DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 5 aastastele



Käesolevas kogumikus pakutakse erinevaid DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE
5-aastastele

1. Õige lause.
Eesmärk. Süvendada teadmisi mõistest lause, harjutada seadma sõnu lauses õigesse järjekorda.
Vahendid. Sõna- ja lausenoobid.
Käik. Õpetaja teatab lastele, et tema hakkab ütlema neile lauseid. Viimastes on sõnad vales järjekorras ( koer Anul on ). Lapsed peavad seadma sõnad lauses õigesse järjekorda. Seejärel laovad nad lausenoobi ja selle alla sõnanoobi.
2. Joonista tegevus.
Eesmärk. Kinnistada teadmisi mõistetest sõna ja lause.
Vahendid. Paber, värvilised pliiatsid, sõna- ja lausenoobid.
Käik. I variant. Õpetaja jaotab lastele ülesanded joonistamiseks: joonistada öeldud lause järgi pilt (auto veab koormat, purjekas merel jne.) Joonistatud pildi alla laovad lausenoobi, selle alla sõnanoobi.
II variant. Õpetaja jaotab laste poolt joonistatud pildid laiali nende vahel ja laseb lastel koostada pildi kohta lause. Pildi alla laovad lapsed lausenoobi, selle alla sõnanoobid.
3. Häälikud.
Eesmärk. Kinnistada teadmisi sõna häälikulisest koostisest, täpsustada mõistet häälik.
Vahendid. Igale lapsele 1-3 arvkujundiga kaarti.
Käik. Õpetaja häälib aeglaselt ja selgelt kuni 3 häälikust koosnevaid sõnu. Laste ülesandeks on üles tõsta nii mitme arvkujundiga kaart, kui palju oli kuulnud sõnas häälikuid. Õpetaja kontrollib töö õigsust.
4. Leia sõna.
Eesmärk. Kinnistada oskusi leida kuni 3 häälikust koosnevaid sõnu.
Vahendid. 3 suurt noopi tahvlile ladumiseks.
Käik. Õpetaja laob tahvlile noope. Lapsed loendavad neid ja peavad mõtlema sõnu, milles olek sama arv häälikuid (ei, ai, oi jne.).
5. Mitu häälikut on sõnas?
Eesmärk. Kinnistada oskust eristada sõnades häälikute arvulist koostist, arendada reageerimiskiirust.
Käik. Lapsed istuvad kohtadel. Õpetaja ütleb lastele sõnu, milles on 1-3 häälikut.
Kui sõnas on 1 häälik, siis peavad lapsed istuma, kui 2 häälikut, siis plaksutama, kui 3 häälikut, siis tõusevad kohtadelt püsti.
6. Ehitame maja.
Eesmärk. Süvendada oskust leida sõnu, milles esineb häälik „k“.
Vahendid. Tahvel, kriit.
Käik. Lapsed istuvad kohtadel, õpetaja joonistab tahvlile maja seinad. Ta teatab lastele, et maja tuleb valmis ehitada. Juurde võib lisada vaid selliseid maja osi, mille nimetuses on häälik „k“ (katus, aken, korsten, uks jne.). Samuti võib kaunistada maja ümbrust.
7. Mõtle kiiresti!
Eesmärk. Harjutada leidma uusi sõnu hääliku pikkuse muutmise teel (lühike – ülipikk häälik).
Käik. Lapsed seisavad joone taga rivis. Õpetaja ütleb hääliku ja sõna („i“ häälik sõnas tina). Laste ülesandeks on muuta häälik ülipikaks ja leida ka uus sõna (Tiina). Kes on sõna leidnud, annab sellest õpetajale käega märku, vastuse teatab õpetajale sosinal. Õigesti vastanus astuvad rivist sammu ette.
8. Mis muutus?
Eesmärk. Harjutada määrama kuuldud sõnades häälikute pikkust (ülipikk – lühike häälik).
Käik. Lapsed seisavad viirus. Õpetaja ütleb hääliku („i“) ja sõnapaari (n. kilu – kiil). Lapsed otsustavad, kummas sõnas on häälik ülipikk, kummas lühike. Kui sõnas on häälik ülipikk, siis lapsed sirutavad ennast pikaks, viies käed kõrgele üles, kui aga lühike, siis kükitavad.
