DIDAKTILISED MÄNGUD 3 AASTASTELE

Käesolevas kogumikus pakutakse erinevaid õppemänge 3 aastastele lastele
1. Korda sõna, mida kuulsid!
2. Loomade ja lindude häälitsused.
3. Uss.
4. Tuul metsas.
5. Mis on pildil?
6. Kass Miisu.
7. Kes on pildil?
8. Arva, kes teeb nii!
9. Tutvusta nukule oma rühmatuba ja mänguasju.
10. Miisu poegi õpetamas.
11. Lapsed metsas seeni korjamas.
12. Mänguasjade kauplus.
13. Varblased ja auto.
14. Rong
15. Lilled ja mesilased.
16. Rongisõit
17. Kes majakeses elab?
18. Imekott
19. Mäng juurviljadega.
20. Mida karumõmm teeb?
21. Haige laps.
22. Mis on juhtunud?
23. Loomaloto
24. Kana ja tibud.
25. Võlukepp.
26. Kes tegi nii?

1. Korda sõna, mida kuulsid
Eesmärk. Täpsustada häälikute „u“, „a“ ja „o“ hääldamist sõnades, arendada kuulmistähelepanu.
Käik. Lapsed istuvad nii, et näevad õpetajat ja saavad jälgida õpetaja suu asendit. Õpetaja hääldab selgelt ja rõhutatult sõnu (aas). Lapsed kordavad kuuldut sõna, siis palub õpetaja korrata sõna ka üksikutel lastel. Seejärel ütleb õpetaja uue sõna.
Analoogiliselt toimub harjutamine ka teiste häälikutega.
2. Loomade ja lindude häälitsused.
Eesmärk. Harjutada sõnade selget ja täpset hääldamist.
Käik. Üks laps peidab ennast põõsasse ( põõsas asub rühmatoas nurgas ) ja teeb seal looma või linnu häält. Teised lapsed peavad ära arvama, mis loom või lind häälitseb.
Kordamisel vahetatakse seda last, kes häälitses.
3. Uss.
Eesmärk. Harjutada „s“ hääliku hääldamist.
Käik. Õpetaja on ussi pea ( peas ussi peakate ), lapsed on ussi keha ( hoiavad kätest kinni ). Uss liigub susisedes „s-s-s“. Õpetaja veab rida kas loogeldes või kokku kerides. Samal ajal jälgib õpetaja laste hääldamist ja ergutab neid kiitusega. Hiljem võib ussi pae olla laps.
4. Tuul metsas.
Eesmärk. Täpsustada hääliku „u“ hääldamist sõnades.
Käik. Lapsed – puud – seisavad ringjoonel, õpetaja on ringi keskel. Õpetaja sõnade järele : „Tuul puhub vaikselt,“ liigutavad lapsed käsi üleval ja hüüavad vaikse häälega: „Uu-uu-uu“. Kui õpetaja ütleb:“ Tuul puhub tugevasti,“ vastavad lapsed valju häälega :“ Uu-uu-uu“ ja liigutavad käsi ülal kiiresti.
5. Mis on pildil?
Eesmärk. Harjutada hääliku „l“ hääldamist sõnades.
Vahendid. pildikaardid ( lill, lusikas, lehm, põll, liblikas, pudel, laud jne.).
Käik. Lapsed istuvad toolidel poolkaares. Õpetaja näitab neile pilte, lapsed nimetavad, mida nad piltidel näevad. Õpetaja jälgib, et laps hääldaks sõnu õigesti. Sõnu korratakse kooris.
Analoogiliselt võib harjutusi läbi viia ka teiste häälikutega.
6. Kass Miisu.
Eesmärk. Täpsustada häälikute „ k“ ja „ s“ hääldamist sõnades. Kinnistada teadmisi kassist.
Käik. Õpetaja näitab lastele käpiknukku ( kass ). „Lapsed, täna on meil külla tulnud kass Miisu. Kus kass elab? ( Kodus, inimeste juures) Mida ta sööb? ( lakub piima, püüab hiiri jne ) Mis värvi on kassid? Kuidas kass häälitseb? Lapsed matkivad kassi häälitsusi ( näu- näu, nurr- nurr ) ja kõndi. Korratakse sõnu.
