DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4 aastastele



Käesolevas kogumikus pakutakse erinevaid DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE
4-aastastele

1. On või ei ole.
2. Telefon
3. Mänguasjade kauplus.
4. Õige või vale.
5. Leia sarnane sõna.
6. Talverõõmud
7. Mis millega?
8. Mänguasjade kauplus
9. Kauplus
10. Nimeta, mida näitan.
11. Ülekäik
12. Liiklusjuht
13. Mis muutus
14. Mida keegi kuuleb
15. Kuula hoolega
16. Tunne lilli
17. Kes see on?
18. Tunne puid.
19. Mis on rohelist või teist värvi.
20. Leia selline puu
21. Mis sul käes on.
22. Sööklas.
23. Riidesse ja õue.
24. Loomaaed.
25. Mis sõidab?
26. Kuningas.
27. Kunstnik.

1. On või ei ole.
Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist.
Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele.
2. Telefon
Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjust.
Vahend. Telefon
Reegel. Mängija, kes kuulis viimasena sõna õigesti, saab öelda uue sõna.
Käik. Lapsed istuvad toolidel, mis on paigutatud üksteise kõrvale ritta. Õpetaja ütleb reas istuvale esimesele lapsele vaikselt sõna. Laps ütleb kuuldu edasi paremal käel istuvale naabrile ja too omakorda ütleb sõna edasi kuni kõik lapsed on sõna edasi öelnud. Viimane laps ütleb sõna kõvasti. Õpetaja küsib kõigi laste käest, mis sõna ta kuulis ja viimane laps, kes õige sõna ütles, saab järgmiseks sõnade etteütlejaks.
3. Mänguasjade kauplus.
Eesmärk. Harjutada leidma sõnades „r“ häälikut.
Vahendid. Kaupluse silt, lett, mänguasjad jne.
Reegel. Osta võib ainult selliseid esemeid, mille nimetuses on häälik „r“.
Käik. Valitakse kaks müüjat. Ülejäänud lapsed on ostjad. Ostjad peavad kaupluses käituma viisakalt. Osta võib ainult selliseid mänguasju, mille nimetuses on häälik „r“. Ostmisel peab ütlema sõna selgelt ja kõvasti. Seejärel läheb ostja ostetud leluga mängima.
4. Õige või vale.
Eesmärk. Harjutada leidma sõnadest „n“ häälikut.
Vahendid. Mänguasjad ja tarbeesemed ( niit, seep, nõel, nööp, käterätt, nuga jne.).
Reegel. Mängija, kes esimesena õigesti tegutses, hakkab esemeid teistele lastele näitama.
Käik. Vahendid asuvad õpetaja laual. Õpetaja nimetab hääliku „n“, mida hakatakse sõnadest otsima, seejärel tõstab ta üles vahendi, näitab lastele. Kui selle eseme nimetuses on häälikut „n“, siis lapsed plaksutavad, kui ei ole, panevad käed sülle. Õpetaja valib järgmise vahendi näitaja.
5. Leia sarnane sõna.
Eesmärk. Harjutada lapsi leidma kuuldud sõnaga sarnast sõna pildi järgi.
Vahendid. Piltkaardid, millel kujutatud esemete nimetused on sarnased. ( pall – sall, nukk – kukk, tass – kass, kuusk – suusk jne.)
Reegel. Võidab mängija, kes esimesena vabaneb kaartidest.
Käik. Mängust saab osa võtta 4 – 5 last, igal lapsel on 4 kaarti. Mängijad istuvad laua taga. Mängija peab oma vasakul pool olevalt naabrilt kaardi. Kui mängijal on kaks kaarti, millel kujutatud esemed on sarnased, siis paneb ta kaardid lauale. Võidab mängija, kes esimesena saab kõik kaardid lauale.
6. Talverõõmud
Eesmärk. Harjutada lapsi leidma pildi järgi sõnu, milles esineb häälik „a“, „i“, jne.
Vahend. Suur pilt talverõõmudest, lumehelbed.
Käik. Lapsed istuvad toolidel ja vaatavad pilti, otsides sealt sõnu, milles esineb „a“ häälik. Kui laps on sõna leidnud, teatab ta sellest õpetajale. Kui vastus on õige, saab vastaja lumehelbekese. Kui kõik „a“ häälikuga sõnad on leitud, otsitakse järgmise häälikuga sõnu. Võidab see laps, kes kogub rohkem lumehelbeid.
