TEKST


TEKST

Tekst on ühe teema kohta rohkem kui ühe lause/lausungi loomine. Teksti võib olla koostanud üks inimene. Tegemist on monoloogiga. Teksti loomisel võivad osaleda ka kaks / rohkem kui kaks inimest – sel juhul on tegemist dialoogiga/polüloogiga. Igapäevased tekstid on peamiselt dialoogid. Kahe inimese ütlused, repliigid on mõtteliselt seotud. Et aga koolis hakkama saada, peab laps suutma kommenteerida, arutleda põhjalikumalt oma kogemuste üle ja jutustada ümber teiste inimeste loodud tekste.

Teksti loome on keerulisem kui ühe lausungi loome. Tekstiloome algab soovist või vajadusest midagi kellelegi mingil eesmärgil teatada. Koolieelses eas tekib see vajadus/soov tavaliselt ühise tegevuse käigus. Dialoogis osalemine – ja seda nii algatajana kui jätkajana – pole eakohase kõnearenguga lapsele tavaliselt raske. Küll aga tuleb mõelda, kuidas tekitada lapses soovi või vajadust millestki pikemalt jutustada ehk monoloogi luua. Peale soovi/vajaduse tekke tuleb teemaga seotud mõtted järjestada ja vastavalt tuleb järjestada ka laused, mis osamõtteid väljendavad.
Laused tuleb veel omavahel seostada, kasutades selleks siduvaid sõnu ja lauseid. Teksti loomisel on olulised nii teadmised teema kohta kui ka keelelised oskused.

Seega tuleb jutustamisoskuse arendamisel aidata last kahel viisil:
1. Aidata kujutlusi ja mõtteid täpsustada, mälust ammutada.
2. Aidata sõnade valikul ja lausete moodustamisel ja seostamisel.
Pedagoog saab last jutustamisel suunata: küsimustega või repliikidega (suunav teade, lause või selle alguse etteütlemine).

Teksti mõistmise aluseks on sõnatähenduse tundmine, lausete mõistmine, lausete tähenduste ja mõtete ühendamine. Lõpuks tuleb kuuldu viia kokku tajuja kogemuste ja teadmistega.

Tekstiloome alged ilmnevad lapsel 2–3 aasta vanuses. Selle eelduseks on piisav sõnavara ja mitmekülgne lausemallide kasutus, sh on oluline just liitlause kasutuse kujunemine. Teksti laps n-ö loob esialgu dialoogis täiskasvanuga, kus ta hakkab talle huvitaval ja olulisel teemal vastama täiskasvanu küsimustele esialgu ühe sõnaga ja seejärel juba rohkem kui ühe lausungiga. 4-aastane laps suudab juba jutustada 3–4 lausega. Märkimisväärne hüpe jutustamisoskuses ilmneb tavaliselt 5–6 aasta vanuses seoses sisekõne kujunemisega ning mälu muutumisega juhtivaks psüühiliseks protsessiks (laps saab jutustamisel üha enam toetuda mälukogemustele; lisaks on olemas mälus ka varasemate ja kuuldud tekstide n-ö raamid).

Teksti mõistmise oskus hakkab samuti kujunema dialoogis, mis on seotud lapse tegevusega. Esmalt mõistab laps lühikesi lausungeid, seejärel juba mitmelauselisi ütlusi. Koolieelses eas peaks teksti mõistmise puhul arvestama sellega, et lapse mälu maht ei ole veel väga suur. Tekstiloome arendamise otstarbel kasutatavad tekstid võiksid olla orienteeruvalt pikkuses 3 (2–3 aastastel lastel) – 15 lauset (6-7 aastastel). Lisaks peab silmas pidama ka teksti sisulist ning keelelist raskust.

