HÄÄLDAMINE


HÄÄLDAMINE

Hääldamise puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas laps hääldab häälikuid üksikult, silbis, sõnas, vabas kõnes. Õige hääldamine sisaldab ka sõna silbistruktuuri, sõnarõhu ja sõnavälte eesti keelele vastavat hääldust. Lisaks on vaja jälgida, kuidas laps kasutab intonatsiooni (mis sõnu lauses rõhutab ja kas varieerib intonatsiooni – küsiv, nõudlik, imestav jne).

Hääldamise areng ja arendamine on seotud häälikute kuulmise ja eristamise ning üldise kõne arenguga. Korrektse hääldamise aluseks on artikulatsiooniaparaadi osade – keele, huulte, pehme suulae, lõualiigese – hea toonus ja liikuvus.

Lapsed õpivad õigesti hääldama täiskasvanu kõnet kuulates ja jäljendades. Nagu ka muud kõne elemendid, omandavad lapsed õige häälduse erineva kiirusega. Eesti keelt kõneleval lapsel peaks hääldus (nii intonatsioon, silbi- ja vältestruktuur kui ka häälikkoostis) olema välja kujunenud umbes 5a vanuselt.

2-aastane laps: lapse kõnes on mõnikümmend kuni mõnisada sõna. Nii väikse sõnavara puhul ei ole sõnad veel täpselt üksteisest häälduse poolest eristatud. Lapse sõnad ei ole võõrale sageli mõistetavad, kuna on häälduslikult tugevasti moonutatud (paljud häälikud üldse puuduvad või on asendatud teistega, sõnad on lühenenud- ära on jäetud sõnast mõni silp jne), võrreldes täiskasvanu hääldusega. Laps kasutab lühikesi 1-2 silbilisi sõnu, mis sageli lõpevad lahtise silbiga ehk vokaaliga sõna lõpul.

Lapsel on kujunenud aga häälikute eristamise võime, millel suuresti põhineb edasine hääldamise täpsustumine. Laps eristab hästi sõnu, mida igapäevaselt ümbritsevas keskkonnas kuuleb.

Arendamine:

Täpsustada olemasolevate sõnade hääldamist täiskasvanu eeskuju järgi. Arendada artikulatsiooniaparaadi osade liikuvust ja koordinatsiooni. Arendada intonatsioonilist väljenduslikkust.

  • Üldise kõne arenguga ja arendamisega seoses peaks jälgima, et lapse öeldud sõna korratakse häälduslikult õigesti. Sel juhul saab laps õige mudeli, mille poole püüelda.
  • Et laps saaks paremini sõnu hääldada, mis soodustab ka sõnavara arengut, on soovitav arendada artikulatsiooniorganeid: selleks viia läbi huule-keele mänge.

Laps armastab jäljendada ja tuleks lasta tal jäljendada erinevaid liigutusi huultega ja keelega (nt ajame huuled ette mossi, siis tõmbame naerule, tõstame huuled nina alla jm, ajame keele suust välja, tõstame keele ülemise huule peale, limpsime keelega huuli jne).

  • Võib lasta jäljendada mänguliselt sõnu, sõnaridu, lühikesi salmiridu, kus on kasutusel lihtsamini hääldatavad häälikud (kaashäälikutest /m/, /p/, /n/, /t/, /l/, täishäälikutest /a/, /e/, /i/, /o/, /u/, häälikud, mis on lapsel olemas, ja need, mille sarnaseid häälikuid laps tundub kasutavat: papp-pamm, aia-oia-uia)
  • Hästi on selles vanuses juba arenenud erineva intonatsiooni kasutus – seda saab veel soodustada erineva intonatsiooniga ühte ja sama sõna või ütlust korrates.

3-aastane laps: kõne arengu alused on kujunenud. Et sõnu on kõnes palju, siis peab häälikuid hääldama täpsemalt, et sõnad eristuksid (vrd sall-pall-tall-hall-vall) ja lapse kõne oleks teistele arusaadav. Lühemad sõnad hääldatakse õige silbi- ja vältestruktuuriga, st ei jäeta silpe ära, ei moonutata sõnaväldet. Pikemate sõnade hääldamisel võib esineda lühendamist. Samas aga ei ole paljudel lastel veel kujunenud ühe või mitme raskemini hääldatava hääliku (/r/, /s/, /k/, /õ/, /ü/) õige hääldus. Kõne tajumisel suudab laps eristada kõlalt sarnaseid, nt ühe hääliku poolest erinevaid sõnu (kass-tass; tuul-tool).