7. Mis millega?
Eesmärk. Mõnede esemete äratundmine kirjelduse järgi.
Vahendid. Igapäevases elus kasutatavad tarbeesemed (võti, haamer, riidepuu, tass, taldrik jne.)
Käik. Õpetaja laseb otsida seda, millest süüakse suppi, millega lukustatakse uks, millega juuakse piima jne. Väljakutsutud laps valib vastava eseme ja nimetab seda.
Variant. Õpetaja laseb lapsel tuua mängunurgast mingi eseme-mänguasja. Ta ei nimeta eset, vaid ainult kirjeldab seda. Näiteks: „Too see, millel nukk istub, millega teda sõidutatakse, milles keedetakse“ jne. Laps toob eseme ja nimetab seda.
8. Mänguasjade kauplus
Eesmärk. Kinnistada sõnavara mänguasjade kohta.
Vahendid. Mänguasjad.
Käik. Õpetaja seletab lastele mängu ja näitab neile, kuidas tuleb osta üht või teist eset. Pöördudes „müüja“ poole, ütleb ta: „Andke mulle, palun, väike nukk punase pearätiga ja kollase kleidiga. Palju ta maksab?“ Õpetaja ise mängib müüja osa. Kauplusse tuleb Maie (tütarlaps hea väljendusoskusega): „Palun rohelises mantlis näärivana, seljas on tal kingituste kott ja kelk. Nägu on tal roosa, silmad sinised. Palju maksab?“ Õpetaja (müüja): „Lapsed! Maie jutustas nii hästi näärivanast, et ma kohe taipasin, millist näärivana ta osta tahab.“ Müüja osa kasutades aktiviseerib õpetaja kõiki lapsi: ühele esitab küsimuse, teist palub abistada raskustesse sattunud last, kolmandalt küsib, mida ta tahab osta.
Variandid. Lapsed võivad instseneerida küll mänguasjade, toiduainete, mööbli, toidunõude jm. ostmist.
9. Kauplus
Eesmärk. Kinnitada teadmisi esemete omadustest.
Vahendid. Kaupluses müüdavad toiduained.
Käik. Ostjad tulevad kauplusesse ja paluvad üht või teist toiduainet. Näiteks: „Palun suhkrut!“ Müüja küsib igalt ostjalt ostetava omaduste kohta, näiteks: „Milline on suhkur?“ Vastus: „Valge ja magus.“ Ainult siis kui ostja nimetab soovitava toiduaine omadusi, saab ta selle kätte.
10. Nimeta, mida näitan.
Eesmärk. Kinnistada mööbliesemete nimetusi.
Vahendid. Laud, tool, diivan jne.
Käik. Lapsed asetatakse istuma nii, et nad näeksid üksikuid mööbliesemeid. Õpetaja laseb neil mööbliesemeid nimetada. Kui see valmistab raskusi, nimetab õpetaja ise esemeid ning laseb kellelgi lastest viia näiteks nuku diivanile jne. Lõpuks võib esitada mõistatuse: „Poiss tuli lasteaeda, istus ja palus teist poissi istuda enda kõrvale. Millel nad istusid?“ (Diivanil, pingil, toolil, taburetil.) Teine mõistatus: „Ema tuli töölt koju, oli väsinud, istus ja pani käed käetoele, et puhata. Kuhu ta istus?“
11. Ülekäik
Eesmärk. Tutvustada lapsi liikluseeskirjadega.
Vahendid-mänguasjad. Sõiduauto, veoauto, buss, tramm, mootorratas, traktor.
Käik. Õpetaja joonistab põrandale laia sõidutee ja kõnniteed sõidutee mõlemale poolele. Ülesõidukohal seisab liiklusjuht ja määrab autode ja jalakäijate liiklemise suuna. Mängu ajal jutustab õpetaja sellest et autod sõidavad sõiduteel, ja laseb mõnel lapsel seda sõiduteed näidata. „Lapsed, kelle käes on autod, liiguvad sõiduteel, teised on jalakäijad ja liiguvad kõnniteel. Tänav tuleb ületada tähelepanelikult, vaadake, et lähedal poleks autot ega jalgratast.“ Jalakäijad ületavad mitmel korral reeglite järgi tänavat, need lapsed, kes kujutavad autosid, liiguvad sõiduteel ja teevad sõidukitele vastavaid häälitsusi.
