Lugemaõpetamine


read 5LUGEMAÕPETAMINE

Kui lapsed oskavad sõnades kuulda ja eraldada  täis- ja kaashäälikuid, siis tuleb selgitada, et igale häälikule kõnes vastab teatud täht raamatus. Laps peab teadma, et häälikut me hääldame, kuuleme, tähte me näeme, loeme.

Et tähe kuju lapsele kindlamini meelde jääks,

1. Joonistatakse seda käega õhus, voolitakse plastiliinist, laotaks pulkade abil, painutatakse pehmest traadist või paelast, jpm.

2. Otsida suurte trükitähtedega plakatitelt, raamatute pealkirjadest, poesiltidelt jne.

3. Laps näitab uut tähte tekstis, määrab selle asukoha sõnas (alguses, lõpus või sõna sees), loendab tähtede arvu sõnas.

Sageli on lapsel kõik tähed selged, aga lugemine ei edene. Miks?

1. Eriti suuri raskusi tekib lugemisel siis, kui on korraga selgeks õpitud palju  tähti ja kui tähti ei nimetata nii, nagu neid lugemisel sõnas hääldatakse, vaid kasutatakse tähtede nimesid (es-s, em-m, ka-k jne.).

2. Loetavat sõna on lapsel raske mõista ka siis, kui hääldab tähti ükshaaval või pikemate vahedega.

Kui laps on õppinud tundma 2-3 tähte, tuleb hakata lugema kahest tähest koosnevaid sõnu, hääldades esimest häälikut, venitades, kuni lapse silm jõuab haarata järgmise tähe, ning siis katkestamata hääldada see häälik. Lapsele on arusadavam, kui öeldakse: “Häälda ilma vaheta”.

Soovitus

Aseta kaks tähekaarti väikese vahega, näit. A I. Algul loe esimest tähte, seejärel teist. Korrates loetakse esimest tähte venitamisi, ühtaegu nihutatakse teine täht esimese kõrvale ja öeldakse sujuva üleminekuga teine täht.  Sellised tähtede nihutamise harjutused on väga olulised lugemaõpetamise alguses, sest nii omandavad lapsed teadlikult lugemise põhimõtte.

Laps peab õppima nägema ja seotult lugema kõiki ühte silpi kuuluvaid häälikuid, mitte nimeatama neid üksikult. Niisuguseid harjutusi 2-3 tähest koosnevate sõnade (silpide) lugemiseks tuleb teha rohkesti, lasta lapsel neid ise koostada ja lugeda liikuvas aabitsas (AI, OI, UI, LA, LI, LO jne).

Esialgu loeb laps aeglaselt. Teda ei tohi kiirustada, veel vähem talle sõnu (silpe) ette öelda või temaga kaasa lugeda. Viimasel juhul ei mõtle sageli laps ise, vaid jäljenab täiskasvanut, ja tema lugemisoskus ei arene.

Kahesilbilisi sõnu tuleb õpetada lugema silpide kaupa. Laps loeb algul ühe silbi, siis teise ja seejärel nimetab kogu sõna. (näit. loeb AU, siis TO, ning seejärel AUTO). Pikemaid sõnu tähthaaval veerides on laps viimase tähe juurde jõudes esimesed juba unustanud ega tea, mida ta luges. Niiviisi tähthaaval lugema õppinud lapsed eksivad lugemisel ka hiljem ja teevad vigu õigekirjas.

Soovitus

Arvestades hääldamise raskust tuleb esitada silbitüübid lugemiseks järgmiselt.

1. Kaksiktäishäälikud (ilma kaashäälikuta): AI, OI, UI, EI.

2. Kaashäälik koos pika või lühikese täishäälikuga, lahtine silp: LAA, LII, LUU, LA, LE, NII, MAA, MA.

3. Kaashäälik kaksiktäishäälikuga: LAI, LOE, LEO.

4. Kahesilbiline sõna lahtiste silpidega: AI-MI, AI-LI, LAI-LI, LEI-LI.

5. Ühetäheline silp kahesilbilises sõnas: E-LO, A-LO, I-LU, ÕI-E.

6. Kinnine silp kahesilbilise sõna lõpus: ÕI-EL, ÕU-EL.

7. Kinnine silp kahesilbilise sõna alguses: AN-NE, EI-LI, OL-LI.

8. Kolmetäheline kinnine silp: ANN, ENN, ONN, MUL, EL-LIL, OL-LIL, MÕM-MIL

9. Neljatäheline silp: MEIL, NEIL, NÕEL.

10. Sulghäälik B sõna või silbi lõpus: LEIB, LOEB, SEOB, SAAB, LA-MAB, LU-BAB, LEI-AB, AN-NAB.

11. Kaashäälikuühend sõnas või silbis: ATS, ANTS, TANTS, LAPS, VARS-TI, TANT-SIB.

Iga silbitüüp vajab küllaldast harjutamist. Parimaks vahendiks on liikuv aabits.

On lapsi, kes kergesti omandavad tähtede sõnaks kokkulugemise oskuse, hakkavad lugema kohe sõnade kaupa ja loevad kogu sõna õigesti. Need on tavaliselt erksad, hea kuulmise ja arenenud tähelepanuvõimega lapsed, kes lugemisoskuse omandavad nagu märkamatult. Sellistelt lastelt silbilise lugemise nõudmine oleks väär. See ainult pidurdaks nende lugemaõppimist, sest silbiline lugemine pole mitte eesmärk omaette, vaid ainult üks lugemaõpetamise võtteid, mis on eriti vajalik vähese kuulmistajuga ja aeglase mõttetööga laste juures.

Loe veel KÕNE HÄÄLIKULINE ANALÜÜS

Autorid: H. Raigna, M. Terri.