2-3 aastase lapse kõne arendamine.


Selles vanuses mõistab laps juba päris pikki ja keerulisi lauseid. Mida vanemaks laps saab, seda sihipärasemalt ja oskuslikumalt hakkab ta oma käsi kasutama.

2-3 aastane laps:

· Ühendab nimisõna tegusõnaga. Marko sööb. Küsi lapselt: Mida Marko teeb? Koos raamatut vaadates küsi piltide kohta: Mida karu teeb. Aita lapsel vastata: Karu kõnnib.

· Väljendab kahe sõnaga omandisuhet. Vali esemed, mis on kellegi omad – ema kleit, isa lips. Osuta esemele ja küsi: Kelle oma? Nimetage ja näidake kehaosi, erinevaid asju ja ütelge algul koos, hiljem ütleb laps, kelle omad need on.

· Vastab küsimusele Kus? Kui keegi läheb toast ära, küsi. Kuhu isa läks? Kus isa on? Lase lapsel vastata.

· Näitab sõrmedel oma vanust. Sina oled kolmeaastane. Tõsta üles 3 sõrme ja näita lapsele. Palu lapsel sama teha.

· Teab oma sugu. Kasuta igapäevakõnes sõnu, mis näitavad sugu. Poiss, tüdruk. Ühenda need omadussõnadega: tubli poiss, suur tüdruk.

· Täidab kaheosalise korralduse. Algul täidab laps 1-osalise korralduse. Too nukk. See järel esita sama korraldus uuesti ja lisa teinegi juurde: Joo kõigepealt piim ära ja pane siis kruus kraanikaussi.

· Kasutab sõnu „kinni ja lahti”. Ava ja sule uksi, karpe, küsi lapselt, kas need on kinni või lahti. Lase lapsel endal asju avada ja sulgeda.

 Kõnet arendavad ka järgmised tegevused:

 –Leia üles 2 ühesuguste omadustega eset. Kasutada saab riidetükke, liivapaberit. Leia samasugune. Kasutada sõnu: sile, kare, karvane, pehme.

Näita suurt ja väikest. Korjake samasuguseid suuri ja väikeseid asju – käbisid, kive. Palu lapsel näidata suuri ja väikeseid asju.

Esemele värvuse järgi paarilise leidmine. Alusta punase ja kollasega. Kasuta värvilisi ringe, lehti, lase lapsel ühevärvilisi asju samavärvilisele alusele asetada. Seotud praktilise tegevusega, saab mängus kasutada.

Mõistete „sisse, peale, alla” kasutamine. Toimub läbi praktilise tegevuse. Pane klots tassi sisse, lase lapsel sama teha. Lase lapsel suurde kasti minna, selle alla, peale ronida. Vaadake pilte ja rääkige, kuidas asjad üksteise suhtes paiknevad. Vaadake ka asjade paiknemist ruumis.

Nimetage asju, mis teevad häält. Matkige linnu-, loomahäälitsusi. Lase lapsel leida selle looma pilt, kelle häälitsust sa matkid.

Pildil oleva tegevuse nimetamine. Loe muinasjutte, vaadake koos pilte. Räägi, mida pildil tehakse. Kodus küsi lapselt, mida pereliikmed teevad. Näita lapsele pilte ja palu rääkida, mida ta seal näeb. Lase lapsel teha sama, mis pildil.

 Kõnet arendavad ka mitmesugused käelised tegevused:

  •  keerake ukselinki, kraani lahti-kinni, lase lapsel mänguasju üles keerata, mutreid ja kruvisid keerata.
  • Torni ehitage juba 5-6 klotsist.
  • Keerake lahti purke, pudeleid, üksteise sisse käivaid mänguasju. Hoia mänguasja algul ise kinni, abista last keeramisel.
  • Võtke pehmeid esemeid paberist välja. Kommi paberist väljavõtmine. Pakkide avamine.
  • Veeretage kuule, palle peopesa vahel, laual. Kasutada saav ka voolimismaterjali.
  • Harjutage pliiatsihoidu – hoiab pliiatsit pöidla ja nimetissõrme vahel, toetades seda keskmise sõrmega. Algul säti ise pliiats lapse kätte õigesti. Parimad on kolmekandilised pliiatsid.
  • Ajage suuri pärleid nöörile.
  • Õpeta paberit pooleks murdma. Algul pane ise paberi servad kokku, lase lapsel murdejoon vajutada. Lase lapsel murda mööda joont paberit. Pange kokku käterätikuid, salvrätte.
  • Näidise järgi vertikaalse- ja horisontaaljoone tõmbamine. Kasuta erinevaid vahendeid – sõrm, kriit, pliiats, sõrmevärvid. Tõmmake jooni liivale, jahusele pinnale, paberile.