12. Liiklusjuht
Eesmärk. Kinnistada rohelise ja punase värvi tundmist ning liikluseeskirju.
Vahendid. Punased ja rohelised lipud.
Käik. Õpetaja näitab mõlemat lippu, et veenduda, kas kõik lapsed neid värve hästi teavad. Siis näitab ta tee, mida mööda kahes suunas liiguvad autod ja jalakäijad. Õpetaja on liiklusjuht, lapsed – autod. Kui õpetaja tõstab üles punase lipu ja vehib sellega, siis autod ei tohi sõita, kui rohelise, siis võivad.
13. Mis muutus
Eesmärk. Tähelepanu ja mälu arendamine.
Vahendid. Mõned mänguasjad.
Käik. Mänguasjad asetatakse lauale. Õpetaja laseb ühel lapsel tähelepanelikult vaadelda, millised asjad on laual ja kuidas need seal asetsevad. Siis läheb laps toast välja. Sel ajal muudab õpetaja teiste laste abiga mänguasjade asetust, lisab midagi juurde või võtab ära jm. Laps, kes tuleb tagasi, peab nüüd ära arvama, mis on muutunud.
14. Mida keegi kuuleb
Eesmärk. Kinnistada häälikulist taju.
Vahendid. Sirm, mitmed esemed, millega saab teha mingisugust heli: kell, haamer, kõristid, pasun.
Käik. Õpetaja, kes on sirmi taga, tekitab mainitud esemetega helisid. Lapsed mõistatavad, mida ta teeb. Helid olgu selged ja kontrastsed, et lapsed saaksid neid ära arvata.

15. Kuula hoolega
Eesmärk. Kuulmistaju arendamine.
Käik. Lapsed istuvad ringis. Õpetaja märguandel sulevad nad silmad ja kuulatavad. Õpetaja tekitab sel ajal mingit heli: krabistab paberit, valab vett, kõnnib jne. Õpetaja märguandel avavad lapsed silmad ja ütlevad, mida nad kuulsid.
16. Tunne lilli
Eesmärk. Õpetada lapsi lilli tundma.
Vahendid. Lillede pildid ja lillekimbud.
Käik. Õpetaja jagab välja lillede pildid. Lapsed peavad leidma lillekimbust lille, mis nende pildil on ja nimetama seda. Näiteks võilill, roos jne.
17. Kes see on?
Eesmärk. Õppida loomi ära tundma kirjelduse järgi.
Vahendid. Loomade pildid.
Käik. Õpetaja hoiab käes mingit loomapilti. Laps tõmbab nende hulgast välja ühe nii, et teised lapsed seda ei näe. Ta matkib pildil oleva häält ja liigutusi, teised peavad ära arvama, mis loom see on.
18. Tunne puid.
Eesmärk. Tähelepanu arendamine.
Käik. Õpetaja laseb lastel joosta mõne puu (kuusk, kask, mänd jne.) juurde. Kes kõige rutemini leiab õige puu, see annab teistele uue ülesande.
Variant. Üks leht tõstetakse üles. Lapsed peavad teadma, millisele puule leht kuulub, seda nimetama ja kiiresti õige puu juurde jooksma.
Variant. Õpetaja annab igale lapsele ühe puulehe ja ütleb: „Kui ma ütlen „Üks, kaks, kolm – jooks!“ – siis peate jooksma selle puu juurde, mille leht teil käes on. Tammepuu juurde jooksevad tammelehtedega, vahtrapuu juurde vahtralehtedega ja kastanipuu juurde kastanilehtedega lapsed. Kui jõuate oma puu juurde, tõstate käe puulehega. Mina vaatan, kas kõik leiavad õige puu.“ Vahetades laste käes puude lehti, korratakse mängu 3-4 korda.
19. Mis on rohelist või teist värvi.
Eesmärk. Kinnistada aedviljade nimetusi ja nende omadusi.
Vahendid. Aedviljad.