9. Leia sõnu!
Eesmärk. Süvendada teadmisi mõistest sõna, täpsustada teadmisi aastaaegadest.
Vahend. Pall.
Reegel. Õige vastuse andnud mängija viskab palli edasi rühmakaaslasele.
Käik. Õpetaja ja lapsed on ringjoonel. Õpetaja viskab palli lapsele ja nimetab mõne aastaaja (sügis). Palli saaja peab mõtlema sõna, mis iseloomustab seda aastaaega, või sõna, mis tähistab tegevust sel aastaajal (n. kuldne, külm, sajab jne.). Õige vastuse andnud mängija saab õiguse visata pall kellelegi oma rühmakaaslastest, väära või ebatäpse vastuse andja viskab palli õpetajale tagasi.
10. Jonnipunni keerutamine.
Eesmärk. Harjutada oskust leida „k“ häälikuga loomade ja lindude nimetusi.
Vahend. Jonnipunn.
Reegel. Õigesti vastanu saab õiguse jonnipunn keerlema panna.
Käik. Toolidest on moodustatud ring. Lapsed istuvad toolidel. Õpetaja paneb jonnipunni keerlema. Kelle poole jääb jonnipunn näoga seisma, peab kiiresti ütlema looma või linnu nimetuse, milles esineks häälik „k“. Õige vastuse andnud mängija saab järgmisena õiguse jonnipunn keerlema panna: vale vastuse andnud mängija annab pandi, Pantide lunastamine toimub pärast mängu.
Märkus. Analoogiliselt mängitakse ka teiste häälikutega.
11. Kingitus sõbrale.
Eesmärk. Süvendada oskust eraldada sõnades „l“ häälikut.
Vahendid. Mitmesugused tarbeesemed ja mänguasjad.
Reegel. Õige vastuse andnud mängija võib mänguasja kinkida oma sõbrale või pinginaabrile.
Käik. Esemed ja mänguasjad on õpetaja laual. Ta teatab, et keegi lastest tuleb laua juurde ja võtab sealt sellise asja, mida ta tahaks kinkida oma sõbrale või naabrile. Laps tõstab eseme üles, nimetab selle ja määrab nimetuses hääliku „l“ olemasolu. Kui laps vastab õigesti, saab ta pärast mängu mänguasja ära kinkida oma sõbrale, seniks asetab mänguasja lauale. Kes ei tule ülesandega toime, paneb eseme tagasi lauale. Hiljem määratakse ka hääliku asukoht.
12. Arva ära!
Eesmärk. Süvendada oskust määrata sõna algushäälikut.
Vahendid. Pildid loomadest ja lindudest.
Reegel. Kes õigesti määrab alghääliku, saab õiguse rühma ees teha vastava looma või linnu häält või iseloomulikke liigutusi.
Käik. Õpetaja teatab, et ta hakkab lastele pilte näitama, laste ülesandeks on öelda looma või linnu nimetus ja määrata sõna algushäälik. Laps, kes õigesti ütleb pildil oleva looma või linnu nimetuse ja määrab selle algushääliku, teeb rühma ees vastava looma või linnu häält ja liigutusi.
13. Astu õigesse ringi.
Eesmärk. Harjutada määrama hääliku asukohta sõnas.
Reegel. Võitja on see võistkond, kes on kogunud kõige rohkem punkte.
Käik. Lapsed on jaotatud kolme võistkonda. Iga võistkonna ette on joonistatud kolm suurt ringi üksteise järele. Õpetaja ütleb kõigepealt hääliku ja seejärel sõna. Kui häälik asub sõna alguses, jooksevad lapsed esimesse ringi, kui sõna sees, siis teise ringi ja kui sõna lõpus siis kolmandasse ringi. Õpetaja peab arvestust märkides punkte kriipsukestega tahvlile. See võistkond, kes täidab ülesande täpsemini ja kiiremini, saab punkti. Rohkem punkte kogunud võistkond on võitja.