Lase lapsel rääkida oma tunnetest, muredest-rõõmudest. Vaadake piltidelt nutvaid ja naervaid nägusid.

Selgita ka oma tundeid lapsele. Olen vihane sellepärast, et….. . Lase lapsel 2 võimaluse vahel valida (mida paned selga, mida ostame poest).

Ärge unustage ka sõnade „aitäh ja palun” kasutamist igapäevatoimingutes.

Lase lapsel juhendamise järgi tuua teisest toast asju, kutsuda soovitud inimese.

 2-3-aastastes tärkab MINAteadvus.

Enam ei öelda: Triin paneb soki jalga, vaid: Mina panen soki jalga. Kasutab enda kohta ka kõnes Mina sõna.

Mudilase kõne areneb kiiresti ja sarnaneb kolmanda eluaasta lõpuks juba täiskasvanu omaga. Iga päev õpib laps ära kuni 10 uut sõna, lause on juba 3-4-sõnaline. Ta oskab juba 2 kahesõnalauset kokku panna ja saab pika lause. Ema peseb. Peseb nõusid. = Ema peseb nõusid. Samuti moodustab lauseid: Ema on pahane, sest ma lõhkusin tassi ära. Eksida võib aga veel tegusõnade kasutamises. Sõnade järjekord lauses sarnaneb aga täiskasvanu omaga. Paremini õnnestub küsimine ja vastamine. Sageli kasutab küsimust: Mis see on?

Mineviku- ja tulevikusündmustest rääkides teeb veel grammatilisi vigu, eksib grammatilistes vormides.

 Umbes veerandil lastest aga esineb kiirkõnet. 2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama üht silpi (mi-mi-mi) või sõna (mina-mina-mina). See pole kogelemine, vaid kiirkõne ehk kordamine, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lastest aga võivad kogelema jääda ja siis on vaja pöörduda logopeedi poole. Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i kasutada. Isegi 4-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega. Sageli asendatakse k häälikut t-ga, r häälikut l-ga, aga 5-aastaselt peaks lapse kõne juba korras olema.

 Kõne arengut soodustavad:

  • Lapsele raamatute ettelugemine, loetu oma sõnadega ümberjutustamine.
  • Laula koos lapsega, loe rütmisalme, luuletusi.
  • Vasta alati lapse küsimusele.
  • Anna lapsele aega enda väljendamiseks.
  • Kommenteeri pidevalt sündmusi.
  • Paranda lapse valestiöeldud lauset oma kõnes, korrates seda õigesti öeldud lauset mitu korda.
  • Vestle lapsega toimunud ja eelseisvatest sündmustest. Kasuta uusi sõnu.
  • Räägi lapsega nagu täiskasvanuga. Aita tal mõista sõnade tähendust.
  • Kasuta rääkides erinevaid ajavorme.
  • Mängige näpumänge ja saatke seda kõnega (sõrmedel nimed).
  • Vali lapsele üldarendavaid mänguasju, et tegevust oleks nii lapse peal, kehal kui kõigil tajuliikidel. Kasutage puzlemänge. Esimesed puzled olgu puunuppudega, kus puzletükke sobitatakse õigetesse aukudesse. See arendab ka mõtlemist ja silma-käe koostööd.
  • Kuulake erinevaid helisid ja tekitage neid ka ise. Abiks pillid.
  • Mängige sobitusmänge (õige suuruse, kuju leidmine, auku sobitamine), siis muutuvad käed osavamaks, areneb silma ja käe koostöö, arusaam ruumi ja suuruse suhetest.

 Millal on põhjust muretseda?

  • Kui 3-aastane räägib pudikeeles.
  • Kui 4-aastane asendab häälikuid ja ütleb k asemel t.
  • Kui laps asendab r hääliku j-ga või kostab r asemel inetu kraaksatus.

Sellistel juhtudel pöördu kindlasti abi saamiseks logopeedi poole.

Allikas: Malle Tolga, logopeed