Tuleb jälgida:
• Kas tekstis kasutatavate sõnade tähendus on lapsele tuttav (nt kui laps pole seenel käinud, ei pruugi ta teada sõna seeneline tähendust).
• Kas lausepikkus ja esitatud info hulk vastab lapse mälumahule (nt ei pruugi laps mõista keerulisi ja pikki põimlauseid lihtsalt selle tõttu, et lause ei jäänud meelde).
• Kas tekstis on kõik oluline info välja öeldud või peab täiskasvanu vajadusel kommenteerima või last küsimustega suunama väljaütlemata info tuletamisele (nt Lapsed käisid loomaaias. Matil oli kurb edasi-tagasi kõndivat lõvi vaadata. Õhtul ütles Mati isale, et ta sooviks, et iga loom saaks olla oma kodus. Miks lõvi kõndis edasi-tagasi? Miks oli Matil kurb lõvi vaadata? Kus on lõvi kodu? Miks lõvi on loomaaias? Jne)
• Kas tekstis on alltekst, st mõte pole otse välja öeldud.

2-aastane laps:

Hakkab väljendama end lühikeste, sageli elliptiliste (osa olulist infot puudu) lausetega. Talle meeldib täiskasvanuga koos tegutseda ja selle käigus vastab ta meelsasti oma kõne arengu tasemele vastavalt täiskasvanu küsimustele (tavaliselt ühesõnaliste vastustega). Ise küsib, kommenteerib veel vähe (ei algata dialoogi). Teiste inimeste ütlusi mõistab vaid juhul, kuid need on lühikesed ja seotud
hetkesituatsiooniga.
Arendamine:

Arendada dialoogis osalemise soovi ja vastamist täiskasvanu küsimusele. Kujundada oma ja teise inimese tegevuse kommenteerimise oskust (oskus rääkida oma tegevusest).
• Täiskasvanu kommenteerib oma ja lapse tegevust või seda, mida laps vahetult tajub, põimides küsimusi, millele vajadusel ise vastab (Sa teed nii ilusat torni. Sinine klots on paigas. Nüüd paned punase klotsi. Oi, torn kõigub. Miks küll kõigub? Käsi vist puutus torni vastu…).
• Koostegevuses lapsega on täiskasvanul soovitav küsida lapse tegevuse kohta: mida teed, kuhu paned klotsi, kellele annad nuku jne. Kasutada selleks ära erinevad võimalused: esemeline tegevus, käeline tegevus, tavatoimingud: käte pesemine jne.
• Täiskasvanu esitab küsimusi teiste laste tegevuse kohta ja pildil kujutatud tegevuste kohta (tegevuse kirjeldamine reaalse tegevuse või pildi järgi).
• Laps tegutseb tuttavate esemetega täiskasvanu korralduse järgi (anna mulle pall; veereta pall mulle, paneme palli kappi).

3-aastane laps:

Laps suudab kõne abil igapäevastes olukordades vabalt suhelda. Osaleb aktiivselt dialoogis, vastab vahel ka mitmelauselise repliigiga. Laps räägib peamiselt sellest, mis on vahetult tema jaoks tajutav (nähtav, kuuldav, katsutav). Laps suudab mõista lühikest tema jaoks tuttava situatsiooni kohta käivat teksti.
Arendamine:
Kujundada oskus vastata dialoogis pikemalt kui ühe lausega. Kujundada pildi või mänguasja ning täiskasvanu abistavate küsimuste põhjal lühijutu (3–4 lauset) koostamisoskus.
• Täiskasvanu kommenteerib lapse tegevust või vahetut ümbrust, põimides oma juttu küsimusi, pause, st stimuleerib last lauset jätkama, lõpetama.
• Dialoogis on soovitav lasta lapsel kommenteerida oma tegevust. Soovitav on kasutada korralduse, mitte küsimuse vormi: Räägi mulle, mida sa karuga teed.
• Täiskasvanu palub oma jutustamise käigus lapsel näidata pildil tegelasi vm objekte (täiskasvanu jutustus kui näidis).
• Laps peab täiskasvanu kirjelduse järgi ära tundma objekti või pildi (valik mitme hulgast).
• Lasta lapsel jutustada mina-vormis 2–3 lausega oma hetketegemistest (täiskasvanu küsimuste abil).
• Täiskasvanu jutu järgi või paralleelselt sarnase jutu koostamine (3–4 lauset) mänguasja või pildi kohta (Täiskasvanu: Mul on koer. Laps: Mul on kass. T: Koer on minu sõber. L: ….. T: Koer on pruuni värvi ja pehme karvaga. L: ….. jne).