7. Kes on pildil?
Eesmärk. Süvendada sõnade selget ja õiget hääldamist. Kinnistada oskust matkida loomade ja lindude liikumist.
Vahendid. pildid ( koer, kass, lammas, lehm, kana, kukk, karu jne ).
Käik. Õpetaja näitab lastele pilte ja palub nimetada, kes on pildil. Üheskoos korratakse looma või linnu nimetust. Siis palub õpetaja lastel näidata, kuidas loom või lind liigub.
8. Arva, kes teeb nii!
Eesmärk. Harjutada sõnade selget hääldamist.
Käik. Õpetaja matkib mitmesuguseid helisid: tuut- tuut, tikk- takk, tšuhh – tšuhh jne. Lapsed arvavad ära, mis see on. Seejärel matkitakse üheskoos kuuldud heli ja sooritatakse kaasa ka liigutusi.
9. Tutvusta nukule oma rühmatuba ja mänguasju.
Eesmärk. Harjutada „k“ hääliku hääldamist sõnades ja kinnistada laste sõnavara (kapp, uks, aken, kuubik jne).
Käik. Õpetaja näitab lastele uut nukku, laseb teda vaadelda. Seejärel ütleb: „ Näitame nukule oma tuba ja mänguasju.“
Õpetaja liigub koos nukuga mööda tuba ringi ja osutab nuku käega esemele, küsides: „Mis see on?“ Esemeid ja mänguasju, mida lapsed halvasti tunnevad, küsib nukk mitu korda. Mõnikord küsib nukk vastust ühelt lapselt, mõnikord kõigilt lastelt.
10. Miisu poegi õpetamas.
Eesmärk. Kinnistada häälikute „r“ ja „k“ hääldamist.
Vahendid. Suur kass ja 3 kassipoega.
Käik. Õpetaja ees laual on mängukass poegadega.
Õpetaja:“ Elas kord vanaema. Tal oli kass Miisu. Miisul olid väikesed pojad ja ta hakkas neile piim lakkumist õpetama. Kuidas ta seda tegi? ( Lapsed näitavad keelega lakkumist.) Kui poegadel kõhud täis said, proovisid nad ema järel ka nurru lüüa. Proovime meie ka! (nurr- narr, nurr- narr ) Nüüd hakkas kassiema kala sööma ( krõmps- kramps). Aga oh häda, Miisul läks kalaluu kurku ning ta hakkas köhima ( köhh – köhh ). Oma köhimisega ajas Miisu vanaema ülesse. Vanaema tuli ja ütles kassidele: „ Kõtt- kõtt- kõtt!“
11. Lapsed metsas seeni korjamas.
Eesmärk. Süvendada häälikute hääldamisoskust.
Harjutada loomade ja lindude häälitsuse ja liikumise matkimise oskust.
Vahendid. korvid, paberist seened.
Käik. Õpetaja: „Vihm on õues järele jäänud, võtame korvid ja läheme metsa seenele. Vaatame, kes meile metsas vastu tulevad. Kes seal põõsa taga mõmiseb mõmm- mõmm? Kuidas karu kõnnib? ( liikumise matkimine ) Küll on metsas palju seeni ( seente korjamine ). Oi, siin on ju uss! Kuidas ta sisiseb? (s-s-s) Keda me metsas veel kohata võime? ( linde, jänest, öökulli, rebast jne ) Matkitakse lindude ja loomade häälitsusi ja liikumist.
12. Mänguasjade kauplus.
Eesmärk. Süvendada hääliku „r“ hääldamisoskust, kinnistada loomade ja lindude liikumise ja häälte matkimise oskust.
Käik. Õpetaja valib laste hulgast välja müüja ja ostja. Ülejäänud lapsed on mänguasjad, nende ülesandeks on loomade ja lindude liikumise ja häälitsuse matkimine. Reegel on et, ostja nimetab mida ta soovib osta.
Tuleb ostja ja nimetab mänguasja, mida ta tahab osta. Müüja keerab lelu ülesse öeldes: trr. Lelu rollis laps kujutab vastava looma liikumist ja häälitsust, teised kordavad. Ostja läheb ostetud leluga kohale.