Märkus. Mitte valida ja nimetada sõnu, mille määratav häälik asuks sõnas korduvalt („a“ hääliku puhul sõna maja).
14. Täidan, täidan laeva.
Eesmärk. Kinnistada oskust leida nõutud häälikuga sõnu.
Vahend. Pall.
Reegel. Mängija, kes ütleb sõna nõutud häälikuga, viskab palli edasi.
Käik. Lapsed ja õpetaja asuvad ringjoonel. Nad lepivad kokku häälikus, mis peab esinema vastuses (häälik „l“). Õpetaja viskab palli ühele lapsele ja ütleb: „Täidan, täidan laeva.“ Palli püüdja küsib: „Millega?“ Õpetaja: „Lillega.“ Nüüd viskab laps palli õpetajale tagasi ja mäng kordub uue sõnaga.
Märkus. Hiljem tuleb öelda vastus, kus nõutav häälik on sõna alguses või lõpus.
15. Arva ära, mis lill see on.
Eesmärk. Õpetada lapsi lilli ära tundma.
Vahendid. Lilled, pildid ja lillekimbud samadest lilledest.
Käik. Õpetaja annab lastele lillede pildid. Lapsed peavad valima lillekimbust samasuguse lille nagu pildil ja ütlema lille kohta luuletuse või koostama väikese jutu. Lillede nimetused valitakse programmist.
16. Millal see on?
Eesmärk. Kinnistada kujutlusi aastaaegade eripärast.
Vahendid. Ringikujulised paberist pildid, mis on lõigatud neljaks osaks, millest igaüks kujutab ühte aastaaega.
Käik. Lapsed laovad pildi osi kokku selles järjekorras, nagu nad saabuvad: kevad, suvi, sügis, talv. Iga osa ladumisel jutustavad nad pildi sisust.
17. Tunne loomi.
Eesmärk. Ära tunda kodu – ja metsloomi nende häälitsuste järgi.
Vahendid. Pildid kodu – ja metsloomadest, suured tabelid, millele on kirjutatud metsa ja õue.
Käik. Õpetaja annab lastele pildid. Lapsed jagavad pildid kahte rühma ning asetavad need kas „metsa“ või „õue“.
Õpetaja matkib loomade häälitsusi, lapsed otsivad välja vastavad pildid.
18. Küsime sügiselt.
Eesmärk. Sidusa kõne arendamine.
Käik. Lapsed on ringis, üks laps keskel – see on sügis. Teised lapsed sammuvad ringis ja räägivad: „Tere, sügis! Tere, sügis! Hea, et tulid. Sügis, küsime nüüd sinult, mida sa kaasa tõid?“ Sügis: „Tõin teile mustikaid.“ Lapsed: „Hea, siis teeme pirukaid.“
Mäng jätkub küsimustega sügisele, lapsed peavad leidma sobiva reageeringu sügise vastusele.
Nii toimub huvitav kõnelus juurviljadest ja puuviljadest.
19. Otsusta kiiresti.
Eesmärk. Arendada kiiret reageerimist, kinnistada teadmisi loodusest.
Vahend. Rätik.
Käik. Üks laps viskab teisele rätiku ja nimetab mõne värvuse, näiteks kollase. Laps, kellele rätik visati, peab kiiresti ütlema lille või taime, mis on kollast värvi. Siis viskab ta rätiku teisele ja hüüab järgmise värvuse jne.
20. Lõbusad lood loomadest.
Eesmärk. Arendada tähelepanu ja kinnistada teadmisi loomadest.
Vahendid. Mänguloomad või pildid loomadest.
Käik. Õpetaja: „Jutustan teile ühe loo loomadest. Siin on kõik need loomad. Jagan nad teile. Sina oled nüüd tilluke hiireke, kes piiksub „pii – pii“.“ Ta annab lapse kätte mängulooma või riputab kaela pildi ja laseb matkida looma häälitsust. Kui jutustamise ajal nimetatakse looma, kelle pilt tal on, peab laps kohe looma häält tegema.

21. Arva ära, milline lill on peidetud.
Eesmärgid. Kinnistada teadmisi lilledest.
