6-7 aastase lapse kõne arendamine.


Laps on kooliks valmis. Ta on piisavalt hästi arenenud nii kehaliselt kui vaimselt. Kõige tähtsam ei ole aga see, mida teie laps teab või oskab, vaid see, kuidas ta oma oskusi kasutab. 6-7 aastane laps: Hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt. Oskab leida riime lihtsatele sõnadele. Tunneb enamikku trükitähti Kasutab kõnes 5-6-sõnalisi lauseid…

5-6 aastase lapse kõne arendamine.


Laps muutub iga päevaga aina iseseisvamaks. Last mõjutavad endiselt sünnipärased eeldused ja kasvukeskkond. 5-6 aastane laps:  Teab oma aadressi ja telefoninumbrit. Oskab näidata, mida on vähe-palju, üks-mitu. Laual 1 ese ja mitu eset – näita, kus on 1, kus mitu. Sama piltidega, kus on 1 ja mitu. Räägib oma igapäevastest tegemistest. Palu lapsel jutustada sellest,…

4-5 aastase lapse kõne arendamine.


Neljaaastane on suurema osa keeleoskusest juba omandanud. Nüüd arenevad jõudsalt muud võimed. 4-5 aastane: Leiab esemele-pildile paarilise. Kasuta oma kõnes sõna paar, kui räägid 2 samasugusest esemest. Kingapaar, kindapaar. Palu lapsel panna kokku esemepaare – erinevad kindapaarid. Ütleb oma aadressi ja telefoninumbri. Korrake kodust aadressi, telefoninumbrit. Oskab öelda, kas sõnad on riimis või mitte. Samasuguse…

3-4 aastase lapse kõne arendamine.


Kolmeaastane on juba mõnus vestluskaaslane. Samas saab ta päris hästi hakkama ka igapäevaste toimetustega. 3-4 aastane laps: Kasutab Kas-küsimusi. Anna lapsele ette mudel: Kas isa on kodus? Kasuta kas küsimust sageli oma kõnes.· Oskab öelda oma mõlemat nime. Ütle lapsele tema ees- ja perekonnanimi, korrake seda. Kasutage ka pereliikmete nimesid. Vastab lihtsatele kuidas-küsimustele. Igapäevatoimingute juures…

2-3 aastase lapse kõne arendamine.


Selles vanuses mõistab laps juba päris pikki ja keerulisi lauseid. Mida vanemaks laps saab, seda sihipärasemalt ja oskuslikumalt hakkab ta oma käsi kasutama. 2-3 aastane laps: · Ühendab nimisõna tegusõnaga. Marko sööb. Küsi lapselt: Mida Marko teeb? Koos raamatut vaadates küsi piltide kohta: Mida karu teeb. Aita lapsel vastata: Karu kõnnib. · Väljendab kahe sõnaga omandisuhet.…

Käemängude näidised


Väidetavalt peavad jaapanlased oma laste kõrge intellektuaalse arengu üheks teguriks sõrmede motoorika arendamist väga varasest east alates. Juba ammu ei ole saladus, et peenmotoorika (käesõrmede liikumiste nõtkuse ja täpsuse) ning puutetundlikkuse arendamine on oluline laste taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise ja kõne arengus. Kõne arengutase sõltub otseselt käesõrmede peente liikumiste arengutasemest. Eriti tähtis on arendada seda…

KOOLIHIRM ja KOOLITÕRGE


OLULINE TEADA Koolihirm on ärevushäire. Koolihirmul on seos koolisuhetega, toimuvate muudatustega koolis ja hirmuga tundmatu ees, ka oskamatusega hirmutavaid olukordi tõlgendada. Rohkem on koolihirmu võimalust 1., 5., 9., ja 10. klassi õpilastel. Hirmumõtted on enamsti liialdatud või lausa ebareaalsed ja mitmeid kordi hullemad kui tegelikkus. Koolihirm on objektiivne, kui seda põhjustab kiusamine, narrimine, muu vägivald koolisuhetes. Koolihirm segab õppetööle pühendumist. Koolihirmu põhjustavad sagedamini: kaaslaste negatiivsed arvamused ja narrimine – eriti kui narrimise aluseks on midagi sellist, mida muuta ei saa (suured kõrvad, prillid, kulunud riided jne); õpetajate negatiivsed hinnangud või…

KOOLIEELIKU LAPSEVANEMA ABC


KOOLIVALMIDUSE 3 ARENGUASPEKTI 1) Füüsiline areng Kehaliselt aktiivne ja vastupidav. Valitseb oma liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes. Oskab käsitseda mäng-ja spordivahendeid. Käsitseb õigesti kitjutus-ja töövahendeid: pliiats, pintsel, käärid, nõel, söögiriistad. 2) Vaimne areng Kuulab  ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada täiskasvanu seletust. Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ebaolulisest. Hääldab kõiki…

KOOLITULEKUKS VALMISTUMINE


KOOLIVLMIDUSE KAART Näidis on koostatud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt. Kaardi väljastab lasteaed või eelkool. Et tagada lapse igakülgne toetus uues keskkonnas, koolis, siis on kaardil oleva info põhjalikkus väga oliline. Ülevaate peab saama: 1. Senise arengu tugevatest tunnustest ja arendamist vajavatest aspektidest: füüsilise arengu tase (kõikidele märgatav, vaadeldav ja mõõdetav – kasv, kaal, koordinatsioon,…

KOOLIKÜPSUS


Kooliküpsus ehk koolivalmidus on selline intellektuaalne (vaimne), kehaline ja sotsiaalne areng, mis võimaldab tal 1. klassis õppida. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava kirjeldab koolieeliku, 6-7-aastase lapse eeldatavaid üldoskusi valdkondade kaupa. Lapsevanem saab nendega tutvudes ise hinnata oma lapse kooliküpsust. Koolis on eriti oluline lapse vaimne kooliküpsus, mida võib vaadelda seitsme alaosa kokkuvõttena: 1) arvude ja esemete…