguasjadega tegelemise vastu.

Vahendid. Mitmesugused mänguasjad, mille hulgas peavad olema ka paarisasjad (autod, nukud, matrjoškad, vedurid jne).

Mängu käik. Täiskasvanu paneb eelnevalt mänguasjad rühmaruumi eri kohtadesse.

Õpetaja annab igale lapsele koti mänguasjaga ja palub tal leida samasugune asi. Ta räägib: „Olge tähelepanelikud! Vaadake koti sisse ja jätke meelde, mis seal on. Üks, kaks, kolm, leia samasugune!” Lapsed istuvad toolidel ja vaatavad rühmaruumi asju, lähevad ja võtavad oma mänguasja ning ütlevad: „Leidsin samasuguse!” Siis võtavad nad oma asja kotist välja, võrdlevad teisega ja nimetavad, mis see on. Kui mänguasjad erinevad millegi poolest üksteisest, palub õpetaja lapsel leida täpselt samasuguse, pöörates tähelepanu sellele, mille poolest tema mänguasi erineb teisest (kas värvuse või mingi detaili poolest). Kui leitud mänguasi erineb kotis olevast asjast, palutakse lapselleida samasugune.

Tegevuse lõpus pannakse kõik paarismänguasjad lauale ja tähelepanu pööratakse nende sarnasusele.

Jänes

Eesmärk. Tutvustada lastele jänest, tekitada huvi mänguasjaga tegelemise vastu.

Vahendid. Mängujänes, ilus paelaga seotud karp, veoauto.

Mängu käik. Lapsed istuvad toolil seina ääres. Õpetaja räägib: „Meie juurde tuleb kohe jänes ja me hakkame temaga mängima.” Ta avab aeglaselt karbi, aga seal jänest ei ole. „Lapsed, kas siin on jänes?” Lapsed vaatavad imestunult – karp on tühi. „Kus jänes on?” Õpetaja otsib ruumis jänest ja räägib: „Kaugele metsa lähen ma, halli jänest kohtan seal. Toon ta koju ja see jänes on minu oma.” Pärast jänese leidmist vaatlevad lapsed jänest: „See on pea, peas on kõrvad. Aga mis need on? – Silmad, nina, keha, käpad, sabaots.” Edasi räägib õpetaja, et jänes tahab nendega mängida. Ta oskab hüpata ja joosta. Lapsed hüppavad, jooksevad, jänes ajab neid taga. Jänes tahab autoga sõita.

Üks laps toob jänese auto juurde. Siis jaotatakse kõigile lastele väiksed veoautod ja nad sõidutavad mängujäneseid.

Mängu lõpus täpsustab õpetaja: „Kes tuli lastele külla? Mida jänes oskab teha? Kuidas lapsed jänesega mängisid?”

Uus nukk

Eesmärk. Õpetada lapsi rühmaruumis õigesti orienteeruma, täpsustada laste teadmisi esemete otstarbest, tekitada huvi nukuga mängimise vastu.

Vahendid. Uus nukk.

Mängu käik. Lapsed istuvad toolil seina ääres. Õpetaja hakkab lastega vestlema, aga siis kostab koputus uksele. Ta ütleb, et keegi tahab tuppa tulla. Ta teeb ukse lahti ja ütleb lastele, et uus nukk tuli neile külla. Lapsed vaatlevad teda: juukseid, silmi, suud, riietust – kleiti, lehvi, sokke, kingi. Lapsed tahavad nukuga tuttavaks saada, küsivad, mis ta nimi on. Nukk ütleb, et tema nimi on Mari. Nukk läheb iga lapse juurde, teeb sellele pai ja küsib lapse nime.

Seejärel teeb õpetaja lastele ettepaneku tutvustada nukule rühmatuba, nimetada kõiki seal leiduvaid asju.

Õpetaja toob nuku akvaariumi juurde ja räägib: „See on akvaarium. Siin elavad kalad.” Siis liigub õpetaja koos laste ja nukuga ruumis ringi ning ärgitab lapsi tutvustama nukule neid asju, mis toas on. Näiteks: „See on mänguasjakapp. See on raamaturiiul…”

Edaspidi saab seda võtet kasutada lastele mänguasjade tutvustamiseks ja nende otstarbe selgitamiseks.

Nukk ärkas üles

Eesmärk. Täpsustada laste ettekujutusi riideesemetest, õpetada neid nimetama.

Vahendid. Voodi koos vooditarvetega, nukk, nukuriided: kleit, püksid, särk, sukkpüksid, kingad.

Mängu käik. Täiskasvanu paneb enne nukuriided valmis.

Õpetaja paneb lapsed poolringis toolidele istuma nii, et kõik näeksid magavat nukku. Ta seletab mängu reegleid: „Lapsed, vaadake, kes magab voodis. Kas te tundsite ta ära? Jah, see on nukk Mari.” Nüüd pöördub õpetaja nuku poole: „Kas sa ärkasid juba üles? Tahad tõusta? Lapsed, ta tahab üles tõusta, kuid enne on talle riideid vaja.