Vahetatakse müüjat.
13. Varblased ja auto.
Eesmärk. Harjutada häälikute „s“ ja „r“ hääldamist.
Vahendid. rool ja autojuhi mütsid.
Käik. Õpetaja määrab laste hulgast autojuhid ja annab neile roolid ja mütsid. Ülejäänud lapsed on varblased ja lendavad ringi. Häälitsevad sirts- sirr, sirts- sirr. Äkki on kuulda auto põrinat prr- prr, mis järjest valjeneb. Varblased vehivad tiibadega ja lendavad minema vurr. Autojuhid valivad varblaste hulgast uued autojuhid.
14. Rong
Eesmärk. Täpsustada häälikute „s“ ja „t“ hääldamist.
Reegel. Kes matkis häälitsusi kõige paremini, saab järgmiseks rongijuhiks.
Vahendid. kassa, piletid.
Käik. Lapsed ostavad üksteise järel kassast pileteid ja seejärel moodustavad üksteise järel seistes rongi. Rongijuhiks on algul õpetaja. Ta ütleb:“ Rong tuleb!“, lapsed hääldavad t-t-t, kui rong jääb seisma, siis hääldavad lapsed s-s-s. Rong hakkab sõitma, reisijad hääldavad aeglaselt tšuhh – tšuhh, rong lisab kiirust, lapsed hääldavad järjest kiiremini, kui läbib tunnelit, siis hääldavad š-š-š jne.
15. Lilled ja mesilased.
Eesmärk. Täpsustada häälikute „s“ ja „m“ hääldamist.
Reegel. Kes teeb õigesti mesilase häält, valib uue mesilase.
Käik. Õpetaja jaotab lapsed kahte rühma- mesilased ja lilled. Lilled seisavad rühmaruumis vabalt. Õpetaja märguande peale hakkavad mesilased ümber lillede tiirlema, häälitsedes sum – sum – summ.
Hiljem vahetatakse lilled ümber mesilasteks.

16. Rongisõit.
Eesmärk. Kinnistada mitmesuguste häälitsuste matkimise oskust.
Käik. Õpetaja on mängujuht. Üks lastest on vedurijuht, teine kraana. Ülejäänud lapsed on jagatud nelja rühma: kiisud- miisud, kutsud, notsud, sikukesed- sokukesed.
Vedur vilistab ja hakkab sõitma. (võib kasutada vilet) Lauldakse laulu „Rongisõit“.
Rong sõidab kraavi (lapsed kükitavad). Kraana aitab kõigepealt välja piilupardi, kes tänab abistajat- prääks- prääks. Seejärel aitab kraana välja kassid- näu- näu, koerad, notsud ja sikud. Kõik nad häälitsevad püsti tõustes.
Seejärel koostatakse uus rong.
17. Kes majakeses elab?
Eesmärk. Harjutada sõnade selget ja täpset hääldamist.
Vahendid. Toolid ja soovi korral loomade peakatted.
Käik. Õpetaja koos lastega ehitab loomadele toolidest majad. Lapsed jaotatakse rühmadesse. Iga rühm läheb oma majja. Õpetaja koputab uksele ja küsib: „Kopp- kopp, kes siin elavad?“ lapsed vastavad.
Kassid:
Näu- näu- näu teeb meie kass,
kus on tema piimatass?
Koerad:
Auh- auh- auh teeb koerake,
andke konti temale.
Karud:
Mõm – mõm – mõm laulab karujõmm,
mõm – mõm – mõm laulab karujõmm.
Jänesed:
Jänes pikk- kõrv olen ma,
väikse tutisabaga.
Hobused.
Ih – ha – haa teeb hobune,
andke kaeru temale.
Konnad:
Krooks- krooks krooksub konn,
sest tal lombis lõbus on.
Rühm, kes on õpetaja küsimusele õigesti vastanud, valib endale uueks mänguks uue rolli.

18. Imekott
Eesmärk. Kinnistada laste teadmisi mänguasjadest ja korraharjumusest.
Vahendid. kott, mänguasjad.