Käik. Õpetaja paneb laste ette neli vaasi lilledega, näiteks pääsusilmad, kullerkupud, karikakrad, ülased. Lapsed nimetavad neid, ütlevad värvused ja kus kasvavad. Edasi seletab õpetaja mängureegleid. Sel ajal lahkub üks laps toast ukse taha. Õpetaja peidab ühe vaasidest ära. Laps tuleb tagasi ja peab ära arvama, milliseid lilli laual pole. Ta peab kirjeldama nende välimust ja ütlema, kus need kasvavad. Kui ta vastab õigesti, lastakse lapsel vaas üles leida vaikse ja valju plaksutamise järgi. Vaikne plaksutamine kaugel, vali plaksutamine lähedal.
22. Kus see kasvab?
Eesmärk. Kinnistada laste teadmisi taimedest.
Vahendid. Pildid juur – ja puuviljadest, marjadest, seentest.
Käik. Õpetaja näitab lastele piltkaarte. Õpetaja küsimusele, kus see kasvab, peavad lapsed vastama kas metsas, aias või põllul. Õigesti vastanud laps saab pildi enda kätte. Võidab see, kel on rohkem pilte.
23. Kes teab?
Eesmärgid. Kinnistada laste teadmisi loomadest.
Vahendid. Pildid loomadest.
Käik. Õpetaja näitab lastele mõne looma pilti ja küsib: „Kus elab koer? Mida ta sööb?“ Lapsed vastavad: „ Koer elab kuudis ja sööb liha.“ Nii paljude loomadega.
24. Ütle selle kohta salm.
Eesmärk. Kinnistada õpitud luuletusi.
Vahendid. Igaühe ees laual on pildid metsalilledega, joonis allapoole.
Käik. Õpetaja palub lastel võtta laualt pildi ja vaadata, mis lille pilt see on. Lapsed tuletavad meelde õpitud luuletusi lilledest. Nüüd panevad lapsed pildi lauale tagasi nii, et pilt jääb allapoole.
Õpetaja kutsub ühe lastest luuletust lugema. Laps näitab oma pilti ja loeb salmi. Seejärel kutsub ta järgmise lapse salmi lugema. Mängitakse nii kaua, kuni kõik lapsed saavad lugeda.
25. Mis muutus?
Eesmärk. Arendada tähelepanu, mälu ja vaatlusvõimet.
Käik. Üks laps lahkub rühmatoast. Nukunurgas seatakse mõned asjad teisiti. Näiteks tool tõstetakse teise nurka, lillevaas kapile jne. Laps, kes peab leidma muutused, jutustab nendest.
26. Kõik linnud lendavad.
Eesmärk. Arendada tähelepanu, kinnistada hääliku „l“ hääldamist.
Käik. Lapsed asetavad mõlema käe nimetissõrmed laua servale. Õpetaja: „Kõik linnud lendavad. Tuvid, haned, kured, varblased, majad lendavad. Iga linnu või eseme nimetamisel tõstab ta käed. Kui nimetatakse lindu või eset, mis lendab, tõusevad lapsed koos õpetajaga püsti või tõstavad käed ülesse ja ütlevad: „Lendab“. Muul juhul jäävad nad istuma ja käed jäävad alla. Kes pole tähelepanelik seda trahvitakse. Näiteks peab ta lugema luuletust.
27. Arva ära, milline ese on peidus.
Eesmärk. Häälimisoskuse harjutamine, mälu ja tähelepanu arendamine.
Vahendid. Mänguasjad.
Käik. Õpetaja asetab lauale 3 – 4 eset, mille nimetuses esineb vajalik häälik (näiteks karu, kass, koer, kurg). Laps vaatab ja peab esemed meeles, siis pöörab selja. Sel ajal võtab õpetaja ühe eseme ära. Arvaja peab nimetama, mida enam ei ole.
28. Varblased ja auto.
Eesmärk. Harjutada häälikute „s“ ja „r“ hääldamist.
