SUHTLEMINE


Suhtlemine on peamine keelekasutuse/kõne funktsioon. Suhtlemisel toimub osalejate vastastikune mõjutamine mingi ühise eesmärgi nimel. Suhtlemine kujuneb ja areneb koolieelses eas seoses lapse tegevusega, s.o eelkõige praktilise tegevuse ja mänguga.
Kahe-kolmeaastaselt on oluline roll koostegevusel täiskasvanuga, 4–5 aastaselt muutub tähtsaks koostegevus/koostöö ja suhtlemine eakaaslastega. Suhtlemisel kasutatakse nii kõnelisi/verbaalseid kui ka mitteverbaalseid/teisi suhtlusvahendeid (miimika, žestid, vaikus, pilkkontakt). Peamine verbaalse suhtlemise vorm on dialoog (NB! Dialoogis ei kasuta tavaliselt vastamisel täislauseid, vaid vastatakse ühe-kahesõnalisteütlustega.)

Edukas suhtlemine tähendab, et

-laps soovib suhelda nii laste kui täiskasvanutega;

-laps oskab saavutada partneri tähelepanu;

-laps oskab arvestada partneriga: oskab arvestada partneri staatust (nt eakaaslane või täiskasvanu , võõras või tuttav täiskasvanu), tuju, eeldatavaid teadmisi, kogemusi jne;

– laps oskab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust;

– laps oskab kaaslast kuulata;

– laps oskab valida sobiva strateegia partneri mõjutamiseks: veenmine, meelitamine, küsimine, ähvardamine, palumine jne;

– laps oskab valida sobivad keelevahendid mõtte väljendamiseks.

Kõiki nimetatud oskusi ei saavutata koolieelse ea jooksul. Koolieelses eas toimub aluse loomine hilisemate teadlikumate suhtlusoskuste kujunemisele. Koolieelses eas omandatakse suurem osa suhtlemisoskustest täiskasvanu ja teiste (nt vanemate laste) eeskujul (jäljendamise teel).

2-aastane laps hoiab täiskasvanuga silmsidet, kasutab lühikesi, ebatäielikke ütlusi teatud kavatsuste väljendamisel: eelkõige eseme saamiseks, millestki keeldumiseks; kasutab mõningaid viisakussõnu (aitäh, palun); vastab lihtsatele küsimustele; vooruvahetuses räägib sageli teise kõnelejaga osaliselt korraga.
Arendamine:
Arendada huvi täiskasvanuga koostegevuses suhtlemise vastu. Kujundada
– oskus saavutada tähelepanu kõne abiga (nime nimetamine, pöördumissõnade kasutamine: kuule, kas sa…);
– oskus kasutada mõnesid viisakusväljendeid suhtlemisel (aitäh, palun, tere) ja vastata neile;
– oskus küsimustele ütlusega vastata ja soov ning oskus sõnastada küsimust;
– oskus alustada dialoogi.

3-aastane laps osaleb aktiivselt lühikestes dialoogides, sh algatab ise dialoogi, eelkõige midagi küsides, paludes; eelistab suhtlemisel eakaaslasele täiskasvanut; hakkab mõistma, et ei tohi teise inimese jutusse sekkuda; mõistab, kui kaaslane ei saanud tema ütlusest aru ning kordab oma ütlust.
Arendamine:
Kujundada esmased vooruvahetuse oskused. Arendada palvete, ettepanekute tegemist. Kujundada
– oskus jätkata tuttavas situatsioonis dialoogi (algatav repliik või küsimus);
– oskus kasutada viisakusväljendeid millegi palumisel, küsimisel jne, sh ka eakaaslastega;
– oskus kuulata kaaslane ära enne oma jutu alustamist;
– oskus täpsustada oma ütlust, kui partner seda ei mõista.