Käik. Õpetaja: „Ma tõin aedvilju, mis kasvasid meie aiamaal. Mis see on?“ Näitab kordamööda kõiki kaasatoodud aedvilju. Lapsed vastavad küsimusele. Siis kutsub õpetaja lapsi kahekaupa laua juurde ja annab neile ühesuguseid aedvilju, näiteks porgandeid või tomateid, kuid selliseid, mis erinevad suuruselt või värvilt: näiteks üks tomat on suur ja punane, teine väike ja roheline. Igal lapsel tuleb jutustada oma aedviljast. Aedvilja kirjeldamisel tuleb jälgida, et lapsed kasutaksid õigeid sõnu „suur“, „väike“, „pikk“, lühike“, „suurem“, „väiksem“. Mängu lõpul laseb õpetaja lapsi nimetada aedvilja värvide järgi.
20. Leia selline puu
Eesmärk. Õppida eraldama puude lahti.
Vahendid. Lastele tuttavate puude lehed.
Käik. Õpetaja näitab lastele puulehti ja küsib, milliselt puult need on võetud. Koos otsitakse lehtede järgi nimetatud puud.
Variant. Õpetaja jagab lastele erinevate puude lehti ja laseb lastel joosta nende puude juurde, millel on sellised lehed, nagu lastel käes. Edasi nimetab õpetaja mitmesuguseid puid ja laps, kes selle juures seisab, peab jooksma õpetaja juurde.
21. Mis sul käes on.
Eesmärk. Kinnistada teadmisi tuttavatest puu- ja juurviljadest.
Vahendid. Korvid, puu- ja juurviljad.
Käik. Lapsed moodustavad ringi ja asetavad käed selja taha. Iga laps saab kätte ühe puu- või juurvilja: porgandi, kaalika, õuna, pirni, sidruni, apelsini. Õpetaja ütleb: „Kelle käes on porgandid, jooksevad minu juurde.! Nii jooksevad õpetaja juurde üksteise järel kõik lapsed. Kogunud puu- ja juurvilja korvidesse, nimetab õpetaja neid ühe nimetusega: „Siin korvis on puuviljad, siin aga juurviljad.“
Mängu lõpul kostitatakse lapsi puhtaks pestud puu- ja juurviljaga.
22. Sööklas.
Eesmärk. Sõnavara aktiviseerimine, viisakusreeglite kordamine.
Käik. Lapsed istuvad laudade taga. Üks neist on ettekandja. Letil on pildid toitudest. Ettekandja küsib: „Mida sa soovid süüa?“, tellija vastab: „Ma tahan süüa…“ Ettekandja täidab kõikide laste soovid, ütleb: „Palun siin on sulle…“. tellija vastab: „Aitäh, see on maitsev.“
23. Riidesse ja õue.
Eesmärk. Riietusesemete kordamine.
Käik. Üks lastest tahab õue minna. Teistele näidatakse ilmastikupilti ning nad peavad talle ütlema, mida tuleb selga panna. Laps peab korraldusi täitma.
24. Loomaaed.
Eesmärk. Metsloomade kordamine.
Käik. Lastele näidatakse loomade pilte ja küsitakse, et keda nad metsas või loomaaias nägid. Laps peab vastama: „Ma nägin…“, „Ma ei näinud…“
Mitu looma kellelgi meelde jäi?

25. Mis sõidab?
Eesmärk. Häälte ära tundmine.
Käik. Lapsed vaatavad pilte ja kuulavad kassetilt sõidukite hääli. Nad peavad ära arvama, milline sõiduk mingit häält teeb.
26. Kuningas.
Eesmärk. Käskiva kõneviisi harjutamine, riietusesemete kordamine.
Käik. Üks lastest on kuningas. Teised alluvad. Kuningas jagab käsklusi: 2pane mulle valge müts pähe!“ Alluv teeb seda ja kordab järele: „Panen sulle valge mütsi pähe.“
27. Kunstnik.
Eesmärk. Häälimise harjutamine.
Vahendid. Tahvel ja kriit või paber ja jäme viltpliiats.
Käik. Õpetaja joonistab tahvlile ja lapsed jälgivad joone liikumist, hääldades mõnd helilist häälikut, näiteks A või M.
Õpetaja võib joonistada näiteks:
päikese – ring, silmad, nina, suu, kiired;
kuuse – tüve, oksad, linnupesa, munad sees;
lumememme – kolm palli, nina, silmad, suu, nööbid, luud, müts, lõpuks lendab vares mütsile;
auto – kere, rattad.
Joonistada võib edaspidi ka laps.