Käik. Mõned lapsed – varblased – keksivad teel ja siristavad: „Sirts – sirts – sirts – sirr!“ Äkki on teel auto (üks laps). Algul kostab mootoripõrin nõrgalt, siis ikka tugevamini. Kui auto varblaste juurde jõuab, teevad need „frr“, laiutavad tiibu ja lendavad laiali.
29. Mida ma tunnen?
Eesmärk. Tundeaistingute arendamine.
Vahendid. Käimisrada, kuhu õpetaja on asetanud järgmised asjad: kareda pinnaline riie või vaip, herned, pehme lambanahk või karusnahk, mängulumi (penoplasti tükid), vakstu või kile, siidine riie, märg lina, veeanum veega ja kuiv lina. Võib veel muid asju. Lapsed on paljajalu.
Käik. Alguses käiakse rada lahtiste silmadega läbi. Siis seob õpetaja ühel lapsel silmad kinni ja laps käib üksi raja läbi, ise räägib, mida ta tunneb. Kui mõni laps kardab, tuleks appi paluda õpetaja abi, kes hoiab lapsel käest kinni ja julgustab teda.
Kui on võimalik, lasta kassetilt vihmapiiskade plõksumist ja vee kohinat.
Pärast istutakse raja äärde maha ja õpetaja loeb lastele ette iga eseme kohta öeldud sõnad.
30. Aastaajad.
Eesmärgid. Aastaaegade kordamine ja tegevuste nimetamine.
Vahendid. Väikesed kaardid, kuhu on kleebitud pildid aastaaegadest.
Käik. Lapsed istuvad ringis. Ringi keskel põrandal on kaardid erinevatest aastaaegadest (pildid allpool). Lapsed võtavad korda mööda kaardi ja nimetavad seal oleva aastaaja ning ütlevad ühe tegevuse, mida saab antud ajal teha. Näiteks: talv – suusatada, kevad – lilli noppida, suvi – ujuda, sügis – seeni korjata. Teised lapsed matkivad koha peal tegevust.
31. Millal on sinu sünnipäev?
Eesmärk. Teada oma sünnikuud ja aastaaega.
Käik. Mängu alustab õpetaja ja ütleb, millal on tema sünnipäev ning mida saab sel ajal õues teha. Näiteks: talvel jaanuarikuus ja siis saab õues kelgutada. Edasi jutustab iga laps, millal on tema sünnipäev ja mida ta saab sel ajal õues teha. Kui mõnel lapsel pole meeles, aitab teda õpetaja.
32. Matkimismäng häälega.
Eesmärk. Hääleharjutus.
Käik. Lapsed teevad õpetaja järgi tugevat tuult, nõrka tuult, kärbse pirinat, mis läheb järjest valjemaks ja jälle vaikseks tagasi. Siis veel suure kassi, väikese kassi, lõbusate hiirte ja kurbade hiirte häält.
33. Luuletuste lugemine.
Eesmärk. Mälu ja tähelepanu arendamine.
Käik. Üks laps alustab luuletuse lugemist. Kui ta peatatakse, loeb edasi see, keda palutakse või naaber.
Lapsed loevad luuletust mõttes, igaüks ütleb järjekorras ühe sõna valjusti.
34. Pime.
Eesmärk. Asjade kompimine ja ära tundmine.
Vahendid. Mänguasjad, riideesemed, tarbeesemed.
Käik. Mängitakse ümber laua istudes. Laual on esemed, mida mängijad peavad hoolega vaatama. Üks laps suleb silmad. Ta peab kombates ära tundma eseme või otsima talle nimetatud eset.
Kui ta võtab vale asja, peab ta ütlema, mis see on.
35. Söödav ja mittesöödav.
Eesmärk. Söödavate ja mittesöödavate asjade eraldamine ja äratundmine.
Käik. Mängijad istuvad põrandal ringis. Juht nimetab mitmesuguseid söödavaid asju (leib, piim, juust jne). Seejuures tõstab ta käsi ülesse ja langetab siis. Kui mängujuht ütleb mittesöödava asja, ei tohi tema järgi käsi tõsta. Kes eksib, annab pandi.
36. Pildid kuude kaupa.
Eesmärk. Arendada tähelepanu suurelt pildilt kolme tunnusega pildi leidmisele.