4-aastane:

Laps osaleb aktiivselt dialoogis, repliigid on sageli pikemad kui üks lausung. Kujunenud on monoloogi alged: laps meelsasti räägib oma tegevusest, mänguasjast. Jutustamisel kasutab peamiselt lausete ahelat, st ühendab lauseid üht tüüpi sidesõnaga (ja või ja siis vms). Laps on kuulnud ja mäletab mitmeid muinasjutte ja lastejutte. Ta täiendab/parandab täiskasvanut nende jutustamisel, ettelugemisel. Mõistab hästi täiskasvanu poolt talle jutustatud teksti. Teksti mõistmisel on endiselt oluline tema enda kogemus.
Arendamine:
Arendada oskust rääkida dialoogis olnust/möödunust. Kujundada oskus anda edasi kuuldud jutu põhilised sündmused. Kujundada oskus jutustada pildi või pildiseeria alusel. Laps kommenteerib kaaslase tegevust selle toimumise ajal või peale selle sooritamist.
• Vestlus/dialoog lapsele olulistest hiljuti toimunud sündmustest. (Räägi, mida sa emaga pühade ajal tegid).
• Varasema ja hetketegevuste võrdlev arutelu (mida eile lõunaks sõime, mis on täna lõunaks; mida õues mängisime, mida nüüd mängime).
• Reaalses tegevussituatsioonis või pildil kujutatud probleemsituatsiooni lahendamine, oma kogemuse edasiandmine sõbrale, nooremale kaaslasele, nukule (Nt Tass kukkus maha, läks katki ja põrand sai märjaks. Räägi sõbrale, mida teha! Sina oskad memoriini mängida. Räägi sõbrale ka, kuidas seda mängida. Pipi tahab lauda katta, aga ei oska. Õpeta teda!).
• Reaalse eseme või pildil kujutatud eseme lihtne kirjeldus abistavate küsimuste või näidiskirjelduse abil
• Seeriasse kuuluvate piltide järjestamine ja seeria järgi jutustamine suunavate küsimuste abil.
• Korduvalt kuuldud lastejutu põhisisu edasiandmine täiskasvanu küsimuste, piltide, aplikatsioonide toel.
• Tegevuspildi järgi jutustus täiskasvanu näidisjutu või suunavate küsimuste abil: et pilt kujutab vaid ühte hetke, on oluline võimaliku eelneva sündmuse tuletamine ja ka kujutatud tegevusele järgneva kirjeldamine. Nt on antud selline pilt: tüdruk paneb lumememmele porgandit ninaks: Mida tüdruk enne tegi? Missugust lund on vaja lumememme tegemiseks? Kui lumememm sai valmis, mida tüdruk tundis / edasi tegi? Jne).

5-aastane laps:

Loob täiskasvanu abita oma kogemuste põhjal 3–5 lausega teksti, kasutades peamiselt ahellauseid. Suudab pildi, pildiseeria või kuuldud teksti põhjal jutustada täiskasvanu abiga. Mõistab abiga ka enda kogemuste välist teksti. Suudab oma kogemuste najal tuletada tekstis puuduvat infot.
Arendamine:
Arendada oskust ümber jutustada kuuldud jutte, andes edasi sündmuste õige järjekorra. Arendada oskust jutustada pildi ja pildiseeria järgi.
• Korduvalt kuuldud juttude põhisisu edasiandmine piltide toel või abita.
• Lapse jaoks uute, s.o tundmatute juttude sisu edasiandmine peale eelnevat analüüsi ja vajadusel täiskasvanu küsimuste abiga.
• Ühe jutu sisu edasiandmine ahelana (üks laps alustab, teine jätkab).
• Jutule jätku või alguse mõtlemine.
• Jutu väljamõtlemine kuuldud jutu näitel (nt riidest nuku Sipsiku asemel jutustame paberist tehtud nukust Paberiinust).
• Õpetaja etteloetud jutus vigade märkamine ja parandamine: sama jutu õigesti jutustamine.
• Pildiseerias sobimatu pildi leidmine ja seeria järgi jutustamine.
• Tegevus- või esemepildi järgi jutustamine, tuues sisse ka infot, mis pole pildil otseselt kujutatud.