Mis riideid on Marile tarvis? Kleiti, alussärki, pükse, sukkpükse, kingi. Vaadake palun kappi, kas seal on tema riided olemas.” Lapsed võtavad järjekorras riided kapist välja, nimetavad, mis asjad need on, ja panevad need siis voodi kõrvale toolile. Seejärel panevad lapsed nukule riided õiges järjekorras selga. Nüüd hakkavad lapsed nukkudega mängima.

Nukk sööb

Eesmärk. Täpsustada laste ettekujutusi toidunõudest, kujundada hoolitsevat suhtumist nukusse.

Vahendid. Nukumööbel ja -nõud: laud, tool, taldrik, kastrul, kulp, lusikas, leivataldrik, salvrätik.

Mängu käik. Täiskasvanu seab enne toidunõud valmis.

Õpetaja juhib laste tähelepanu nukk Marile ja teatab, et nukul on kõht tühi. On tarvis katta laud ja nukku sööta. Lapsed toovad järjekorras toidunõud ja panevad need nukulauale. Seejärel annavad nad nukule süüa: tõstavad kastrulist kulbiga suppi, annavad nukule suppi ja leiba.

Sama moodi mängitakse järgmisi mänge: „Anname nukule teed”, „Nukk Maril on sünnipäev”, „Nuku vannitamine”.

Nukul on soolaleivapidu

Eesmärk. Luua ettekujutus asjade maailmast, täpsustada kujutlusi mööblist, riietest, toidunõudest.

Vahendid. Õpetaja teeb enne vaiba tühjaks. Kõik teised asjad on rühmaruumi seina ääres.

Mängu käik. Õpetaja teatab lastele, et neile saabus uus nukk Kaili. „Me peame aitama tal uut korterit sisustada. Saame uue nukuga tuttavaks.” Lapsed vaatlevad nukku, ütlevad oma nime. Õpetaja räägib, et nukul on vaja aidata paigale panna korteri sisustust. Alguses tuleb mööbel kohale asetada. Kaks tüdrukut seavad kohale nukumööbli. Järgmised kaks tüdrukut toovad toidunõud ja panevad need puhvetkappi. Siis toovad lapsed riided ja riputavad need kappi.

Õpetaja ärgitab lapsi iseseisvalt nukuga tegutsema: tema eest on vaja hoolitseda, et tal oleks uues korteris hea olla.

Mida kellelgi on tööks tarvis

Eesmärk. Õpetada lapsi seostama ameteid töövahenditega, kasvatada huvi täiskasvanute töö vastu, soovi neid aidata, võtta endale mõne ameti roll.

Vahendid. Mitmesuguste elukutsetega inimeste töövahendid-mänguasjad: meditsiiniriistade komplekt „Ai-valus-on”; aiatööriistade komplekt – rehad, labidas, aiakäärid, kastekann; kööginõude komplekt; haamer, höövel, naelad, mutrivõti jne.

Tegevuse käik: Õpetaja laual on tööriistad. Ta kutsub lapsi ükshaaval laua juurde. Laps võtab ühe asja ja ütleb, mis see on. Teised lapsed peavad ära arvama, kellel seda tööriista vaja läheb. Näiteks võttis laps haamri ja ütles, mis see on, aga teised räägivad: „Puusepal on vaja haamrit.” Seejärel teeb õpetaja ettepaneku rühmitada riistad ja öelda, mis elukutsete juures neid vaja on. Mängu lõpus teeb õpetaja kokkuvõtte: „Kööginõusid on vaja kokal,” jne.

Millest miski on tehtud

Eesmärk. Õpetada lapsi rühmitama esemeid selle järgi, mis materjalist need on tehtud (metallist, puust, plastmassist), kasvatada vaatlusoskust, tähelepanu, mängureeglite täitmise oskust.

Vahendid. Kolm kandikut: plastmassist, metallist, puust, ja samast materjalist esemed.

Mängu käik. Täiskasvanu paneb enne eri materjalist asjad rühmaruumis mitmesse kohta.

Õpetaja jagab lastele kotid, kus on mitmesugused esemed ja mänguasjad. Nüüd palub ta lastel tulla järjekorras kandikute juurde ja panna kotis olevad asjad nende peale. Kui laps on oma asjad kohale pannud, peab ta ütlema, miks ta niiviisi pani. Näiteks: „Puust kuuli panin ma puust kandikule, aga plastmassist palli plastmassist kandikule.”

Seejärel palub õpetaja kaht last korjata asjad rühmaruumist kokku ja panna need kandikuile, seletades iga kord, miks nad panevad asju erinevatele kandikuile. Kõik lapsed jälgivad nende tegevust ja vajadusel abistavad neid.

Rmt.  „Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil“

Eripedagoogi käsiraamat

Autor: Jelena Strebeleva

Tartu, 2010