Vahendid. Suur talvepilt, väikesed pildid, lumehelbed.
Käik. Lapsed moodustavad 5-6 liikmelised grupid ( kolm gruppi). Iga grupp saab talvepildi. Laual on väikesed pildid.
Küsimused: Milline aastaaeg on pildil? Millised on talvekuud? Leia suurest pildist lähtudes kolm väikest pilti. Nimeta, mida leidsid. Ütle üks talvetunnus.
Kui grupp vastab küsimustele õigesti, saab ta lumehelbe, kui ei, siis ei saa. Võidab see, kes kogub enam lumehelbeid. Teine grupp võib ka vastata, kui esimene ei tea. Siis saavad nemad lumehelbe.
37. Tujumäng.
Eesmärk. Pöörata tähelepanu emotsioonidele ja jutustamisoskusele.
Vahendid. Riidelapid, karunäod.
Käik. Lapsed valivad endale meeldiva riidelapi või karunäo. Iga laps põhjendab valikut ja missugune tuju tal on. Näiteks: Laps valib lillelise lapi, sest talle meeldivad punased lilled. Tal on rõõmus tuju.
Karunäo valinud laps ütleb, et karul on väikesed silmad ja imestav suu. Ta kissitab silmi, sest päike paistab. Tal on hea tuju.
38. Tõsta õige kehaosa.
Eesmärk. Eristada sõnas i- häälikut algus- ja lõpuhäälikuna.
Vahendid. Kass.
Käik. Õpetaja ütleb sõna, kus on antud häälik. Lapsed peavad arvama, kas see on alguses, lõpus. Kui alguses, siis tõstavad ülesse kassi pea, kui lõpus, siis kassi saba. Kui keskel, siis kassi keha.
39. Punane ja valge.
Eesmärk. Arendada foneemikuulmist.
Vahendid. Punana ja valge ring igale lapsele.
Käik. Igale lapsele jagatakse kaks ringi – punane ja valge. Eelnevalt lepitakse kokku, millist häälikut sõnas kuulatakse. Õpetaja ütleb aeglaselt sõnu ja lapsed arvavad ära, kas on seda häälikut; tõstes siis punase. Kui ei ole, siis valge ringi. Mängija, kes eksib saab miinuspunkti.
40. Riina ja Liina sünnipäev.
Eesmärk. Õpetada grammatiliselt õiget kõnet, õpetada sõnades eristama „R“ ja „L“ ning määrama nende asukohta.
Vahendid. Nukud Riina ja Liina, mänguasjad või pildid.
Käik. Riinal peetakse „r“ tähe ja Liinal „l“ tähe juures sünnipäeva. Mõlemad nukud saavad kingitusi. Riina saab asju või pilte, kus on sõnades „r“ häälik. Liina saab kingitusi, kus on sõnades „l“ häälik. Lapsed nimetavad neid esemeid.
41. Elavad häälikud.
Eesmärk. Arendada kvalitatiivse häälikuanalüüsi oskust.
Käik. Õpetaja kutsub 2-8 last rühma ette ja räägib neile: „Te olete mängult häälikud, kes elavad ühes ja samas majas. (S.t. ühes sõnas koos.)
Näiteks sõna kuldnokk. Selle kujutamiseks läheb vaja 7 last. Reas seisvad lapsed peavad häälimise abil kindlaks tegema, milline häälik keegi on ja mitmes. Teised lapsed kontrollivad määramise õigsust. Lapsed võivad määrata veel, mitmel häälikul on selles sõnas „vend“, s.t. mitu „k“ on sõnas jne.
42. Mis see on?
Eesmärk. Häälimine ja kuue-aastaste lastega kirjutama õpetamine ladumise teel.
Käik. Õpetaja näitab lastele puu lehte, lapsed peavad laduma puu nime noopidega või häälima selle häälikhaaval. Samuti võib demonstreerida erinevaid lilleõisi, mille nimetus tuleb laduda (roos, nelk jne). Mäng kinnistab peale häälikulise analüüsioskuse ka liiginimetuste tundmist.