Lapsevanema roll


“Ma kuulen ja unustan,

ma näen ja mäletan,

ma teen ise ja saan aru.”

Hiina vanasõna

Lapsevanema rolli täitmine nüüdisaegses ühiskonnas on muutunud üha keerulisemaks ja nõuab järjest enam vastavaid teadmisi. Edukus on tänapäeva ühiskonna tähtis väärtus, mille saavutamiseks nõutakse sageli juba väikelapselt võimatut, arvestamata lapse vanuselisi iseärasusi ja arengupotentsiaali. Igal arenguperioodil on oma arenguülesanded, mille täitmine on vajalik, et tagada lapse heaolu kasvuaastail. See, mil määral lapse arengupotentsiaal realiseerub, sõltub paljuski ümbritsevast keskkonnast. Keskkonna loovad lapsele teda ümbritsevad inimesed – kodu ja pere, lasteasutused ja põhikooli esimene aste. Kõik, mis seal puudu jääb, pidurdab õpiedu, õpivalmidust, toimetulekut kogu elu jooksul. Parim viis lapse eeldustekohase arengu kindlustamiseks on talle hea arengukeskkonna loomine. Lapsepõlv kujundab kogu inimese elu, seetõttu on oluline, et tagatud oleks tema füüsiline, vaimne ja sotsiaal-emotsionaalne heaolu täiskasvanu poolt. Täiskasvanu peab lapsele looma turvalise kasvukeskkonna, soodustama igati lapse arengut nii otsese hoolitsemise kui mitmekesiste arendavate tegevuste näol. Kuna lapse areng on dünaamiline vajatakse tema erinevate eluperioodidel erinevaid teadmisi.

Laps, kellele antakse iga päev mõista sõnade ja tegudega, et ta on parim kõigist maailmast, saavutab laps kõrge enesehinnangu. Ta usub endasse, et teda armastatakse olenemata eksimustest.

Lapse üldiseks soodsaks arenguks on vaja armastust, lapsesse tähelepanelikku ja sõbralikku suhtumist kui ka sensoorset ja vaimset stimuleerimist.

Lapsed õppivad katse – eksituse meetodil. Täiskasvanu võib abi osutada vaid siis, kui on näha, et laps ei tule toime ülesandega. Last tuleb juhendada, abi ei tohi kujuneda ülesande ärategemiseks.

Iga laps on andekas ja väärtuslik. Laste ande avastamine on otseselt seotud täiskasvanu professionaalsusega. Jälgides lapse huvi, tema toiminguid ja õnnestumisi.