Käik. Õpetaja räägib lastele, et karu leidis ja tõi mänguasju, mis oli laokile jäetud. Ta laseb lastel kotist mänguasju välja võtta, neid nimetada ja õigele kohale tagasi panna.
19. Mäng juurviljadega.
Eesmärk. Tunda ära ja teada juurvilju.
Vahendid. Porgand, kartul, kaalikas, peet.
Käik. Õpetaja: „Selles korvis on porgand, kartul, kaalikas ja peet (näitab). Paneb kõik juurviljad kotti. Igaüks teist peab käe kotti panema ja leidma sealt selle, mis ma ütlen. Mai, tule otsi kotist porgand. Vaatame, kas mai leidis porgandi.“ Lapsed nimetavad leitud juurvilju.
20. Mida karumõmm teeb?
Eesmärk. Koostada lihtsaid lauseid.
Vahendid. Mängukaru.
Käik. Õpetaja näitab karumõmmi tegevust. Lapsed jutustavad, kus karu magab, kus ta sööb, mis tal laual on jne., kuidas tantsib ja kukub, jalutab jne.

21. Haige laps.
Eesmärk. Kinnistada kehaosade nimetusi (pea, jalad, käed, selg, kõht jne.)
Käik. Lapsed käivad ringi ja räägivad: „ Jüril valutab pea, oi kuis valutab!“ Laps, kes on ringi keskel, võtab mõlema käega peast kinni ja raputab seda. Siis ütlevad lapsed, et tal valutab selg jne., nimetades järgemööda kõiki kehaosi.
22. Mis on juhtunud?
Eesmärk. Arendada tähelepanu.
Vahendid. Mänguasjad
Käik. Üks lastest lahkub ruumist. Tema äraolekul muudavad lapsed kordamööda midagi mänguasjade välimuses, näiteks karu käpa või nuku käe tõstavad ülesse, panevad ta pikali jne. Mõistataja peab ära arvama, mis on juhtunud.
23. Loomaloto
Eesmärk. Arendada tähelepanu ja kinnistada sõnavara.
Vahend. Pildiloto.
Käik. Iga mängija saab ühe suure kaardi. Väikesed kaardid segatakse ja pannakse karpi. Õpetaja võtab karbist ühe kaardi, näitab seda lastele ja küsib: „ Kes on pildil? Kelle loom see on?“ Laps, kelle suurel kaardil on näidatud loom, ütleb: „See on karu, karu on minu kaardil.“ Õpetajalt saadud suure kaardiga katab laps vastava pildi. Kui mängija eksib, nimetab õpetaja ise looma, kuid asetab kaardi karpi.
24. Kana ja tibud.
Eesmärk. Harjutada sõnade selget hääldamist, matkida lindude liikumist.
Käik. Õpetaja on perenaine, keegi lastest on kana, ülejäänud on tibud.
Perenaine: „ Teie, tibud kõnnite ringi, saputate oma tiibu ja häälitsete tsiu – tsiu – tsiu!“ Tibud kõnnivad ringi ja häälitsevad. Perenaine loeb luuletuse.
Meie kanakene kõnnib hoovi peal,
Tema terakesi hoogsalt nokib seal.
Kutsub pojakesi: klok
Oma kullakesi: tok.
Kana kutsub tibusid sööma klok – klok – klok. Tibud nokivad teri tok – tok – tok. Kana jälgib, kuidas pojad söövad ja häälitseb kaa – kaa – kaa. Edaspidi on perenaiseks laps.
25. Võlukepp.
Eesmärk. Sõnavara aktiviseerimine.
Käik. Üks lastest võtab kätte võlukepi ja näitab mõnele esemele ning küsib: „Mis see on?“
Lapsed vastavad: „See on…“.
26. Kes tegi nii?
Eesmärk. Mõistatamine.
Käik. Ringi keskel istub kinniseotud silmadega laps. Teised vahetavad kohad ja loevad liisusalmi või numbreid. Lapsele, kes lugemise lõpetab, näidatakse looma või linnu pilti. Ta peab tegema selle olendi häält. Pimesikk peab ära arvama, kes lastest seda tegi.