Millal on laps lugemiseks valmis?


Lapsed hakkavad lugema väga erinevas vanuses – ühed juba 3-4, teised alles 9-aastaselt, enamik siiski 6-8 aastaselt.

Mõned hakkavad lugema ilma vaevata, teised peavad lugema õppides tegema kaua aega tõsist tööd. Miks?

Tegelikult ei juhtu midagi äkki. Laps hakkab raskusteta lugema, kui tal on kujunenud selleks valmis-olek. See kujuneb sammhaaval. Mõnel on need sammud kerged ja kiired, teine võib jääda kuhugi takerduma ja see lükkab valmisoleku saabumise edasi. kõik sõltub sellest, milline on laps ja kuidas on ümbrus ja senised elukogemused mõjutanud tema üldarengut.

LUGEMISVALMIDUS kujuneb kahes osas. Kõigepealt peavad olema tähed selged, ent on ka lapsi, kel tähed juba ammu selged, aga lugemine ei tule. Seega ei piisa lugemiseks ainult tähtede tundmisest. On vaja aru saada ka sellest, millised häälikud sõnas kõlavad ja milline on seal nende järjekord. Lihtne on aru saada sellest, kas laps tunneb tähti, raskem sellest, kas ta mõistab, mis häälikud sõnas üksteise järel kõlavad.

Laps, kellel sõnad veel häälikuteks ei jagune, ei suuda ka tähtede järgi sõna ära tunda. Kui talt hakatakse lugemist nõudma, ei saa ta aru, mida ta peab sõnana “kokku ütlema”, sest ta ju ei erista sõnades neid sõna osakesi, mida tähed tähistama peaksid, ja ta hakkab sõna oletama. Kui ei lähe õigesti, hakkab ta nutma, kaotab huvi ja arvab, et tema ei hakka kunagi lugema ja üleüldse ta ei tahagi lugeda. Selline hoiak võib jääda püsima kauaks ja hakata pidurdama ka edaspidist arengut.

Kuidas saab teada, kas laps juba eristab sõnades häälikuid või kus ta on takerdunud? Kuidas saab teda siis aidata?

Lapsel hakkab valmisolek lugemiseks-kirjutamiseks kujunema üsna varakult ja sellele ei näi siis veel lugemisega mingit seost olevat. Kui laps avastab maailma, on tema jaoks võrdselt huvitavad suured ja väikesed, koguni ülipisikesed asjad, hääled, nähtused. Ta püüab neid vaadata, katsuda, kuulata, maitsta, lahti võtta ja kokku panna. Täiskasvanu võib teda selles tegevuses kas jätta omapead (lapsele antakse mänguasjad või muud enam mittevajalikud esemed, lubatakse tal tegelda millega tahes, peaasi, et ta ei segaks ja pahandust ei teeks), pidurdada (“Mis sa seal lammutad!”, “Vaata, et sa ära ei lõhu!”, “Ära määri oma käsi ja riideid!”, “Mis sa sellest rämpsust korjad, mängi oma asjadega!” jne) või ergutada (märgates lapse huvi mingi asja vastu, püütakse seda huvi õhutada, antakse asja kohta selgitusi, muretsetakse ja soovitatakse lapsele mängimiseks looduslikku materjali, majapidamises enam mittevajalikke esemeid, pakendeid, lubatakse neid osadeks võtta, uurida, kokku panna, vaadeldakse ja avastatakse koos lapsega loomi, taimi, kivikesi, võrreldakse neid, kuulatakse hääli looduses ja olmes, püütakse eristada, määratleda hääle või heli tekitajat, matkida häälega või mõne teise vahendiga kuulatud heli jms).

Last toetavad ja ergutavad ettevõtmised ei ole mingid omaette õppe tegevused, Neid saab teha koos muude toimingutega, lapsega kuhugi minnes või kuskilt tulles, ilma selleks täiendavat aega kulutamata. Teades, et selline tegelemine lapsega ei ole tühipaljas ajaviide, vaid sellest kujuneb koolis edasijõudmise ja ka edaspidises elus toimetuleku alus, valite te kindlasti viimase variandi.

