Õppemängud


MÄNGE FONEEMITAJU ARENDAMISEKS

  Silpide koputamine“

Eesmärk: foneemitaju arendamine ja silbianalüüsi õpetamine.

Vahendid: trumm ja tamburiin

Kirjeldus: Lapsed istuvad reas. Õpetaja selgitab, et iga laps peab nii mitu korda koputama või  plaksutama, kui mitu silpi on talle antud pildi nimetuses. Lastele antavad sõnad olgu erinevate silpide arvuga. Mängu võitjaks saab laps, kes kõigi talle antud sõnade silpide arvu õigesti plaksutas või koputas. Õpetaja näitab esialgu pilte rühma ees ja laseb ühel lapsel teiste kuuldes vastava sõna silpide arvu koputada. Ülejäänud võistlejad kontrollivad sõna silpide ja vastavate rütmiliigutuste arvu kokkusobivust. 

„Üks, kaks, kolm“

Eesmärk: arendada foneemitaju ja õpetada omavahel segistatavaid häälikuid diferentseerima.

Vahendid: üksikesemete pildid lastele ja kaks „postkasti“ ( karpi): ühele on kleebitud R ja teisele L täht.

Kirjeldus: Lapsed saavad kahe diferentseeritava hääliku kohta 8-10 kaarti, mille pildipool on vastu lauda. Õpetaja ütleb arvu „üks” –  lapsed avavad ühe kaardi, siis loeb ta aeglaselt „kaks” – mängijad vaatavad pilti, seostades seda sõna häälikulise koostisega. Arvu „kolm“ puhul peavad lapsed juba sõna sobivasse postkasti toimetama: kui pildi nimetuses on r- häälik, siis postkasti, millel „R“.

Kui sõna sisaldab l- häälikut, tuleb pilt toimetada karpi „L“. Kui laps ei leia oma pildile sobivat asukohta, jäetakse see kaart lauale pildipoolega ülespoole. Mäng kestab seni, kuni kõik lapsed on oma kaardid posti pannud. Seejärel valitakse kaks nn „kontrolli – postiljoni”, kes selgitavad välja võitjad. Võitjaiks tunnistatakse mängijad, kellel ei ole laual avatud e posti panemata kaarte ja ülejäänud piltidele on leitud õige postkast.

„Lotomäng“

Eesmärk: foneemitaju arendamine, hääliku õige häälduse kinnistamine sõnas või lauses ja sõnavara täpsustamine, aktiviseerimine.

Vahendid: lotod koolieelikuile

Kirjeldus: Igal lapsel on 6- 8 pildiline aluskaart. Õpetaja käes on sama loto väikesed pildid. Lapsed saavad need endale, kui nad suudavad pildil oleva asja nimetuse õigesti hääldada  või kui nad vastavad sobiva lausega. Mängu võitjaks saab see, kelle aluskaardid on kõik väikeste piltidega kaetud. Pildiloto kasutamise eesmärk võib olla erinev:

1)     kinnistada hääliku hääldamist sõna alguses, lõpus või sees

2)     häälikupikkuste eristamine kinnistamiseks sõnade hääldamisel

3)     ainsuse ja mitmuse nimetava käändevormi moodustamise õpetamiseks ja nende vormide diferentseerimiseks

4)     erinevate häälikute omavaheliseks eristamiseks

5)     sõnavara laiendamiseks ja täpsustamiseks  ning loogilise mõtlemise arendamiseks

6)     sõna häälikute ja silpide hulga määramise oskuse arendamiseks

 „Mõtle sõna!“

Eesmärk: foneemitaju arendamine

Vahendid: pall

Kirjeldus: Üks laps saadetakse ringi keskele, ülejäänud seisavad tihedas ringis. Ringi sees olijal on pall. Ta viskab selle kellelegi ringis ja küsib: „Millise sõna sa välja mõtlesid?“ Enne mängu algust oli antud kõigile mängijaile korraldus mõelda üks sõna ümbritsevast ruumist olevaist esemeist. Küsitu vastab: „Arva ära!“ ja nimetab ainult esimese hääliku sõnast. Kui ringi keskel olnu selle järgi sõna ei oska öelda, nimetab ta järgemööda ikka järgmise hääliku oma mõeldud sõnast, kuni lõpuks arvaja taipab, mis sõna see oli. Uueks arvajaks läheb see laps, kelle sõna ära mõistatati.