4-aastane laps osaleb pikemates dialoogides, sh oskab muuta teemat ning lõpetada vestlust; kordab või parandab/täpsustab ütlust, kui seda teised ei mõistnud; hakkab kasutama ja mõistab nalja, fantaasiat, narritamist; muudab keelekasutust vastavalt kaaslase vanusele – suhtleb kas eakaaslase, endast noorema lapse või täiskasvanuga.
Arendamine:
Arendada huvi eakaaslastega suhtlemise vastu. Kinnistada
– oskus osaleda dialoogis vähemalt kahes voorus, s.o laps reageerib tema repliigile järgnenud repliigile veel ühe repliigiga;
– oskus oma ütlust täpsustada ja partnerilt vajadusel paluda ütluse täpsustamist ;
– oskus vestlust lõpetada (nt teatab, mida hakkab tegema ehk miks lõpetab dialoogi);
– oskus suhtlemisel (mängus) mõista partneri rolli, iga ja situatsiooni, s.o suhtleb erinevalt kodus ja külas, eakaaslase ja täiskasvanuga jne; – oskus vastavalt rollile rääkida (imiteerib häält, kõnemaneeri, kasutab väljendeid vastavalt rollile, sh võib täiskasvanu võtta rolli ja olla lapsele näiteks (nt poemängus erinevad ostjad. Täiskasvanu: Palun lubage mulle….Ma sooviksin….Mingi onu: Andke üks…..Väike laps: Tahan kommi! Rollisuhtlus muinasjutu või lastejutu dramatiseeringus: Räägi kurja hundi häälega! Kitsetalled kartsid hirmsasti. Kuidas kitsetall ütles? Ema oli kuri. Millise häälega ta rääkis? Repliikide sisu peab tuttav olema);
– oskus pöörduda eakaaslase poole palve, ettepaneku, sooviga.

5-aastane laps arvestab juba kuulaja teadmistega, st tal on ettekujutus, mida kuulaja võiks antud asja kohta teada (nt räägib oma koerast erinevalt inimesele, kes on talle võõras, või sõbrale, kes on kursis koera tegemistega); võtab rollimängus erinevaid rolle ning vastavalt nendele kasutab ka rollisuhtlust (kõnestiil, intonatsioon); mõistab erinevaid suhtlemisstrateegiaid, nt ähvardust, lubadust, meelitamist ja kasutab ka ise neid; mõistab kaudseid ütlusi: palvet, ettepanekut, kutset jne (nt mulle meeldib, kui sa
minuga nukunurgas mängid; mul jäävad sellest suurest kisast kõrvad haigeks).
Arendamine:
Arendada suhtlemisoskusi eakaaslastega. Kinnistada
– oskus olla eakaaslastega nagu täiskasvanutegagi viisakas (tervitamine, tänamine, palumine);
– oskus väljendada empaatiat (rõõmu, kaastunnet, kaasaelamist, kurbust);
– oskus alustada ja arendada dialoogi;
– oskus anda teiste tegevusele ja käitumisele hinnang;
– oskus mitte sekkuda kaaslase jutusse ja tegevusse.

6-aastane laps: suhtleb meelsasti nii täiskasvanute kui eakaaslastega; mõistab kaudseid ütlusi ja hakkab ka ise kaudseid palveid, ettepanekuid, teateid väljendama; laiendab teemat vastavalt oma teadmistele; suhtlemine on suunatud aina rohkem teadmiste edastamisele ja saamisele; eristab olulist infot ebaolulisest ja annab edasi peamiselt olulist infot; täiskasvanu abiga mõistab (st oskab seostada situatsiooni emotsiooniga, nt millal on ema rõõmus, kurb, vihane) ja väljendab tundeid ja emotsioone.
Arendamine:
Kinnistada rollisuhtlemise oskusi: suhtlejate rollide tunnetamist. Kinnistada
– oskus kasutada kaudseid palveid, ettepanekuid;
– oskus säilitada teema vähemalt neljas voorus;
– oskus anda partnerile olulist infot (arvestades tema teadmisi);
– oskus arendada, muuta teemat;
– oskus valida vastavalt situatsioonile väljendusvahendeid ja suhtlemisstrateegiat (mis sobib külas, poes, teatris, kodus, lasteaias).

7-aastane laps suhtleb aktiivselt nii eakaaslaste kui täiskasvanutega; arvestab suhtlemisel nii kaassuhtlejat kui ka suhtlemispaika; kasutab õigesti viisakusväljendeid.

Suhtlemise arendamisel sobivad hästi:
– rollimängud;
– kujuteldavate situatsioonide arutelu (Nt Väike Peeter kukkus tänaval ja hakkas nutma. Kaie läks ta juurde ja ütles: ära nuta, annan sulle kommi. Kuidas Sina oleksid käitunud / mida oleksid teinud? Mida Peeter tundis, milline oli Peetri meeleolu?
– lühijuttude dramatiseeringud ehk läbimängimised (NB! intonatsiooni kasutus), millele on soovitav lisada ka arutelu, hinnangu andmine tegelaste käitumise ja iseloomu kohta (nende repliikide alusel);
– igapäevategevustes teiste käitumise jälgimine ja hinnangu andmine;
– päevarežiimimomentidel käitumismudelite andmine ja arutelu.

 

allikas http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/juhend_alusharidus_keel_ja_k6ne.pdf