6-aastane laps:

Jutustab meelsasti oma kogemustest, kuuldud teksti, pildi põhjal. Laused on omavahel paremini seotud, kasutab jutustamisel rohkem ka liitlauseid. Armastab ise jutte luua.
Arendamine:
Kujundada oskus lühidalt arutleda lapsele oluliste probleemide üle (miks ma lähen koolikatsetele, miks tahan sünnipäevaks koera). Arendada loomingulise jutustamise oskust. Arendada oskust mõista tekstis varjatud mõtet ja põhjus-tagajärg seoseid ja seostada jutustamisel lauseid.
• Jutustuse (teksti) ja mitte-jutt (mõtetelt mitteseotud lausete kogumi) eristamine (Jänku rääkis pildi kohta nii: Pildil on talv. Maas on lumi. Kaks jänkut on tulnud mäele kelgutama. Ühel jänkul on kaelas punane sall, teisel sinine. Punase salliga on jänku Juta, sinise salliga on jänku Joosep. Neile mõlemale meeldib väga mäest alla lasta. Karu rääkis pildi kohta hoopis nii: Lumi on maas. Aga mulle meeldivad liblikad. Mina armastan mett. Mul ongi kõht tühi. Ahhaa, jänkud kelgutavad. Kes tegi pildi järgi ilusa jutu? Mis Karu jutul viga oli?)
• Jutu väljamõtlemine etteantud teemal (Täna tegid plastiliinist liblika. Pane oma liblikale nimi ja mõtle tema kohta jutt). Eelnevalt arutletakse, millest rääkida (nt liblika välimusest, kuhu liblikas võib lennata jms).
• Kuuldud teksti, õpetaja või kaaslase jutu/teksti täiendamine uue, väljamõeldud infoga ehk algse teksti muutmine (Hunt oli alla neelanud nii punamütsikese kui vanaema. Mis oleks juhtunud edasi, kui jahimehed poleks tulnud?) .
• Lausete seostamise harjutamine, nt võrdlemine. Orav rääkis nii: Karu läks metsa. Karu oli näljane. Rebane rääkis nii: Karu läks metsa. Ta/mesikäpp oli näljane. Rebane rääkis nii: Mari korjas maasikaid ja sõi kõhu täis ja läks koju ja heitis magama. Orav rääkis nii: Mari korjas maasikaid ja sõi kõhu täis. Seejärel läks ta koju ja heitis magama. Kes jutustas paremini – orav või rebane?
• Kuuldud teksti analüüs põhjus-tagajärg seoste puhul ja seostamine lapse kogemusega (Kuidas sina oleksid teinud/käitunud?)
• Tegelaste iseloomustamine kuuldud teksti põhjal täiskasvanu abistavate küsimuste abil. Tegelase (nii välimuse kui iseloomu) võrdlemine enda ja/või kaaslase omaga.

7-aastane laps koostab jutu tegevus- ja olupildi järgi, annab edasi nii põhisisu kui ka mõningaid detaile; mõistab mõttelüngaga tekste ja tuletab ise puuduva info (või küsib täiskasvanult abi); räägib oma tulevasest/kavandatavast tegevusest, mille kohta tal on kogemusi.

 

allikas http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/juhend_alusharidus_keel_ja_k6ne.pdf