„Uudishimulik“

Eesmärk: foneemitaju arendamine

Kirjeldus: Valitakse mängujuht, esialgu õpetaja. Ta esitab ülejäänud mängijaile mitmesuguseid küsimusi, millele saab vastata ühesõnalise lausega. Vastusele seatakse eelnevalt kokkuleppeline tingimus, millise häälikuga vastus peab algama (nt l- häälikuga) või millise häälikuga peaks vastus lõppema (nt p- ga ), aga ka lihtsalt sisaldama kokkulepitud häälikut.

„Millist häälikut mõtlesime?“

Eesmärk: foneemitaju arendamine, õpetada määrama hääliku olemasolu sõnas

Mängu käik: Valitakse mängujuht, kes lahkub seniks ruumist, kuni õpetaja teiste lastega kokku lepib, millise häälikuga sõnu mõeldakse. Iga laps mõtleb näiteks m-ga algava sõna, mille ta õpetajale kõrva sosistab. Kui õpetaja on need kontrollinud, kutsutakse arvaja ukse tagant sisse. Ta peab hääliku ära arvama.

„ Täidan laeva“

Eesmärk: foneemikuulmise ja foneemitaju arendamine

Vahendid: pall, lõngakera vm väike ese

Kirjeldus: Lapsed moodustavad ringi ja üks laps seisab selle keskele. Temal on pall, lõngakera vm väike ese, mille ta viskab kellelegi ringisseisjaist, nimetades ühe õpitud häälikuist. Mängujuht loeb kolmeni. Selle aja vältel tuleb palli saajal täita mängu algul kokkulepitud ülesanne:

1)     öelda sõna, mis algab või lõpeb antud häälikuga

2)     kas kokkulepitud häälik on pikk, ülipikk vmt  ülesanded

Kui küsitu ei suuda vastata, peab ta andma pandi, mis tuleb mängu lõpus lunastada mõne samasuguse, kuid kergema ülesande täitmisega. Võidavad mängijad, kellel ei tulnud mängu vältel panti anda

„Kirjakandja“

Eesmärk. foneemitaju arendamine

Vahendid: väikesed pildid, ümbrikud

Kirjeldus: Valitakse kirjakandja, kes jaotab lastele „kirjad“ kätte. Igas ümbrikus on 3-4 väikest pilti, mille nimetustes on häälikud, mille hääldust tahetakse automatiseerida ( nt s, t, p, k, r vm). Postiljon nimetab ühe neist häälikuist ja kirjasaajad tõstavad ja nimetavad kordamööda oma pildid, mille nimetus seda häälikut sisaldab. Kui lapsel häälikuga sobivat pilti ei ole, siis ootab ta järgmist mänguringi uue kokkuleppelise häälikuga. Iga õige vastuse eest annab kirjakandja mängijale ühe kleepsu. Võidavad lapsed, kes kõigi piltide sobitamisel ei eksinud.

 „ Punane ja valge“

Eesmärk: foneemitaju arendamine

Vahendid: punane ja valge ring igale lapsele

Kirjeldus: Igale lapsele jagatakse kaks ringi – punane ja valge.

Eelnevalt lepitakse kokku, missugust häälikut sõnas kuulatakse ( a, s, t, vm ). Õpetaja nimetab aeglases tempos sõnu ja lapsed määravad kuulmise järgi kindlaks, kas sõnas on otsitav häälik või ei. Kui on, tõstavad punase ringi, vastasel juhul valge ringi. Mängija, kes eksib, saab iga ebaõige vastuse eest miinuspunkti. Mida enam miinuseid, seda väiksemaks jäävad võiduvõimalused. Mängu võib organiseerida ka võistkonniti vastamisena.

 „Ütle järele!“

Eesmärk: foneemitaju, mälu ja häälikulise sünteesi oskuse arendamine; häälikute kinnistamine silbis, sõnas, lauses.

Kirjeldus:  Õpetaja jaotab lapsed kahte võrdsesse rühma. Ühe rühma lapsed kordavad täpselt õpetaja häälitud silpe, sõnu või lauseid, teise rühma lapsed moodustavad häälitavatest häälikutest terveid silpe, sõnu ja lauseid. Võistlus toimub paarikaupa: kummastki võistkonnast valitakse üks võistleja häälitava kõnematerjali kordajaks ja teine laps terve lause, silbi või sõna mõistatajaks. Võistlus kestab seni, kuni kummagi võistkonna paarismängijad  on võistelnud ja mõlemad rühmad on ülesandega toime tulnud. Võitjaks tunnistatakse võistkond, kelle võistlejad esimesena lõpetasid ja seejuures sõnalise materjali kordamisel- sünteesimisel ei eksinud.

Metoodiline materjal

õpetaja Milvi Heina, Kaelase kool