4-5 aastase lapse kõne arendamine.


Neljaaastane on suurema osa keeleoskusest juba omandanud. Nüüd arenevad jõudsalt muud võimed.

4-5 aastane:

  • Leiab esemele-pildile paarilise. Kasuta oma kõnes sõna paar, kui räägid 2 samasugusest esemest. Kingapaar, kindapaar. Palu lapsel panna kokku esemepaare – erinevad kindapaarid.
  • Ütleb oma aadressi ja telefoninumbri. Korrake kodust aadressi, telefoninumbrit.
  • Oskab öelda, kas sõnad on riimis või mitte. Samasuguse sõnalõpuga sõnad. Kuu, suu, puu. Lase lapsel neid juurde leida. Leidke riime igapäevasest kõnest. Leidke ka sõnu, mis pole riimis.
  • Jutustab lihtsa jutukese ilma pildi abita. Pärast raamatu lugemist lase lapsel alati piltide järgi jutustada. Jutusta jutuke uuesti, jäta ütlemata olulised sõnad. Innusta last teistele jutustama.
  • Oskab leida pildilt võimatuid asju/olukordi. Pildid, kus midagi on valesti. Lase lapsel vale koht leida, sellest rääkida. Näita valesid situatsioone. Kas koerad lendavad? Joonista midagi valesti, lase lapsel parandada.

 Kõnet arendavad ka käelised tegevused:

  • 3-osaliste kujukeste voolimine. Savist pallikeste ühendamine.
  •  Kääridega ümmarguste kujundite lõikamine. Nelinurkse paberi nurkade ümaraks lõikamine. Ringi lõikamine, lainete lõikamine.
  • Lihtsate äratuntavate asjade joonistamine. Maja, inimene, puu. Joonista lapsele ette tuttavaid esemeid, lase tal neid järgi joonistada. Kasuta pliiatseid, kriite, vildikaid.
  • Lihtsate kujundite lõikamine ja kleepimine. Ajakirjadest piltide lõikamine. Pildi järgi kujundi joonistamine, pildi kleepimine kujundi sisse. Värvilisest paberist tükkide lõikamine, neist kujundite koostamine
  • Üksikute trükitähtede kirjutamine. Sõrme, puutüki, pliiatsiga liivale, tahvlile, paberile.

 Kõnet aitavad arendada ka järgmised tegevused:

  • Mälu järgi eseme nimetamine. Vaadake koos pilti. Kata pilt kinni. Küsi lapselt, mida ta pildil nägi. Alustada tuleks 2 esemega pildist. Pildi vaatamise aeg 30sek.
  • Kolmest esemest puuduva nimetamine. Lapse ees 3 eset, nimetab neid. Kata silmad kinni. Üks ese võetakse ära. Küsi: Mis on puudu.
  • 8 värvi nimetamine. Kodust otsitakse värvilisi asju, nimetatakse värve. Paremini aitab meelde jätta seos – rohuroheline, tuletõrjeauto punane.
  • Peast numbrite loendamine 1-20-ni. loendatakse ka oma samme.
  • 5 omaduse nimetamine. Katsutakse esemete pealispinda, nimetatakse omadus. Kotike riidetükkidega, mida laps kotis katsub, arvab ära omaduse.
  • Esemete asetamine teise ette, taha, kõrvale. Praktiline tegevus – Seisa tooli kõrvale. Piltide vaatlus, kus midagi asub.
  • Pildilt puuduva osa nimetamine või näitamine. Pildil puuduvad olulised osad – hobune peata, maja katuseta. Hiljem on puudu väiksemad osad. Võrdle täielikku pilti ebatäielikuga.
  • Nädalapäevade teadmine ja nimetamine õiges järjekorras. Abiks lastekalender.
  • Olulised on vestlused täiskasvanutega, oskus abi paluda, andeks paluda, avaliku kohas korralik käitumine, rääkimine oma tunnetest, luba küsimine. Laps suudab mõne ülesande juures töötada iseseisvalt juba 20-30 min.

 Selles eas meeldib väga muinasjutte kuulata, üht juttu kuulatakse hea meelega korduvalt. Laps omandab järjest uusi mõisteid ja seejuures tuleb arvestada , et õpetamist tuleks alati alustada läbi praktilise kogemuse. Seotud on tegevuse ja tunnete tasand. Lapsele tuleks ka ette lugeda. Peale lugemist koos pilte vaadata, taastada sündmustik, tegelased, jõuda teksti mõtteni, kuidas oleks laps sellises olukorras käitunud. Ka televiisori ees peaks lapsele nähtut selgitama, lahti mõtestama.

Allikas: Malle Tolga, logopeed