TEKST


TEKST Tekst on ühe teema kohta rohkem kui ühe lause/lausungi loomine. Teksti võib olla koostanud üks inimene. Tegemist on monoloogiga. Teksti loomisel võivad osaleda ka kaks / rohkem kui kaks inimest – sel juhul on tegemist dialoogiga/polüloogiga. Igapäevased tekstid on peamiselt dialoogid. Kahe inimese ütlused, repliigid on mõtteliselt seotud. Et aga koolis hakkama saada, peab laps suutma kommenteerida, arutleda põhjalikumalt…

GRAMMATIKA


GRAMMATIKA Teema sisaldab nii sõnade vormistikku (morfoloogia) kui lauset (süntaksi). Kõne grammatilise külje kujundamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: • Süntaksi kaudu omandab laps sõnavara ja morfoloogia. Lauselise kõne areng tingib vajaduse uute sõnade ja vormide järele. Vajadus lauseid kasutada tekib omakorda suhtlemisel tegevuse (mängu, käelise tegevuse, liikumise) käigus. Seega on võimalused kujundada lauset ja vormistikku teineteisest eraldi ning väljaspool…

SÕNAVARA


SÕNAVARA Sõna on nii keeleüksus (sõnadeta pole võimalik moodustada lauseid, väljendada mõtteid) kui ka tunnetustegevuse üksus (tähistab kujutlust või mõistet). Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele: Sõnavara suurus ja kasv: arengulised erinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes lapse arengukeskkonnast ja -iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekashinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3.…

HÄÄLDAMINE


HÄÄLDAMINE Hääldamise puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas laps hääldab häälikuid üksikult, silbis, sõnas, vabas kõnes. Õige hääldamine sisaldab ka sõna silbistruktuuri, sõnarõhu ja sõnavälte eesti keelele vastavat hääldust. Lisaks on vaja jälgida, kuidas laps kasutab intonatsiooni (mis sõnu lauses rõhutab ja kas varieerib intonatsiooni – küsiv, nõudlik, imestav jne). Hääldamise areng ja arendamine on…

KEEL JA KÕNE


KEEL JA KÕNE Kõnearendus on laste kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine. See ei piirdu keelevahendite õpetamisega, st uute sõnade, sõnavormide ja lause praktilise kujundamisega. Kõnearenduses tuleb eelkõige õpetada last nimetatud keelevahendeid kõnes erinevates funktsioonides/eesmärkidel (suhtlemine, tunnetuslik funktsioon, so teadmiste omandamine ning enda ja teiste tegevuse reguleerimine ja planeerimine kõne abil, vt ka üldoskuste suhtlemise osa)…