KÕIK TEGEVUSED, MIS AITAVAD LAPSEL MÄRGATA, MÕISTA, KUULATA, VAADELDA, VÕRRELDA, RÜHMITADA JNE, ST. MÕTELDA, TOETAVAD NII LUGEMISOSKUSE KUI KA TEISTE VAIMSE TEGEVUSE OSKUSTE OMANDAMIST.

Lugemisoskuse kujunemiseks on nende kõrval vajalikud veel mõned eelokused, mille omandamist saab samuti toetada parajal ajal esitatud küsimuse, nõuande või lapsega kaasamängimisega.

Väike laps teab ainult sõna tähendust, selle kõlakujule ta tähelepanu ei pööra. Ühel päeval ta aga avastab, et ka sõna kõlaga võib mängida: muna-mana-nana-kana… Laps on alateadlikult hakanud märkama nii sõna kõlakuju kui ka sõna jagunemist väiksemateks osadeks, mida saab vahetada. Nüüd saab last juhtida mõne uue ideega ja anda sellisele mängule positiivse hinnangu (Oi, kui tore sõna sul välja tuli!) 

Tavaliselt hakkab laps sel ajal kuulma ja ära tundma, mis häälikuga sõna algab või lõpeb. Kõiki häälikuid sõnas ta veel ei erista. Nüüd võib lapsele pakkuda mängu, kus öeldakse lapsega vaheldumisi ühtmoodi algavaid sõnu (nina, nohu, nukk, nali…), vahetatakse sõna algust või lõppu (sai, pai, lai, Kai…) vms. Vahel pakub laps häälikuteks juhuslikke sõnaosi (häälikuühendeid). See aga näitabki, et laps juba teab, et sõnal on ka kõlakuju, mis koosneb väiksematest ühikutest. Laps on jõudnud väga lähedale iga üksiku hääliku eristamisele. Nüüd on hea mängida sõna lahtivõtmise mängu. Ka seda saab teha muu talituse kõrval.

SÕNA LAHTIVÕTMISE MÄNG

Üks mängijatest ütleb sõna ja teine teeb selle häälikuteks. Lapsele öeldakse algul lühikesi sõnu ja vastavalt suutlikkuse kasvule muutuvad need keerulisemaks ja pikemaks. Laps püüab muidugi öelda pikki ja keerulisi sõnu, aga siis on need täiskasvanu poolt “lahatutena” ka lapsele eeltööks ja märkamatuks abiks.

Täiskasvanu peab hoiduma oma keeleteadmiste kasutamisest. Kuulamisel eristatakse esialgu vaid häälikuid ja nende järje korda, mitte nende pikkust ja pika hääliku märkamist 2 tähega. See on kuulamise mäng ja sõnades kaht sama häälikut kõrvuti ei esine. Ärge laske end sõna kirjapildist eksitada. Sõna kirjapilt jõuab lapseni palju hiljem. Seega – ema: e-m-a, värav: v-ä-r-a-v, siil: s-i-l. Arvestage ka, et sõnas olevad g, b, d kõlavad eraldi ütlemisel nii nagu k, p, t (tibu: t-i-p-u).

Häälikuid hakkab laps eristama algul lühikestes sõnades, mõni laps kohe ka õiges järjekorras. Suur osa lastest “kuuleb” (st. eristab) küll, et selles sõnas see või teine häälik kõlab, ent ei nimeta neid sugugi õiges järjekorras ja iga kord peab uue hääliku otsimise eel veel kord sõna kuulama või selle ise ütlema.

Pikkamööda häälikute eristamine täpsustub ja lugemisvalmis on laps siis, kui suudab eristada häälikuid ka pikemates sõnades. See tähendab, et lühikeste sõnade lugemiseks on ta valmis varem. Kui on lühisõnadest tekste ning üleminek pikematele sõnadele toimub aeglaselt ja sujuvalt, areneb ka lugemisoskus eriliste raskusteta.

Kui aga last sunnitakse lugema pikemaid sõnu, milles ta kuulates ei suuda veel kõiki häälikuid eristada, ei suuda ta ka sõna kokku lugeda ning tekibki kiiresti lugemisvaenulikkus.

Materjal: Lilian Kivi ja Anne Tiko

Veel sellel teemal:

Millal ja kuidas õppida tähti?