Arendamine:

Arendada häälikute ja sarnase kõlaga sõnade eristamist kuulmise teel. Täpsustada artikulatsiooniliigutusi. Täpsustada pikemate, s.o 3-4silbiliste sõnade hääldust.

  • Arendada kuulmise järgi sõnade eristamist, mis koosnevad samadest, ent erinevas pikkusega häälikutest (nt kook-kokk, kuri-kuurid).
  • Jätkata keele- ja huulemängudega: võrreldes 2-aastase lapsega võiks need olla keerulisemad ning koosneda näiteks n-ö liigutuskompleksidest (keel üles, alla, ühte ja siis teise suunurka).
  • Harjutada pikemate, 3-4silbiliste kaashäälikuühendita sõnade hääldust, n-ö mängu käigus kasvatades sõnu: koer-koera-koerakene, karu-karus-marikarusmari.

4-aastane laps: hääldamine hakkab lähenema keelenormile. Üksikuid raskusi võib esineda pikemate sõnade, tundmatute sõnade ja konsonantühendite (eriti /r/, /s/ ja /k/ häälikut sisaldavate) hääldamisel. Kõne tajumisel suudab eristada kõlalt sarnaseid sõnu, mis erinevad mõne hääliku või ühe hääliku pikkuse poolest (kokk-kukk, kookkokk).

Arendamine:

Kinnistada häälikute eristamisoskust. Kujundada välte eristusvõimet. Täpsustada konsonantühendite hääldamist. Kujundada oskust märgata vigu teiste ja enda häälduses.

  • Soovitav on erineva häälikupikkusega sõnapaaride hääldamine (kõne rütmi tunnetamine, ettevalmistus lugema ja kirjutama õppimiseks): tibu-tipu; tibu-tippu; kare-Kaari; male-maal.
  • 1-2silbiliste sõnade hääldamine, mis sisaldavad erinevaid konsonantühendeid ja ühendid on sõnas erinevas kohas – sõna alguses, lõpus ja keskel: trumm, kartul, tort.
  • Pikemate, 3-5silbiliste häälikuühendita sõnade hääldamine.
  • Õpetada/harjutada hääldusvigade märkamist ja parandamist teiste kõnes: pluuni sabaga lebane jooksis metta (pruuni sabaga rebane jooksis metsa).

5-aastane laps: hääldamine peab olema korras. Võib esineda eksimusi lapsele tundmatute, sh võõrsõnade hääldamisel ja erandjuhul ka tuttavate, kuid harva kasutatavate ja keerulise struktuuriga omasõnade hääldamisel (nt kirsimarjakobarnäpitstangid).

Arendamine:

Kinnistada hääldusoskusi.

  • Vigursalmide ja -lausete hääldamine (ettevalmistus hääldusoskuste kinnistamiseks ja mingile häälikule vastava tähe tutvustamiseks): nt v-hääliku

hääldamine V-tähe tutvustamisel:

Valvel vahva vihmavari,

Vallil vigur vahvlikari,

Vollil vahva vilerong,

Viivel veider vile on*.

K-hääliku ja tähe vastavuse kujundamisel: Klaasist kloun Klaus kloppis klirinal klaasvaipa ja koputas klaaskuulid kõlisema.

  • N-ö pseudosõnade ehk väljamõeldud sõnade hääldamine ja moodustamine pärissõnadest: park-lark.
  • Pikemate, 3-5silbiliste konsonantühendeid sisaldavate sõnade hääldamine: kaelkirjak, krokodill, vahvlikook.

6-aastane laps: hääldamisvilumused on kinnistumas. Kui laps ka tundmatute sõnade hääldamisel eksib, siis suudab ta hääldust õige näidise järgi parandada.

Arendamine:

  • Harjutada võib sageli kasutatavate võõrhäälikuid (f, š, ž) sisaldavate sõnade hääldamist: šokolaad, dušš, garaaž, želee.
  • Kinnistada 3-5silbiliste konsonantühendeid sisaldavate sõnade hääldamist.

7-aastane laps: hääldusvilumused on kinnistunud, eksida võib vaid tema jaoks tundmatute võõrsõnade hääldamisel.

 

Näited on toodud raamatust Hopsadi-huu, võimlemas on suu. I. Adams, V. Struck, M. Tillmanns-Karus (2005). ELÜ väljaanne.

 allikas http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/juhend_alusharidus_keel_ja_k6ne.pdf